Obsah (8)

§ 442§ 174§ 657§ 651§ 436§ 367§ 173§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-104334 T

) § 444 lg 3 alusel jättis maakohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus märkis, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on 2 ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Eelduslikult tuli hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületas kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 lause 1 sätestab, et kui tüüptingimus on tühine, kehtib leping muus osas. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus viivise välja seadusjärgses määras, jättes hagi ülejäänud viivisenõudes rahuldamata. 3.

1. Hageja põhjendatud menetluskulud olid riigilõiv 315 eurot, millest 64,44% oli 202 eurot 98 senti ja õigusabikulud 1,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millest 64,44% moodustas 96 eurot 66 senti. Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 299 eurot 64 senti ja avaldus jäi rahuldamata 373 euro 36 sendi ulatuses. Poolte seisukohad
2. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu viivise saamiseks 405 euro 91 sendi ulatuses ning osaliselt rahuldamata edasiulatuva viivise nõude. Samuti vaidlustas hageja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Kohtul tuli mõista viivis välja terves ulatuses, jätta menetluskulud kostja kanda ning kohustada kostjat hüvitama menetluskulud terves ulatuses. 4.
3. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi (

§ 442lg 8), jättes osa hageja väidete suhtes seisukoha võtmata.

Tarbijakrediidilepingu puhul oli võlausaldajal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimääras. Kui tarbijakrediidilepingus lepiti kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. Viivise nõudmine 39,96% aastas ei olnud vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS § 113 lg-ga 1. Samuti ei esinenud muid asjaolusid, mis viitaks sellise kokkuleppe tühisusele või vastuolule hea usu põhimõttega. 4.2. Maakohus rikkus menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmisega

§ 174lg-t 1.

Hageja nõudis kostjalt põhjendatult võlga (sh viivist) ja hageja menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

1. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada.

Kuivõrd vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid peab selle saatma uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (

§ 657lg 2).

7.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse järgmises ulatuses: (

1. i)resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot 68 senti, st jättis sissenõutavaks muutunud viivise 405 eurot 91 senti kostjalt välja mõistmata (resolutsiooni p 4); (
2. ii)resolutsiooni p 3, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (824 eurot 46 senti) alates 26.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja (iii) resolutsiooni p-d 6-9, millega maakohus jättis menetluskulud 64,44% ulatuses kostja ja 35,56% ulatuses hageja kanda ning jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 373 euro 36 sendi ulatuses rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud. 3 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi osaliselt rahuldamata jätmisel (viivise osas) oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 436

lg 1 ja 442 lg 8), kui jättis käsitlemata hageja väited lepingus kokkulepitud intressimäära ja kohalduva viivisemäära kohta ning põhjendamata, miks ta neis asjakohaseks ei pea või nende ega ei nõustu. 9. Nimelt tugines hageja hagiavalduses viivisenõuet esitades VÕS § 113 lg 1 esimesele ja kolmandale lausele. Hageja märkis, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõudis lepingu alusel viivist põhivõlalt 824 eurot 46 senti alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (24.08.2021) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani (25.04.2023) lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 39,96%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja esitas viivise arvestuse ja nõudis viivist kokku 550 eurot 59 senti. Samuti nõudis hageja edasiulatuvat viivist põhinõudelt (824 eurot 46 senti) alates 26.04.2023 kuni kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 39,96% aastas (

§ 367). 10.

Maakohus rahuldas viivisenõude osaliselt ja mõistis nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuivõrd kokkulepitud viivisemäär ületas kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt oli kostja sõlminud laenuandjaga tarbijakrediidilepingu. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 kohaselt krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Eeltoodust tulenevalt oli kohtul kohustus omal algatusel kontrollida laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (EKo C-679/18, p-d 20-23). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus, mille täitmist peab nõude eeldusena tõendama. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja hindama tarbija kohta kogutud teavet, et tagada, et krediiti ei antaks isikule, kes seda tagasi maksta ei suuda.
2. Käesoleval juhul ei nähtu, et maakohus oleks otsuses hinnanud, kas laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Samuti ei juhtinud kohus hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus jättis välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingu sõlmimist omandas, st kas laenuandja küsis teavet kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse ja rikkus otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.
3. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Kuivõrd vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 4 14. Ringkonnakohtul tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (

§ 651lg 1).

Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot 68 senti ületavas osas ja rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas. 15. Kuivõrd otsus tühistatakse osaliselt ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

16. Kuivõrd hageja vaidlustas hagi rahuldamata jätmise nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise osas, on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 669 eurot 41 senti. Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: sissenõutavaks muutunud viivis 405 eurot 91 senti + edasiulatuv viivis (39,96% - 8% = 31,96%) x 824 eurot 46 senti. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 210 eurot, kuid käesoleva tsiviilasja hinda arvestades, tulnuks riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi tasuda lõivu 175 eurot. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 järgi taotleda enamtasutud riigilõivu 35 eurot tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt) 5