Obsah (5)

§ 23§ 68§ 18§ 10§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2561 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kinnipidamise ja

§ 23

lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb

15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 23lg 1 p 1 ja p 3 asjaolud.

PPA põhjendab oma taotlust alljärgnevaga: 1 1.

1. PPA 10.11.2023 otsusega nr 12309110100-1 lõpetati isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus VRKS § 23 lg 1 ja HMS § 43 lg 1 p 2 alusel. Kui taotluse esitaja otsustab menetluse ükskõik, millisel etapil ükskõik, mis põhjusel, oma avaldusest või taotlusest loobuda, siis see õigus on tal olemas: taotluse tagasivõtmisega menetlus ka lõppeb. See tähendab, et isiku staatus muutub taotlejast illegaaliks. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 13.11.2023 kell 16:45 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalasteseaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning PPA peab isiku arvele võtma ning koostama talle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse koos Schengeni sissesõidukeeluga ehk isikuga on vaja läbi viia illegaalimenetlus. 1.
2. PPA selgitab seoses varasema isiku kinnipidamisega VKRS alusel järgmist: 11.09.2023 kell 22:03 fikseeris valvekaamera kahe isiku liikumise Võmmorski külas. Ametnikud suundusid isikuid otsima, kuid meesterahvad püüdsid patrulle eirata ning varjasid end maastikul. Hiljem helistas maakonnaliini bussijuht ja andis teada, et oli märganud hääletavaid meesterahvaid. Sündmuskohale reageerinud ametnikud peatasid piirkonnas liikunud isikud kontrolliks ja tuvastasid ebaseaduslike piiriületajatena Tadžikistani Vabariigi kodanikud, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik esitas ametnike saabudes kell 07:09 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning kell 07:09 peeti isik välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni. Isiku näol on tegu X (sünd xx xx xxxx), kes tuvastati isiku ütluste alusel. Isiku väitel soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, sest põgenes karistuse eest, mis määrati maksmata patenditasu eest. Isik viibis karistusena üks kuu vanglas, ähvardati selle eest sõtta saata ja tahtis vältida sõjaväkke saatmist. Isik oli paigutatud haldusasjas 3-23-2003 kinnipidamiskeskusesse kuni 03.03.
3. 1.
4. Isikul puudub käesoleval ajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Varasemas haldusmenetluses 323-2003 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 23

lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

§ 68

lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA-le nähtub isiku ütlustest, et isik on alates 2021a. elanud Venemaal ja seal töötanud. Isik on küll mõelnud seaduslikult Eestisse tulla, kuid pole viisat taotlenud. PPA hinnangul jääb arusaamatuks, miks isik pärast mitut aastat Venemaal elamist otsustas Eestilt rahvusvahelist kaitset taotleda, miks ta ei naasnud Venemaal sõtta saatmist kartes Tadžikistani ning miks isik otsustas Eestisse saabuda ebaseaduslikult, olemata proovinud ühtegi seaduslikku võimalust. Isiku sõnul talle pakuti võimalust mobilisatsiooniks Ukrainasse korteri saamiseks, laenude tagastamiseks ja karistuse tühistamiseks, kuid isiku ütlustest ei nähtu, et tegu oleks kohustusliku mobilisatsiooniga, vaid pakutud võimalusega. Isiku sõnul on teda ähvardatud karistuse tõttu sõtta saata, kuid PPA hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas Vene Föderatsioon saab saata Tadžikistani Vabariigi kodaniku sõtta. 2 Isik ei pöördunud piiriületuse järgselt politseiametnike poole, vaid varjas end teda otsinud ametnike eest maastikul ning teele jõudes hääletas liikuvaid sõidukeid. Isiku sõnul ta varjas ennast, sest kartis koeri ja oli pime. Isik kartis, seetõttu istus sõbraga koos paigal. PPA hinnangul uuriks adekvaatselt käituv rahvusvahelist kaitset sooviv inimene eelnevalt välja, kuidas seaduslikult riiki siseneda ning kuidas ja kelle käest rahvusvahelist kaitset taotleda saab. Isiku väide, et ei võtnud politseiga ühendust, sest tal polnud politsei numbrit, ei ole adekvaatselt ega eluliselt usutav, arvestades asjaolusid, et isik loobus seaduslikult riiki sisenemisest ning otsis Youtube’st videoid, kuidas ebaseaduslikult piiri ületada. PPA hinnangul kui isik suudab Youtube’st otsida videoid piiriületuse kohta, suudab isik internetist üles otsida ka hädaabinumbri, millelt oleks kontakti saanud politseiga. Asjaolu, et isik ei plaaninud politseid kutsuda ning varjas ennast teda otsinud ametnike eest, annab PPA-le mõista, et rahvusvahelise kaitse taotlemine Eestis ei olnud isiku esmane soov. Isik esitas küll rahvusvahelise kaitse taotluse koheselt PPA ametnikega kokku puutudes, kuid PPA hinnangul võis asjaoludest tulenevalt kohene rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine olla tingitud arusaamisest, et tema edasine liikumine on takistatud. Isiku sihtkoht oli Euroopa riik (Läti, Leedu, Poola). PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks.

§ 23

lg 11 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks). PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb ka

§ 23

lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. 1.4. PPA hinnangul ei ole välismaalase suhtes võimalik kohaldada

§ 10

-s sätestatud leebemaid järelevalvemeeteid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 33-124-17, p 13). PPA hinnangul esineb X suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku sõnul pole tal Eestis tuttavaid ega seost Eestiga ning tema sihtkoht oli Läti, Leedu, Poola. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Lisaks ei ole PPA-l võimalik ühe järelevalvemeetmena rakendada isiku dokumendi hoiule võtmist, sest isikul puudub kehtiv reisidokument. Tulenevalt juba toimepandud ebaseaduslikult piiriületusest, ei pruugi kehtiva reisidokumendi puudumine takistada isikul omavoliliselt liikuda edasi Lätti, Leetu, Poola või mujale Euroopasse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. 3 Tallinna Halduskohus oma 3.11.2023 määruses nr 3-23-2003 punktides 8 ja 9 on nõustunud PPA-ga, et järelevalvemeetmed ei ole antud isiku puhul tõhusad ning, et isiku suhtes esineb põgenemiseoht. 1.5. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. 3. X selgitas kohtuistungil, et ta ei ole taotlusele vastu, aitab kaasa oma väljasaatmismenetlusele (palub Peterburist oma tuttavalt talle tema passi Eestisse saata) ja soovib võimalikult kiiresti kodumaale saada. Pretensioone tingimustele KPK-s tal ei olnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 15

lg 2 ja

§ 23lg 1 p 1 ja p 3 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.

§ 15

lg 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus

§ 23lõikes 1 sätestatud alusel.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 23

lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

§ 23

lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.

§ 68

p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. 4 Tallinna Halduskohus märkis oma 03.11.2023 määruses nr 3-23-2003 järgmist: „Põgenemisohu tuvastamise aluseks on praegusel juhul

§ 68

p 8: X on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (vt „Isiku kinnipidamise protokoll“, lisatud PPA

1. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele) ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X esitas küll kohe pärast seda, kui ta kinni peeti rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid varjas ennast enne seda terve öö maastikul piirivalvurite eest ega võtnud ka telefoni teel Eesti ametivõimudega ühendust. Kinnipidamisel antud ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud plaani esitada Eestisse saabudes kohe rahvusvahelise kaitse taotlust ja seadustada oma siinviibimine, vaid liikuda edasi näiteks Lätti, Leetu või Poola. Enne Venemaalt lahkumist elas ja töötas ta Venemaal alates
2. aastast. Mobilisatsioonikutset ta saanud ei ole (vt „Seletuskiri“). Seega ei olnud X olukord selline, mille puhul ebaseaduslikku piiriületust saaks pidada tema oluliste õiguste kaitseks tingimata vajalikuks.“ Kohus nõustub eeltoodud halduskohtu seisukohtadega ning märgib, et antud juhul ei saa väita, et isiku põgenemisoht oleks väike. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul ka isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPAle vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetluse on käesolevaks ajaks lõppenud, on põhjendatud PPA kahtlus, et isik võib vabaduses viibides asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. PPA on põgenemisohu osas välja toonud ka selle, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse suure tõenäosusega väljasaatmise vältimiseks. Lisaks märgib kohus, et isikul puuduvad igasugused seosed Eestiga (vt X ütlused kinnipidamisel; dokument nimega „Seletuskiri“, lisatud PPA
3. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele). Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja üritab pääseda mõnesse muusse EL riiki kasutades selleks Schengeni riikide vahel sisuliselt puuduvat piirikontrolli. Kohus leiab, et puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht. Lisaks põgenemisohule puudub isikul ka kehtiv reisidokument, millest tulenevalt esineb lisaks

§ 23

lg 1 p 1 sätestatud alusele ka sama paragrahvi lg 1 p 3 märgitud alus isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.

1. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik ilmselt ei soovi Schengeni alalt lahkuda ega Tadžikistani naasta ning tegelikult teeb kõik, et vältida või vähemalt edasi lükata enda väljasaatmist kodumaale, on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik isikut tulemuslikult Eestist välja saata. 5
2. Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid. Ka puuduvad isikul sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. 9. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.01.2024 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 6