← Eesti

2-23-13021/9

Obsah (5)§ 423§ 426§ 164§ 168§ 202

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Britt Rand Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13021 Tsiviilasi X hagi Y

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Hageja esitas 13.09.2023 kohtule hagiavalduse kosja vastu elatise nõudes. Hageja palus rahuldada hagiavaldus; mõista Ylt X kasuks välja perioodi 13.09.2022 kuni 12.09.2023 eest elatis 2 400 eurot (
  2. a septembri 18 päeva eest 120 eurot,
  3. a oktoober kuni
  4. a august 11 kuud x 200 eurot +
  5. a septembri 12 päeva eest 80 eurot); mõista Ylt X kasuks välja alates 13.09.2023 kuni X täisealiseks saamiseni (01.06.2025) igakuine elatis 206 eurot 16 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)) – 54,17 (1/2 lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga), mis muutub iga aasta
  6. aprillil (esimest korda
  7. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt 2-23-13021 perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; kohustada Yt tasuma punktides 3 ja 4 välja mõistetud X elatis C pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Kohustada Yt tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks.
  8. Harju Maakohus võttis 02.10.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.
  9. 16.10.2023 on hageja esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks (täiendatud 18.10.2023). Avalduse põhjenduste kohaselt hageja soovib hagist loobuda ja palub menetluse tsiviilasjas nr 2-23-13021 lõpetada seoses kohtuvälise kompromissi saavutamisega lapse isaga. Hageja kinnitas, et on teadlik

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. 23.10.2023 selgitas kohus hagejale, et lisaks hagist loobumisele on hagejal võimalik ka hagi tagasi võtta. Kohus palus hagejal teavitada kohtule, kas hageja soovib hagist loobumist või tagasivõtmist.
  2. 23.10.2023 teavitas hageja, et soovib sellisel juhul hagi tagasi võtta. Hageja edastas ka kohtule digiallkirjastatud avalduse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

  1. Hageja on soovinud hagi tervikuna võtta tagasi. Kuivõrd hageja taotlus on esitatud enne eelmenetluse lõppemist, ei ole vajalik kostja nõusolek. Hagi tagasivõtmine on võimalik. Taotlus tuleb seega rahuldada, kuna muid eeldusi seadus tagasivõtmisele ette ei näe.
  2. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

Kui kostja kohtuvälise kompromissiga ülalpidamiskohustust siiski ei täida, saab hageja pöörduda kohtusse elatisenõudega uuesti. 9.

§ 164

lg 1 alusel hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades, et tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga, ei kohaldu kohtu hinnangul

§ 168

lg 4, arvestades

§ 164

lg 1 kui erinormi eesmärke.

§ 164

lg 1 seletuskirja kohaselt: „Lapse kanda ülalpidamisasjade menetluskulude jätmine ei peaks olema ühelgi juhul põhjendatud, kuivõrd alaealisel lapsel ei ole ülalpidamisasjas iseseisvat tsiviilkohtumenetlusteovõimet (

§ 202

) ja ta ei saa iseseisvalt menetlustoiminguid teha, sh hagi esitada ega sellest loobuda. Lisaks ei ole lapsel üldjuhul sissetulekut. Sellise olukorra ebaõiglusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler (21.01.2019 nr 6 8/190082/1900378)“. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.