← Eesti

3-23-45/19

Obsah (7)§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-45 Hald

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-23-45 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Asjakohane ei ole vastustaja seisukoht, et töö tõttu Venemaad regulaarselt külastavad isikute jaoks ei ole probleem piiri korduvalt ületada. Samas tunnistab vastustaja, et piiril on hakatud inimesi süsteemselt küsitlema seoses suhtumisega Venemaasse ja Ukraina vastu läbiviidavasse „sõjalisse erioperatsiooni“. On usutav, et kaebajad satuvad piiril kõrgendatud tähelepanu alla, sest viibivad Eestis alates 04.03.2022 ning nende viisad on lõppenud. Vastustaja ei ole seda asjaolu hinnanud.
  2. Kaebaja I väidete tõsiseltvõetavust ei välista asjaolu, et kaebajad ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe riiki saabudes. Kaebajatel oli esmalt viisa näol seaduslik alus riigis viibimiseks, mistõttu nad ei pidanud arvestama ohuga, et nad peavad naasma ebaturvalisse riiki. Halduskohus leidis põhjendatult, et etteheidetav pole ka see, et kaebajad taotlesid varjupaika just Eestis ehk riigis, kus neil on olemas sugulased.
  3. Vastustaja möönab, et kaebajat I ei küsitletud piisava põhjalikkusega, kuid ei ole sellega kaasnevaid puudusi kohtumenetluses kõrvaldanud. Halduskohus selgitas õigesti, et intervjuu on rahvusvahelise kaitse menetluses üks olulisimaid etappe. Intervjuu lünklikkus viitab võimalusele, et vaidlustatud haldusakt ei pruugi olla õiguspärane. Vastustaja ei saa taotlejale ette heita andmete puudumist küsimustes, mida ta ise pole küsinud. Taotleja ei pruugi mõista, milline info on oluline ning kui põhjalikult peab ta teatud elusündmustest rääkima.
  4. Halduskohus ei ole väitnud, et lastel on eraldiseisev alus rahvusvahelise kaitse saamiseks, vaid heitis vastustajale ette, et keelduvas otsuses pole arvestatud, kuidas laste käitumine võib tõsta tagakiusamise ohtu. Ringkonnakohus nõustub selle etteheitega. Lastest üks on oma sõjavastast meelsust väljendanud ning on usutav, et tal ei õnnestu seda Venemaale naastes varjata. Lapsed ei pruugi suuta oma meelsust piisavalt varjata, vaatamata sellele, et lapsevanemad on neile sellekohaseid õpetussõnu jaganud.
  5. Vastustaja keskendub liiga palju kaebaja I välisagentide nimekirja sattumise võimalikkusele. Kuigi kaebaja I on vastustajale avaldanud sellekohaseid kartusi, ei tähenda see, et vastustaja peab tagakiusamise võimalikkuse hindamisel lähtuma üksnes nn välisagentide seadusest. Usutavasti kasutab Venemaa ebasobivate vaadetega isikute sanktsioneerimiseks ka muid õigusakte. Välistatud pole tegutsemine üldse ilma õigusliku aluseta.
  6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et on ebaselge, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kaebaja I sattumine Venemaa ametivõimude huviorbiiti on ebatõenäoline. Samas ei vaidlusta vastustaja kaebaja väidet, et teda on ametivõimude poolt käidud otsimas nii vanaema juures kui tööl ning tuntud huvi tema poliitiliste vaadete suhtes. Vastustaja peab suutma kohtu poolt kontrollitaval moel põhjendada, milliste kriteeriumide põhjal otsustatakse, 2

(3)3-23-45 kas isik võib sattuda Venemaa ametivõimude huviorbiiti. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa selleks kriteeriumiks olla vaid välisagentide nimekirja sattumise oht. 16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda (

§ 108lg 1).

Kaebajad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. 17. Kaebajate identifitseerimise välistamiseks avaldab kohus otsuse ilma kirjeldava osata (asjaolud ja menetluse käik, menetlusosaliste seisukohad apellatsioonimenetluses). Avaldamisele kuuluvas osas tuleb kaebajate nimed asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.