lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 21 932 eurot alates 18.02.2021 kuni 12.09.2021 summas 995,05 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 21 932 eurot summas alates hagi esitamisest 13.09.2021 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõue summas 21 932 eurot, alates 18.02.2021 kuni 12.09.2021 põhinõudelt summas 21 932 eurot kogunenud viivis summas 995,05 eurot ja viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 21 932 eurot alates hagi esitamisest 13.09.2021 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. 2019 jaanuaris ostis hageja kostjalt kümme kasutatud sõidukit. Kuivõrd klient elas xxxx, ei lisatud müügihinnale käibemaksu. Kostja koostas sõidukite müümiseks väljaspool Euroopa Liitu korrektsed deklaratsioonid. Kuus kuud hiljem teavitas deklarant kostjat, et sõidukid ei ole kostja poolt vormistatud deklaratsioonidega Euroopast väljunud. Kostja teavitas sellest koheselt hagejat ning palus esitada tõendid, mis kinnitavad, et sõidukid on Euroopast väljunud. Kahetsusväärselt hageja kostja palvetele ei reageerinud ning neid dokumente ei esitanud. 2020 märtsis võttis hageja taas kostjaga ühendust seonduvalt auto24.ee müügiportaalist leitud müügikuulutusega. Hageja palus kostjal osta sõiduauto xxxx, et kostja selle hiljem hagejale müüks ning palus jällegi teostada müügitehing käibemaksuta. 2020 sügisel kohtus kostja hagejaga Belgias, et arutada eelnevatest tehingutest tõusetunud küsimusi. Hageja esitas kostjale tollideklaratsioonid, milledelt nähtus selgelt, et hageja poolt on muudetud
Kohtu põhjendused
) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 ning § 76 lg-le 1 ja §-le 77 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustused tuleb täita lepingule vastava kvaliteediga.
lg 4 esimene ja kolmas lause sätestavad, et kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui asja vedamine on ette nähtud tarbijalemüügi puhul, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel ostja valdusse. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et hageja ja kostja on sõlminud 2020 aasta märtsis müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale sõiduki xxxx (VIN: xxxx) ja kohustus sõiduki transportima xxxx hagejale üleandmiseks ning hageja pidi kostjale sõiduki ja selle transpordi eest xxxx kokku tasuma 21 500 eurot (dtl 6). Puudub vaidlus, et nimetatud summa on hageja poolt kostjale tasutud. Nimetatut on kostja ise oma vastuses kinnitanud (kostja vastuse p 4 ja p 14, dtl 43, 44). Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et leping oleks tema poolt täidetud ehk et kostja oleks sõiduki hagejale üle andnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja korduvalt pöördunud lepingu täitmise küsimuses kostja poole, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud (dtl 7-8). 4.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
lg 1 järgi toimub lepingust taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
lg 4 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjale 11.02.2021 edastanud taganemisavalduse ja nõudekirja rahaliste kohustuste täitmiseks (dtl 11-13). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei andnud sõidukit hagejale üle, siis on tegemist olulise lepingurikkumisega kostja poolt. Seega oli hageja õigustatud müügilepingust taganema ning kostja on kohustatud hagejale müügilepingu alusel tasutu tagastama
Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hageja poolt müügilepingu alusel tasutud 21 500 eurot hagejale tagastanud. Seega on hageja nõue kostja vastu 21 500 euro tagastamiseks põhjendatud. 5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 432 eurot, mis seisneb õigusabikulude tasumises enne kohtumenetlust.
lg 1 järgi on hagejal lisaks õigus nõuda kostjalt kogu kahju hüvitamist, mis tekib või kaasneb kostja poolt lepingu rikkumisega.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud ka advokaadi poole pöörduma. Hagiavalduse kohaselt on lepinguline esindaja kohtueelselt osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses summas 432 eurot (koos käibemaksuga). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja edastanud kostjale hageja nimel taganemisavalduse ja nõudekirja rahaliste kohustuse täitmiseks (dtl 11-13). Kohtu hinnangul on 3 tundi õigusabi osutamiseks kohtueelselt mõistlik ajakulu. Menetluses hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot koos käibemaksuga. Seega loeb kohus kahju summas 432 eurot põhjendatuks. Tegemist on hageja otsese varalise kahjuga. Ka Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-138-10 p-s 29 kinnitanud õigusabi kulude hüvitamise nõudmise õigust. 6.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 5 Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja edastas kostjale nõudekirja ja taganemisavalduse 11.02.2021 ning andis tähtaja rahaliste nõuete tasumiseks kuni 17.02.2021. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 18.02.2021. Kostja ei ole müügilepingu alusel hageja poolt tasutud summat tagastanud ega ka kahju hagejale hüvitanud. Seega on hageja õigustatud nõudma ka viivist perioodi 18.02.2021 kuni 12.09.2021 eest summas 995,05 eurot ning edasi alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni
7. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole kostja ees varasemalt pooltevahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud – hageja on 10 sõiduki eest jätnud tasumata käibemaksu kogusummas 20 910 eurot ning seega tasaarvestab kostja oma nõude hageja nõudega.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus on oma 10.07.2022 kirjas (dtl 139-140) kostjale selgitanud, et kõiki oma tasaarvestuse aluseks olevaid nõude aluseid tuleb täiendavalt selgitada ja tõendada. Kostja ei ole vastavaid tõendeid kohtule esitanud. Esitamata on tõendid oma väidetava nõude olemasolu kohta ning ka väidetava tasaarvestamise avalduse tegemise kohta, m.h on kostjal täiendavalt selgitamata, millal kostja poolt viidatud müügilepingud sõlmiti, mis tingimustel müügilepingud sõlmiti (m.h millises hinnas pooled kokku leppisid); kas ja milliseid müügilepingute tingimusi on hageja rikkunud; kuidas on kujunenud kostja väidetav nõue summas 20 910 eurot; kas ja millal on kostja pöördunud hageja poole seoses võimaliku lepingute rikkumisega; kas ja millal on kostja saatnud hagejale tasaarvestusavalduse. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu, siis puudub alus hageja nõude tasaarvestamiseks.
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2250 eurolt) viivist
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.