19. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus2 2-23-13029 test, tehes selle kohta määruse (
). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et M V on
Maksejõuetusavalduses märkis M V : Olen teadlik, et kahju tekitamise nõuded ei aegu ja tasun need kinni. Maksu- ja Tolliamet ei ole oma vastuses usaldusisikule nõudest teatanud. Nõude olemasolu ja suurus vajavad väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus, kuid see ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Tulenevalt eeltoodust moodustavad M V usaldusisikule teadaolevad kohustused vähemalt 12 052,24 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused M V vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 7 täitemenetlust: • Kohtutäitur R K menetluses oli kaks P G OÜ nõuet kokku 1093,89 eurot; 4 2-23-13029 • • • Kohtutäitur K M menetluses oli E I OÜ nõue 805,28 eurot ja A F G OÜ kaks nõuet kokku 4647,88 eurot; Kohtutäitur A K menetluses oli T E OÜ (esindaja O I OÜ) nõue 158,72 eurot; Kohtutäitur N M menetluses oli KÜ XXX nõue 3766,37 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 29.09.2023.a. määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord Seisuga 05.11.2023 on M V usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 1256,18 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 12052,24 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 10796,06 euro võrra. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et M V sai 2023. aastal maksustatavat tulu AS-st T . Tema sissetulek kuude lõikes on erinev – septembris 1434 eurot netos ja 1202,70 eurot brutos. Kuna M V on üks ülalpeetav, siis netosissetuleku 1202,70 euro korral saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 241,68 eurot. Tulenevalt eelpoolkirjeldatust on usaldusisik seisukohal, et M V on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib M V tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja M V pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab M V kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma
sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused
) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6 2-23-13029 § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on seisuga 05.11.2023 M V usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 1256,18 euro väärtuses. Teadaolevaid kohustusi on vähemalt 12 052,24 eurot, seega ületavad kohustused varasid 10 796,06 euro võrra. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku M V pankrotihalduriks ning kinnitas, et on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni
Kohus kuulutab välja võlgnik M V pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esita7 2-23-13029 miseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 aluse tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks
Võlausaldaja võib
lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid panrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel kohustustest vabastamise menetlus jätkub, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei olnud. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (
). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama 8 2-23-13029 kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (
− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Menetluskulud
lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (
Vastavalt
lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 10 töötunni eest 1300 eurot arvestusega 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 9 2-23-13029 Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 1300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning
lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord
lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.
lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.
lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.