KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-1026 Haldusasi Est Wind Power Osa

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Est Wind Power Osaühingu kaebus Elering AS-i 13.04.2021 otsuse nr 22-7/2020/29-5 tühistamiseks ning Elering AS-i kohustamiseks vaadata Est Wind Power Osaühingu taotlus uuesti läbi.
2. Kaebaja esitas 03.11.2023 kaebusest loobumise avalduse. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja välise õigusabi kulude kaebajalt välja mõistmine põhjendatud.
3. Vastustaja nõustub kaebusest loobumise avaldusega ning palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 34 602 eurot (käibemaksuta). Vastustaja hinnangul on Elering AS-i menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-12). Riigiabi andmine ei ole vastustaja põhitegevus. Vaidlus puudutab riigiabi tingimusi 3-21-1026 (olemasoleva tootja mõistet nn vana skeemi järgi) ehk väga spetsiifilist küsimust. Vastustajal ei pidanud selleks olema asutusesisest õiguslikku pädevust. Vaidlus oli väga keerukas ja ebaselge just õiguslikult, st Euroopa Liidu õiguse osas. Vaidluse erilist keerukust kinnitab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine mitmes küsimuses. Euroopa Kohus tegi asjas eelotsuse ja pidas kõiki 8 küsimust asjakohaseks, mis kinnitab, et vaidlus oli õiguslikult ebaselge ja väga keerukas. Vastustajal puudub endal riigiabi hindamiseks nn vana skeemi järgi vajalik kompetents. Seda kinnitab mh võrdlus riigihangetega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-68-14, p 33; nr 3-3-1-51-16, p 24). Vastustajale ei kohaldu haldusorgani menetluskulude väljamõistmise piirangud välise õigusabi kasutamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 määrus nr 3-18-927, p 14). Samuti kuuluvad haldusorgani õigusabikulud väljamõistmisele riigihangete puhul (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-68-17, p 33; nr 3-3-1-51-16, p 24). Vastustajal ei oleks mõistlik luua küsimuse jaoks riigiabi- ja EL õiguse spetsiifiline ametikoht. Vastustaja kasutas välist õigusabi ka kohtueelses menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine 4.

§ 155

lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Juhindudes

§ 155

lg-st 4 kohus selgitab, et

§ 155

lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Seega võtab kohus kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasja menetluse. Menetluskulud 5.

§ 104

lg 6 punkti 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Käesoleval juhul oli kaebuselt tasutud riigilõivu 40 eurot, mistõttu tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 6.

§ 108lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Vastustaja taotleb kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 34 602 eurot (käibemaksuta). Üldiselt ei ole kohtupraktikas peetud haldusorgani kulusid haldusvälisele õigusabile vajalikuks (

§ 109lg 6).

Haldusorganid peavad olema ise võimelised enda antud haldusakte kaitsma. Haldusorgani haldusvälise õigusabiga seotud menetluskulude väljamõistmine on õigustatud vaid juhtudel, mil kohtuasi väljub haldusorgani igapäevasest põhitegevusest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkivad vaidlused ei välju tema põhitegevusest. Ka põhitegevusega seotud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsuse küsimust ei saa pidada põhitegevusest väljuvaks (vt Riigikohtu 15.03.2019 otsus nr 3-14-436, p 22; 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55; 10.11.2016 otsus n 3-3-1-50-16, p 22; 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p-d 29-30).

§ 109

lg-t 6 ei kohaldata mitte üksnes haldusorganite, vaid kõikide halduse kandjate kohta (vt Riigikohtu 19.06.2007 otsus nr 3-3-1-36-07, p 18). 7. Kohtu hinnangul ei välju vaidlus vastustaja igapäevasest tegevusest, mistõttu puudub alus kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude välja mõistmiseks (vt nt Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määrus nr 3-21-870). Vastustaja täidab ELTS-st tulenevaid ülesandeid (vt ELTS § 59 lg 23). „Õigusaktidega pandud ülesannete täimine on seotud põhitegevusega. Asjaolu, et vaidlus on seotud EL õiguse ja riigiabi regulatsiooniga, ei tähenda, et vaidlus väljuks Eleringi põhitegevusest. Liiati tuleneb Eleringile ELTS § 59 lg-st 21 kohustus järgida toetuste andmisel Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni 2

§ 109lg 6). Seetõttu tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3