Obsah (5)

§ 23§ 68§ 18§ 10§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2576 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kinnipidamise ja

§ 23

lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb

15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 23lg 1 p 1 ja p 3 asjaolud.

Kohtuistungil võttis kohus PPA taotlusel asja materjalide juurde haldusasja nr 3-23 2481 materjalid. PPA põhjendab oma taotlust alljärgnevaga: 1 1.

1. PPA 15.11.2023 otsusega nr 12311040014-1 lõpetati isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus VRKS § 23 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2 alusel. Kui taotluse esitaja otsustab menetluse ükskõik, millisel etapil ükskõik, mis põhjusel, oma avaldusest või taotlusest loobuda, siis see õigus on tal olemas: taotluse tagasivõtmisega menetlus ka lõppeb. See tähendab, et isiku staatus muutub taotlejast illegaaliks. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 15.11.2023 kell 14:10 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 ja p 3 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalasteseaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning PPA peab isiku arvele võtma ning koostama talle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse koos Schengeni sissesõidukeeluga ehk isikuga on vaja läbi viia illegaalimenetlus. 1.
2. Vastustaja selgitab, et seoses isiku varasema kinnipidamisega VRKS alusel järgmist. 04.11.2023 kell 00.12 fikseeris seirekaamera kahe isiku liikumise Marinova külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Sündmuskohale reageerinud toimkonnad teostasid piirkonnas otsingud ja 04.11.2023 kell 00.50 isikud tabati Võru maakond, Setomaa vald, Marinova külas. PPA ametnikud tuvastasid ebaseadusliku piiriületajana välismaalase, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks ning isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni ja toimetati menetlustoiminguteks Piusa kordonisse. Isiku näol on tegemist Bangladeshist pärit isikuga, kelle nimi on X, sündinud XX XX XXXX Araabia Ühendemiraatides. Isik tuvastati tema enda ütluste järgi. Ta omab Bangladeshi kodakondsust, isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad (võeti temalt ära reisi kestel Ukrainas). Asjaolude kontrollimiseks ja edasisteks menetlustoiminguteks toimetati isik Piusa kordonisse. Tervisliku seisundit kontrolliti kiirabi poolt ja tuvastatud, et hospitaliseerimist ei vajanud. 04.11.2023 kell 03.07 avastas koeratoimkond oletatava ebaseadusliku piiriületuskoha PM
3. Vastav informatsioon edastatud ka Venemaa Föderatsiooni ametivõimudele. 04.11.2023 kell 11.43 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul soovis ta minna Hispaaniasse, kuna seal elavad sõbrad ja sugulased. Euroopas soovib varjupaika, sest kui ta läheb tagasi enda koduriiki, siis teda lastakse maha, sest ta on teisest parteist. Tema vastu on politsei alustanud juurdlust. Isiku väitel on ta Bangladeshi rahvuslikus parteis ja teevad partei kohtumisi. Teine partei on Bangladesh Chhatra League, kellele see ei meeldi ja selle tõttu alustati politseis juurdlust tema suhtes. Väidetavalt on ta ka politsei käest juba korduvalt peksa saanud. Isik peeti kuni 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isik oli paigutatud haldusasjas 05.01.
4. 3-23-2481 tehtud lahendi alusel kinnipidamiskeskusesse kuni 1.
5. Isikul puudub VMS § 43 lg 1 alusel Eestis viibimiseks nõutav seaduslik alus. Varasemas haldusmenetluses haldusasjas nr 3-23-2481 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 23

lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

§ 68

lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole 2 saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta peale kodumaalt lahkumist viibinud Araabia Ühendemiraatides, Ukrainas ja Venemaal. Isik soovis minna Hispaaniasse, kus isikul sõbrad ja sugulased. Isik üritas minna Lätti, et sealt kaudu liikuda Hispaaniasse, kuid sattus hoopis Eestisse. Isik soovis minna ebaseaduslikult Hispaaniasse, sest ilma dokumentideta seaduslikult ei saa. Isik üritas ennast ka Eestis varjata - kui nägi lähenemas autosid, siis viskas pikali. Seega ei olnud isikul plaani Eestisse jääda, vaid liikuda edasi Euroopasse. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Enda sõnade kohaselt on ta Bangladeshi kodanik, kes on sündinud Araabia Ühendemiraatides, Dubais ning Hispaaniasse liikumise teekonnal läbinud nii Ukraina kui ka Venemaa ning jõudnud lõpuks Eestisse. Isiku sõnul soovis ta minna tegelikkuses Läti kaudu Hispaaniasse, kus ootavad sõbrad ja sugulased. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav väljasaatmise menetluse lõpuni.

§ 23

lg 11 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks) tõendanud. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb ka

§ 23

lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. PPA on seisukohal, et

§ 10

-s sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta ega lähedasi. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnda muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et 3 isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. 3. Kohtuistungil selgitas X, et soovib võimalikult kiiresti koju saada ja abistab PPA-d selles protsessis. Eestis tal sugulasi ega tuttavaid ei ole. Ta väitis, et tal on umbes 760 eurot sularaha. KPK tingimustega oli ta rahul ja pretensioone elamistingimuste osas tal ei olnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 15

lg 2 ja

§ 23lg 1 p 1 ja p 3 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.

§ 15

lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus

§ 23lõikes 1 sätestatud alusel.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 23

lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

§ 23

lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.

§ 68

p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. 4 Põgenemisohu tuvastamise aluseks on praegusel juhul

§ 68

p 8: X on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (vt „Isiku kinnipidamise protokoll“, lisa 2 PPA 04.11.2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele asjas nr 3-23-2481) ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X esitas küll kohe pärast kinni pidamist rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid enne seda üritas ennast piirivalvurite eest varjata. Isik on selgitanud, et nad kõndisid mööda põldu, kuid kui nägid, et mingid autod lähenesid, siis viskasid pikali. Samuti ei võtnud isik ka telefoni teel Eesti ametivõimudega ühendust. Kinnipidamisel antud ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud plaani esitada Eestisse saabudes kohe rahvusvahelise kaitse taotlust ja seadustada oma siinviibimine, vaid liikuda edasi Läti kaudu Hispaaniasse, kus on tal sõber ja kasuvend (vt „Kahtlustatava ülekuulamise protokoll“ lisa 8 PPA 04.11.2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele asjas nr 3-23-2481). Isik selgitas, et tema kodumaa on Bangladesh, kus on tal poliitilised probleemid ning isiku vastu on politsei alustanud juurdlust ning kus tema suhtes on kasutatud füüsilist vägivalda. Samas isik lahkus kodumaalt juba 3 kuud tagasi esmalt Araabia Ühendemiraatidesse ning sealt edasi Ukrainasse ja seejärel Venemaale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xi olukord ei olnud selline, mille puhul ebaseaduslikku piiriületust saaks pidada tema oluliste õiguste kaitseks tingimata vajalikuks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa väita, et isiku põgenemisoht oleks väike. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul ka isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikeks menetlustoiminguteks kättesaadav. Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetluse on käesolevaks ajaks lõppenud, on põhjendatud PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. PPA on põgenemisohu osas välja toonud ka selle, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse suure tõenäosusega väljasaatmise vältimiseks. Lisaks märgib kohus, et isikul puuduvad igasugused seosed Eestiga, mida ta kinnitas kohtuistungil. Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja üritab pääseda mõnesse muusse EL riiki kasutades Schengeni riikide vahel sisuliselt puuduvat piirikontrolli. Selleks omab ta ka minimaalselt vajalikke vahendeid. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht. Lisaks põgenemisohule puudub isikul ka kehtiv reisidokument, millest tulenevalt esineb lisaks

§ 23

lg 1 p 1 sätestatud alusele ka sama paragrahvi lg 1 p 3 märgitud alus isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.

1. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik ilmselt ei soovi Schengeni alalt lahkuda ega kodumaale naasta ning tegelikult teeb kõik, et vältida või vähemalt edasi lükata enda väljasaatmist kodumaale, on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik isikut tulemuslikult Eestist välja saata. 5
2. Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. 9. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.01.2024 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 6