Obsah (11)

§ 468§ 444§ 448§ 407§ 124§ 173§ 162§ 163§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Konsultant Claudia Järve Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviila

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata 1 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE

1. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
2. OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse M. B. (kostja) vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Swedbank AS-i vahel 28.09.2021 sõlmitud tähtajalisest krediidilepingust nr 21-060590-VL. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 439,49 eurot, intressi 945,09 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 617,20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Kohus võttis hagi 29.08.2023 määrusega menetlusse. Kostjale on menetlusdokumendid tähtsaadetisega kätte toimetatud 16.09.
4. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 02.10.
5. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, 2 et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg-st 41.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus leiab, et hagi ei ole sissenõudmiskulude nõude osas täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja seega jätab kohus jätab sissenõudmiskulude nõudes hagi osaliselt rahuldamata. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hagi õiguslikult põhjendatud.
2. VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja taotleb kostjalt pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude väljamõistmist 40 euro ulatuses, sh 25 eurot 16.05.2023 nõudekirja eest, 5 eurot 30.05.2023 pretensiooni eest, 5 eurot 06.06.2023 pretensiooni eest ning 5 eurot 13.06.2023 hagihoiatuse eest. Kohtu hinnangul on eelpool nimetatud kirjad käsitatavad meeldetuletuskirjadena VÕS § 1132 lg 2 mõistes, mille alusel saab hageja nõuda sissenõudmiskulusid kokku 3 meeldetuletuskirja eest. Kuivõrd 06.06.2023 meeldetuletuskiri oli kostjale saadetud seitsmendal päeval pärast eelmise 30.05.2023 meeldetuletuskirja saatmist (s.t kolmas tasuline kiri ei olnud saadetud vähemalt seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest), siis pole VÕS § 1132 lg-st 3 tulenevad eeldused tasu nõudmiseks 06.06.2023 kirja puhul täidetud. Seega loeb kohus, et hageja saatis kostjale nõuetekohased võla meeldetuletused 16.05.2023 maksumusega 25 eurot, 30.05.2023 maksumusega 5 eurot ja 13.06.2023 maksumusega 5 eurot ning hageja saab VÕS 1132 lg 2 p 3 alusel nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro (25+5+5) ulatuses.
3. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12 439,49 eurot, intress 945,09 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivis 617,20 eurot. 7.

§ 124ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 14 041,78 eurot.

8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja palus kostjalt välja mõista 14 041,78 eurot, kuid kohus jätab hagi rahuldamata 5 euro ulatuses, s.o ümardatult täisarvuni ligikaudu 0% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 0% ulatuses hageja kanda ja 100% ulatuses kostja kanda. 3 9. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 910 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

10. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud 27.07.2023 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 100% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 910 eurot. 11.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Praegusel juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 12. Kostja pole seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 4