) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja 2 pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. T K haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.
lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 29.09.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu xxxx OÜ ja xxxx AS-i poolt. Tulenevalt TMS § 130 on pankrotihaldur saanud võlgniku töötasust teha kinnipidamisi kokku summas 922.00 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Viru Maakohtu 13.04.2023 määrusega on kinnitatud usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks summas 1 440.00 eurot, millele lisandus käibemaks 288.00 eurot, s.o kokku 1 728.00 eurot. Riigi vahenditest hüvitati usaldusisiku töötasu summas 725.00 eurot, millele lisandus käibemaks 145.00 eurot, s.o kokku 870 eurot. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 858.00 eurot on tasutud võlgniku töötasust tehtud kinnipidamiste arvelt. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 2 175.00 eurot, millele lisandub käibemaks 435.00 eurot, s.o kokku 2 610.00 eurot. Pankrotimenetluses puudub vara pankrotihalduri tasu maksmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara puudumise tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, mille tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.07.2023 ning vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 24.07.2023. Nõudeavaldustele vastuväiteid ei esitatud. Viru Maakohtu 29.09.2023 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu xxxx OÜ ja xxxx AS-i poolt. Tulenevalt TMS § 130 on pankrotihaldur saanud võlgniku töötasust teha kinnipidamisi kokku summas 922.00 eurot. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) Rahl Järk Jaotis (%) 1. Inbank Finance AS
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Kohus algatas 13.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik on selgitanud, et makseraskustesse sattumise põhjuseks oli sissetuleku vähenemine. Lisaks olemasolevatele kohustustele on võlgnikul ülalpidamiskohustus kolme lapse ees, võlgniku abikaasal sissetulek puudub. Seega pidi võlgnik sissetuleku vähenedes võtma juurde laene, millest pere elatada.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 4
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on ühes aruandega kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras (praegu kehtiv summas 725.00 eurot), s.o kokku summas 2 175.00 eurot (3 x 725.00). Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Esiteks märgib kohus järgmist.
kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni.
kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 18.05.2023 esitanud taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. Lisaks märgib kohus, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on kohus lähtunud FiMS § 45 lg 1 ja 2, mille kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks töötasu taotlemisel põhjendatud lähtuda menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma FiMS § 45 lg 1 ja 2 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väike. Kohus märgib ka, et
lg 11 ja lg 111 kohaselt väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse üldjuhul halduri tasustamisel
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Arvestades ka, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik, kellele määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses ei ole 5 ülemäära palju võlausaldajaid ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 7 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast (1 tund 120.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 840.00 eurot (lisandub käibemaks 168.00 eurot), s.o kokku 1 008.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on halduri tasuks reserveeritud 64.00 eurot, tuleb nimetatud summas halduri tasu pankrotivarast välja mõista. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud, s.o kokku 944.00 eurot, tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras rohkem vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 725.00 eurot, millele lisandub käibemaks 145.00 eurot, s.o kokku 870 eurot, palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 06.11.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 725.00 eurot (lisandub käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 870.00 eurot, lisaks mõistab kohus 64.00 eurot halduri tasu katteks pankrotivarast välja, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 74.00 eurot (sh käibemaks). FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus algatas 13.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 6 FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 13.04.2023, tuleb menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Martin Kruppi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.