← Eesti

2-23-2473/16

Obsah (6)§ 637§ 442§ 361§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-2473 Tsiviilasi E

§ 637lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu (

637 lg 1 p 6). 7.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12;
  2. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (

§ 442lg 5).

Maakohus rahuldas hageja hagi abielu lahutamiseks ning kostja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. 8. Kostja apellatsioonkaebus tugineb sellele, et ta esitas pärast maakohtu otsuse tegemist taotluse hageja nime muutmiseks. Maakohus selgitas kostjale põhjendatult, et tegemist ei ole menetluse uuendamise olukorraga

§ 361

tähenduses ning kostja ei saanud pärast otsuse tegemist maakohtule uusi taotlusi lahendamiseks esitada. Samuti on põhjendamatu kostja etteheide, et maakohus ei tunnistanud nimeseaduse § 11 lg-t 1 põhiseadusega vastuolus olevaks. Maakohus lahendas abielu lahutamise hagi. Kostja ega hageja ei esitanud maakohtu menetluse jooksul taotlust hageja nime taastamiseks ja maakohus selgitas vastuses kostja pöördumisele pärast kohtuotsuse tegemist põhjendatult, et kostja ei saa nõuda nimeseaduse § 11 alusel hageja nime muutmist. Ringkonnakohus selgitab, et nimeseaduse § 11 lg 1 ei ole abielu lahutamise hagi lahendamisel seetõttu asjassepuutuv norm, mistõttu puudub kohtul käesolevas menetluses seadusest tulenev alus kontrollida selle normi kooskõla põhiseadusega (PSJKS § 9 lg 1). 9. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638

lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust vastustajale 2 kätte ja see tuleb talle tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10.

§ 168

lg 1 koosmõjus §-ga 639 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ning kostja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostja menetlusabi taotlust lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.