Obsah (5)
§ 477§ 371§ 173§ 168§ 372KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2023, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-23-7075 Tsiviilasi V
) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt
§ 477
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ 371
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tuginedes
§ 477
lg-le 1 ja
§ 371
lg 2 p-le 2, kuna avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist, võimalik saavutada.
- Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
- Riigikohtu 3-2-1-79-12 kohtumääruse p 11 on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
- Kohus leiab, et taotletava eesmärgi (st täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks) saavutamiseks peab avaldus olema realistlik ja täidetav ning esile toodud asjaolud erandlikud. Täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks peab olema kohtul mõistlik võimalus veenduda, et peatamine ja/või ajatamine ka reaalset tulemust annab. Avalduses välja toodud võimalik tööle asumine kolme kuu pärast on oletuslik. Samuti ei oska avaldaja esile tuua, kui suurt igakuiset tasu ta suudaks võla ajatamise puhul hakata sissenõudjatele tasuma. Arvestades, et k-raha väljavõtte kohaselt on avaldajal jooksvaid maksmata nõudeid kokku 16 597,49 eurot, ei ole eluliselt usutav, et isegi juhul, kui vangla teda tööga kindlustaks, et siis avaldaja suudaks kolme kuu pärast või ka aasta jooksul võlad tasuda. 2
(3)- TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Kohus leiab, et asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega.
- Kohus leiab, et avalduses ja selle täpsustuse esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik avalduse rahuldamist saavutada, mistõttu kohus keeldub avaldust menetlemast. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, siis ei vaata kohus läbi ka menetlusabi taotlust.
- Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et
§ 371
lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. 11.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
§ 168
lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast.
§ 372
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)