Obsah (6)

§ 32§ 338§ 407§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-12385 Ts

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja InterWise OÜ 11.03.2022 hinnapakkumine nr 2216-4 summas 110 228 eurot, mille kostja Horizon Finland Oy aktsepteeris 15.03.

1. Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Hageja kohustus Eestis kostjale projekteerima ja tootma kostja edastatud andmete alusel metallist ja klaasist vitriinid ning köögimööbli. Kohapealsed mõõdistamised, toodetud mööbli kokkupanek ja paigaldus Soomes ei kuulunud hageja kohustuste hulka ning selleks kasutas kostja kolmandaid isikuid. Kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma. Töö maksumus vähenes 106 441 eurole, kuna kostja palus hiljem ühest tootest kivi välja jätta. Töö teostamise käigus tellitud lisatööde mahust lähtuvalt kohustus kostja hagejale tasuma kokku 129 513 eurot, s.o 106 441 eurot, millele lisandus 23 072 eurot tellitud lisatööde eest. Tööde eest tasumine pidi toimuma osade kaupa, mille kohta väljastas hageja kostjale arved. Kostja on jätnud tehtud töö eest alusetult tasumata 41 565 eurot, 05.09.2022 arve nr 22010 alusel 8266 eurot, 21.11.2022 arve nr 22015 alusel 1974 eurot ja 21.11.2022 arve nr 22016 alusel summas 31 325 eurot. Lisaks on hageja pidanud kostja rikkumiste ja kohustuste täitmisest keeldumise tõttu kandma perioodil 17.01.2023 kuni 27.02.2023 kohtueelsete õigusabikuludena kahju summas 1440 eurot. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-kirja teel 31.08.2023 ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 31.08.2023 vastas kostja samalt e-posti aadressilt kohtule võõrkeeles ning kohus luges hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks e-posti teel 31.08.
2. Kostjal tuli vastus hagile esitada hiljemalt 28.09.
3. Vastuseks kostja 31.08.2023 e-kirjale selgitas kohus 05.09.2023 e-kirjaga, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimuvad eesti keeles ning võõrkeelsed dokumendid võib kohus jätta tähelepanuta. Menetlusosalise enda kohustus on leida endale tõlk või esindaja. Samuti selgitas kohus, et kõik kohtule esitatavad dokumendid tuleb allkirjastada ja kostjal tuleb esitada allkirjastatud vastus hagiavaldusele hiljemalt 28.09.
4. Kostja vastas kohtule samal päeval võõrkeelse e-kirjaga. Kohus selgitas kostjale veelkord 07.09.2023 e-kirjaga, et menetlusdokumendid saab kostja esitada elektrooniliselt kohtu e-posti aadressil või kui kostjal ei ole võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada, siis saata need käsitsi allkirjastatuna kohtu postiaadressile hiljemalt 28.09.
5. Kostja edastas kohtule võõrkeelse sisuga e-kirja 28.09.2023 ja 03.10.
6. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus on kostjale selgitanud, et kohtumenetlus ja 2 kohtu asjaajamine toimub eesti keeles vastavalt

§ 32lg-lg 1 ning kostja kohustus on eestikeelne vastus kohtule esitada.

Samuti on kohus kostjale korduvalt selgitanud, et kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad olema allkirjastatud vastavalt

§ 338lg 1 p-le 8.

Kostja on kohtule edastanud võõrkeelseid e-kirju ja mitte ühelegi neist ei ole lisatud digitaalselt allkirjastatud vastust, samuti ei ole määratud tähtaja jooksul jõudnud kohtule kostja omakäeliselt allkirjastatud vastust. Kohus on kostjat hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (2000 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Lisaks on hageja pidanud kohtueelseid läbirääkimisi, mille läbiviimisel on hagejale tekkinud kahju õigusabikuluna 1440 eurot, seega on hageja lepinguline esindaja asjaoludega tutvunud ja neid analüüsinud juba kohtueelselt. Samuti ei ole põhjendatud toimingud hagi tagamisega seoses, kuna kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 10 tunni ulatuses, so 1600 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 1540 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 3140 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3