KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7075 Kohtua

) § 477 lg-le 1 ja

§ 371

lg 2 p-le 2, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist, võimalik saavutada.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
2. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 (p 11) on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. 2 2-23-7075 Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
3. Taotletava eesmärgi (st täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine) saavutamiseks peab avaldus olema realistlik ja täidetav ning esile toodud asjaolud erandlikud. Täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks peab olema kohtul mõistlik võimalus veenduda, et peatamine ja/või ajatamine ka reaalset tulemust annab. Avalduses välja toodud võimalik tööle asumine kolme kuu pärast on oletuslik. Samuti ei oska avaldaja esile tuua, kui suurt igakuist tasu ta suudaks võla ajatamise puhul hakata sissenõudjatele tasuma. Arvestades, et K-raha väljavõtte kohaselt on avaldajal jooksvaid maksmata nõudeid kokku 16 597,49 eurot, ei ole eluliselt usutav, et isegi juhul, kui vangla teda tööga kindlustaks, suudaks avaldaja kolme kuu pärast või ka aasta jooksul võlad tasuda.
4. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega.
5. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma ka menetluskulud. 11. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2. Avaldaja viibib vanglas ning vangla ei ole teda tööga kindlustanud. Maakohus arvestas ainult sissenõudja huve ega võtnud arvesse avaldaja rasket majanduslikku olukorda. Maakohtu lahend on avaldaja osas ebaõiglane. Maakohtu lahend ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 11 ja § 12 p-le 2, kuna piirab avaldaja põhiseaduslikke vabadusi ja diskrimineerib avaldajat. See, et avaldajal ei ole rahalisi vahendeid ega vara, ei anna õigust tema diskrimineerimiseks. Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub jätta menetluskulud riigi kanda. 3 2-23-7075 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et üksnes kinnipidamisasutuses viibimine ja asjaolu, et võlgniku võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei anna alust avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas kergendab võlgnikku majanduslikku seisu kahe täiteasja peatamine, kui võlgniku suhtes on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi, mille menetlus kestaks edasi ka täitemenetluse täiteasjas nr 022//2019/1928 peatamise järgselt.
4. Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

ja

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 18. Avaldaja on praeguses asjas taotlenud täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist TMS § 45 alusel. Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. TMS § 45 kohaldamise aluseks saavad olla üksnes erandlikud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid alust TMS § 45 kohaldamiseks. Asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ega võlgnikul töötasu puudumine ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja ei ole tuginenud muudele erandlikele asjaoludele, mis võiksid tingida täitemenetluse peatamist. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega (vt ka TlnRnKm 10.02.2022, y-yy-yyyy, p 9.2; TlnRnKm 10.07.2019, r-rr-rrrr, p 42). Avaldaja leiab ka, et täitemenetluse jätkamine piirab avaldaja põhiseaduslikke vabadusi ja diskrimineerib avaldajat. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse eesmärgist tulenevalt põhjustab täitemenetlus võlgniku suhtes alati teatavaid negatiivseid tagajärgi ja riivab tema õigusi. Selline õiguste riive on aga põhjendatud, kuna sissenõudja PS-st tulenev õiguspärane ootus jõustunud kohtulahendi täitmise vastu on kaalukam kui võlgniku vastavate õiguste riive (vt ka TlnRnKm 11.11.2016, e-ee-eeee, p 12). 19.

§ 371

lg-s 2 on sätestatud, et kohtul on diskretsiooniõigus keelduda avalduse menetlemisest, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. See alus kohaldub

§ 477lg 1 järgi ka hagita menetluses (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 18).

Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine (vt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13). Ka erialakirjanduses on leitud, et kohus peab perspektiivitu nõude menetlusest kõrvaldama nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas 4 2-23-7075 nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte (

II komm

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

21.

§ 477lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22. Kuivõrd maakohus on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, on kohus jätnud maakohtus kantud menetluskulud põhjendatult

§ 168lg 1 alusel avaldaja kanda.

23. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi kaebuse esitanud avaldaja kanda.

Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 24. Harju Maakohus on rahuldanud 13.06.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks määruskaebuse esitajalt

§ 190

lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 70 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Kuna maakohus tuvastas, et avaldajal puudub töötasu ja muu vara ning puuduvad andmed, et avaldaja majanduslik olukord oleks paranenud, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada avaldaja

§ 190

lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse määruskaebuselt tasumisele kuulunud 70 euro osas. 25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 5