2-22-16449/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-16449 Tsiviilasi M.K. hagi A.K. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 360 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2023 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja T.A., lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (hageja): M.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Meelis Masso RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. juuni 2023 otsus elatise suuruse muutmise algusaja osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista M.K.lt välja elatis 140 eurot kuus alates
6. novembrist
7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
8. A.K. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
9. Sõnastada kohtulahendi tervikresolutsioon järgmiselt: 3.
10. Rahuldada hagi osaliselt. 3.2 Muuta Viru Maakohtu 03.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-14119 A.K. kasuks väljamõistetud elatise suurust. 3.
11. Mõista M.K.lt välja elatis 140 eurot kuus alates
12. novembrist 2023 kuni A.K. täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX. 3.
13. Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti Vabariigi ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
14. M.K. (hageja) esitas
15. novembril 2022 Viru Maakohtule hagi A.K. (kostja) vastu
16. detsembri 2019 Viru maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-19-14119 välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks. Hageja palus mõista kostja kasuks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 75,21 eurot kuus, mis muutub iga aasta
17. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud jätta poole endi kanda. Elatise vähendamise nõude aluseks on muutunud elatise regulatsioon perekonnaseaduses ning vanemate vahel kinnitatud kostjaga suhtlemise korra kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt veedab kostja hageja juures olulise osa ajast, mil hageja kannab kostjaga seotud kulusid vahetult. Vahetult tehtavate kulutuste osas ei pea vanem esitama tõendeid, et selle arvelt maksmisele kuuluv elatis väheneks. Kostja ema saab lasterikka pere toetust ning ka lapsetoetust. Lisaks on vähenenud ka hageja püsiv igakuine sissetulek võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga
18. aastal. Elatise kalkulaatori kohaselt oleks elatis 75,21 eurot kuus. Hageja selgitas, et ta koondati, tal on osaline töövõime tähtajaga kuni
19. september 2024 ning seetõttu on tal raskendatud töö leidmine. Hageja võõrandas temale kuulunud korteri ja sõiduki, et tal oleks vahendeid maksta igakuist elatist. Täiesti alusetud ja tõendamata on kostja väited, et hageja varjab oma reaalset materiaalset olukorda ja esitab poolikuid andmeid oma sissetulekute kohta. Hageja tegi menetluses kaks ettepanekut elatise suuruse määramiseks kompromissi korras, esmalt 100 eurot ja hiljem 140 eurot kuus.
20. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. 2 Asjaolu, et hageja kaotas töö, ei ole elatise vähendamise aluseks. Puuduvad tõendid, et hageja tervislik seisund või muud piirangud mõjutaksid hageja töövõimet. Hageja vormistas oma vara teiste isikute nimele ja varjab oma tegelikku varalist olukorda. Vastavalt hageja
21. a pangaandmetele, moodustab tema kuu keskmine sissetulek 879,39 eurot. Esitatud dokumentidest tuleneb, et hageja igakuine keskmine sissetulek on varasemast kõrgem ning puuduvad PKS § 102 lg-s 2 sätetega ettenähtud alused elatise suuruse vähendamiseks. MAAKOHTU OTSUS
22. Viru Maakohus rahuldas
23. juuni 2023 otsusega hagi osaliselt, muutis välja mõistetud elatise suurust ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 140 eurot alates
24. novembrist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni (
25. märts 2035). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal kostjale tasutud elatisemakseid. Hageja menetluskulud jäeti Eesti Vabariigi ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hagejalt on kostja kasuks alates
26. septembrist 2019 välja mõistetud igakuine elatis 180 eurot kostja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või kostja vajaduse muutumiseni. Maakohus tuvastas hageja sissetulekud ja varalise seisu ning hagejale määratud osalise töövõimetuse ning asjaolude muutused võrreldes
27. a otsuse tegemise ajaga ning järeldas, et hageja materiaalne olukord on halvenenud, sh sissetulekud on osalisest töövõimetusest tingituna vähenenud, kinnis- ja muu likviidne vara puudub. Maakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hagejal on raskendatud sobiva töö leidmine. Samas ei ole töötamine siiski täielikult välistatud. Maakohus ei tuvastanud, et hageja varjaks oma sissetulekuid või oleks ennast teadvalt elatise mittemaksmise eesmärgil teinud varatuks või lõpetanud alusetult töölepinguid ja võtnud ennast töötuna arvele. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta elatist nõuetekohaselt tasunud. Maakohus ei pidanud ebakohaseks seda, et hageja võõrandas sõidukid ja korteri, kuivõrd vanemal tulebki täita ebapiisavate vahendite korral (või nende puudumisel) oma vara ja säästude arvelt ülalpidamiskohustust. Maakohus nõustus hagejaga, et ülalpidamiskohustuse täitmise osas tuleb lähtuda suhtluskorda kinnitavast kohtumäärusest, mitte sellest, kui palju aega tegelikult vanem lapsega koos viibib, mistõttu jättis maakohus kostja täitmisavalduse ja sõnumid asjas tähelepanuta. Suhtluskorra järgi veedab hageja kostjaga kuus keskmiselt 6,5 ööpäeva. Maakohus jõudis eelneva põhjal seisukohal, et PKS § 101 lg 6 asjas ei rakendu ja elatis vastaval alusel vähendamisele ei kuulu. Maakohus leidis, et arvesse tuleb võtta ka lapse- ja lasterikka pere toetust. Kostja seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust kolme lapse eest. Alates
28. aprillist 2022 oli miinimum elatis 155,64 eurot kuus. Maakohus vähendas perioodil
29. november 2022 kuni
30. detsember 2022 elatist ühes kuus 40 euro võrra, seega vastava perioodi osas on hageja kohustatud tasuma kostjale elatist 280 eurot (so 2 x 140= 280 eurot). Alates
31. jaanuarist 2023 kuni
32. märts 2023 on kostja miinimum elatis kuus 97,30 eurot ja alates
33. aprillist 2023 on miinimumelatise suuruseks 141,99 eurot. Maakohus oli seisukohal, et elatise vähendamine on põhjendatud ning elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma ja väljamõistetud elatis ei oleks maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Kuivõrd hageja on kinnitanud oma võimekust tasuda kostjale igakuiselt elatist suuruses 140 eurot, siis mõistis maakohus elatise välja kindla summana 140 eurot kuus. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
34. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta ilmsed vastuolud hageja poolt kohtule esitatud dokumentides ja tema poolt kohtuistungil antud seletustes. Kostja ei nõustu, et hageja majanduslik olukord on halvenenud võrreldes esmase elatislahendi tegemise ajaga. Maakohus ei arvestanud hageja üldist sissetulekut, piirdudes vaid regulaarsete laekumistega tema arvele. Kostja ei nõustu, et elatis mõisteti välja alates
35. novembrist
36. Maakohus tegi oma määruse
37. juunil 2023, s.t 8 kuud pärast hagi kohtule esitamist. Seega on hagejal elatise enammaks ja ta võib mitu kuud põhjendatult elatist mitte maksta. Selline ümberarvestus osutab alaealisele isikule kahjulikku toimet ja halvendab reaalselt kostja materiaalset olukorda. Kostja arvates tuleneb hageja esitatud dokumentidest, et tema keskmine sissetulek on varasemast kõrgem ning hageja materiaalne olukord lubab tal maksta elatist kohtu poolt määratud suuruses ja kindlustada ka oma igakuiseid vajadusi.
38. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud apellatsioonimenetluses palub hageja jätta kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks alused puuduvad. Maakohus ei ole vabastanud hagejat oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, vaid on tuvastanud mõjuvad põhjused ja vähendanud elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra seoses hageja sissetulekute vähenemise ja osalise töövõimetusega. Maakohus on hinnanud tõendeid õigesti. Kostja ei ole kaebuses välja toonud, milliseid konkreetseid vigu on maakohus tõendite hindamisel teinud ja kostja etteheited maakohtu otsusele on üldist laadi. Maakohus on võrrelnud hageja majandusliku seisundi muutusi võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga, on põhjalikult analüüsinud hageja töövõimetusega seotud asjaolusid ja sissetulekuid ning järeldanud, et pärast
39. a otsuse tegemist on hageja materiaalne olukord halvenenud. Kostja täiendavaid tõendeid ega taotlusi maakohtule ei esitanud ega vaidlustanud põhistatult hageja poolt oma sissetulekute hulka teatud summade mittearvestamist. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistel asjaoludel saaks ringkonnakohus teha hageja tõenditest teistsuguseid järeldusi. Maakohus rahuldas hagi õigesti alates hagiavalduse esitamisest. Kostja ei esitanud maakohtus taotlust otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks, mistõttu kostja etteheited selles osas on alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise 140 eurot kuus alates
41. novembrist 2022 ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab elatise 140 eurot kuus välja alates
42. novembrist
43. Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei tingi maakohtus kantud menetluskulude jaotuse 4 muutmist (TsMS § 164 lg 1). Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
44. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna, kuna leidis, et maakohus hindas hageja majanduslikku seisu üksnes hageja arvele laekunud raha alusel, kuid jättis arvestamata, et hagejal on ka muid sissetulekuid ning puudub hinnang hageja majanduslikule olukorrale tervikuna. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja majanduslik olukord võimaldaks tal kestvalt tasuda elatist rohkem kui 140 eurot kuus. Asjas esitatud faktilised asjaolud kinnitavad maakohtu poolt tuvastatut. Hageja töövõime on piiratud, hageja väitel on tal säilinud 50 % töövõimest. Eesti Töötukassa töövõimetuse määramise otsuse kohaselt on hagejal osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetoetust ühe kalendripäeva eest 9,3081 eurot kuni
45. septembrini 2024 (tl 144). Hageja esitas maakohtule tõendid selle kohta, et Kohtla-Järve Linnavalitsus on talle määranud toimetulekutoetuse (tl 155, 156). Hageja konto väljavõtetest nähtub, et hagejal puuduvad püsivad sissetulekud peale töövõime- ja toimetulekutoetuse. Kostja väide, et hagejal on muid sissetulekuid, ei ole asjas tõendamist leidnud. Hageja konto väljavõttest nähtub, et kontole on laekunud ühekordseid väikseid summasid, hageja väitel osutab ta isikutele ühekordseid abiteenuseid. Laekunud summad on ebaregulaarsed ja jäävad üldjuhul alla paarikümne euro, seega ei muuda nad hageja majanduslikku olukorda sel määral, et neid elatise suuruse määramisel arvestada. Erandiks oli ühekordne laekumine 1456 eurot Cronimet Nordic OÜ-lt, kuid hageja esitas tõendi, et tegemist oli tuttavale osutatud teenuse eest raha laekumisega, millest hageja osa oli 200 eurot (tl 158). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas esitatud tõendeid õigesti hinnanud ja tuvastanud, et hageja majanduslik olukord võimaldab elatist tasuda 140 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole apellatsioonimenetluses esile toonud konkreetseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda hageja väidetes ja esitatud tõendites. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus elatise suuruse osas jätta muutmata.
46. Kostja tugines apellatsioonkaebuses ka sellele, et kuna maakohus tegi oma otsuse 8 kuud pärast hagi kohtule esitamist, siis alates hagi esitamisest elatise suuruse muutmine toob kaasa elatise enammaksu, mis võimaldab hagejal mõnda ega elatist üldse mitte tasuda ja see toob kostjale kaasa elatustaseme halvenemise. Ringkonnakohus nõustub selles osas kostjaga. Elatise mõtteks on elatist saava isiku igakuine ja pidev rahaline toetamine vajaliku ülalpidamise tagamiseks. Kostja võttis ringkonnakohtu istungil omaks hageja väite, et hageja on kuni ringkonnakohtu istungini tasunud elatist 180 eurot kuus. Ringkonnakohtu istungil nõustusid pooled sellega, et elatis 140 eurot tuleks välja mõista alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras, et elatist 140 eurot kuus tuleb tasuda alates
47. novembrist 2022 ja teeb uue otsuse, millega mõistab elatise 140 eurot kuus välja alates
48. novembrist
50. Ringkonnakohtus kantud kostja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejale osutatud riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ 5