Obsah (6)
§ 87§ 12§ 15§ 16§ 56§ 121KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-23-2475 (kohtuvälise menetluse nr-d 2610,23,002
§ 87lg 2 p 6 alusel kohaldada R.
K. suhtes mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 5 (viis) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb R. K. olla selle korraldajale (kriminaalhooldusametnikule) kättesaadav oma e-posti aadressi ja/või telefoni nr xxxxxxxx teel. Välja mõista R. K. menetluskuluna riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse. Riigi õigusabi tasu ja kulu 207,84 euro ulatuses jätta riigi kanda. R. K. välja mõistetud menetluskulu 120 eurot tasuda hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 9992xxxx (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 4-23-2475). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. VTMS § 2 ja KrMS § 408-1 lg 2 alusel asendada kohtuotsuse avalikustamisel alaealise menetlusaluse isiku nimi ja isikukood initsiaali või tähemärgiga. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 16.08.
- Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) ja e-toimiku vahendusel kättesaadav alates 13.09.
- Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult tervikuna teatavakstegemisest, s.o alates 13.09.
- Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused R. K. (edaspidi R. K. ) on 27.06.2023 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (edaspidi PPA) poolt koostatud väärteoasjas nr 2610,23,002822 väärteoprotokoll AB 1624501 (tl 2-2 pöördel) selles, et ta 5.05.2023 kella 00.00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi asulas olles alaealine tarvitas alkohoolseid jooke Viru Valge, õlut ja siidrit. 2
(7)R. K. on 27.06.2023 PPA poolt koostatud väärteoasjas nr 2610,23,002824 väärteoprotokoll AB 1624502 (tl 13-13 pöördel) selles, et ta 13.05.2023 kella 21.30 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi asulas olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki Laua Viin. R. K. on 27.06.2023 PPA poolt koostatud väärteoasjas nr 2610,23,002827 väärteoprotokoll AB 1624503 (tl 8-8 pöördel) selles, et ta 19.05.2023 kella 22.00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi asulas olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki Viru Valge. R. K. on 27.06.2023 PPA poolt koostatud väärteoasjas nr 2610,23,002793 väärteoprotokoll AB 1624504 (tl 18-18 pöördel) selles, et ta 24.06.2023 kella 22.00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi alevikus olles alaealine tarvitas alkohoolseid jooke viski, viin ja rumm. R. K. on 4.07.2023 PPA poolt koostatud väärteoasjas nr 2610,23,003051 väärteoprotokoll AB 1624505 (tl 25-25 pöördel) selles, et ta 26.06.2023 kella 21.00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas / alevikus olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki rumm Caribba. Kõigis viies väärteoprotokollis heidetakse R. K. ette alkoholiseaduse § 46 rikkumist ning R. K. toimepandu on kvalifitseeritud AS § 71 järgi. Kõigis viies väärteoprotokollis on R. K. ütlustena kirja pandud, et tal ei ole midagi öelda. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end kõikides temale etteheidetud alkoholi tarvitamise episoodides süüdi, kuid ütlusi ta anda ei soovinud. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamist kohtuistungil keegi pooltest vajalikuks ei pidanud. Tõendid (indikaatorvahendi kasutamise protokollid ühes nendesse märgitud R. K. selgitustega, küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokoll kogumis R. K. kohtuistungil enda süüditunnistamisega kõikides alkoholi tarvitamise episoodides) on kattuvad asjaolus, et K. K. 5.05.2023 kella 00.00 ajal, 13.05.2023 kella 21.30 ajal, 19.05.2023 kella 22.00 ajal, 24.06.2023 kella 22.00 ajal ja 26.06.2023 kella 21.00 ajal alkoholi tarvitas. 12.05.2023 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 3) nähtub, et PPA patrullpolitseinik U. Pihlap 5.05.2023 kell 00.43 Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi Perekodus xxxxxxxxxx on kontrollinud indikaatorvahendiga alkoholisisaldust R. K. väljahingatavas õhus ning indikaatorvahendi näit on olnud positiivne – 0,16 mg/l. R. K. selgitusena on protokolli märgitud, et ta tarvitas viina Viru Valge, õlut ja siidrit. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 3 pöördel) on R. K. joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, koordinatsioonis kerged häired, unisus. 13.05.2023 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 14) nähtub, et PPA patrullpolitseinik T. Eit 14.05.2023 kell 00.01 Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi perekodus on kontrollinud indikaatorvahendiga alkoholisisaldust R. K. väljahingatavas õhus ning indikaatorvahendi näit on olnud positiivne – 0,14 mg/l. R. K. selgitusena on protokolli märgitud, et jõi Laua Viina. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 14 pöördel) on R. K. joobele viitavate tunnustena loetletud unisus. Väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse R. K. ette alkoholi tarvitamist 13.05.2023 kella 21.30 ajal, kuid indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on R. K. alkoholi tarvitamist kontrollitud 14.05.2023 kella 00.01 ajal. Kuna alkoholi tarvitamist on R. K. kontrollitud vahetult pärast südaööd, s.o juba uuel kuupäeval, on eluliselt usutav, et ta tarbis alkoholi eelmise päeva õhtul. Ka kohtuvälise menetleja esindaja on kohtuistungil selgitanud (küll seoses 19.05.2023 alkoholi tarvitamise episoodiga), et menetlusalusele isikule on süüdistus esitatud selle aja järgi, mis menetlusalune isik alkoholi tarvitamise ajana on ise öelnud, mitte selle hetke järgi, mil joove tuvastati. Kohtuistungil on menetlusalune isik 13.05.2023 alkoholi tarvitamist tunnistanud. 3
(7)20.05.2023 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 9) nähtub, et PPA patrullpolitseinik T. Hainsoo 20.05.2023 kell 3.03 Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas, Põhikooli (kooli territooriumil) on kontrollinud indikaatorvahendiga alkoholisisaldust R. K. väljahingatavas õhus ning indikaatorvahendi näit on olnud positiivne – 0,19 mg/l. R. K. selgitusena on protokolli märgitud, et minu lemmik on Viru Valge. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 9 pöördel) on R. K. joobele viitavate tunnustena loetletud rahutu käitumine. Väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse R. K. ette alkoholi tarvitamist 19.05.2023 kella 22.00 ajal, kuid indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on R. K. alkoholi tarvitamist kontrollitud 20.05.2023 kella 3.03 ajal. Kuigi alkoholi tarvitamist on R. K. kontrollitud mõned tunnid pärast südaööd, s.o juba uuel kuupäeval, on siiski eluliselt usutav, et alkoholi tarbimine toimus eelmise päeva õhtul. R. K. on indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostamise ajal avaldanud, et tema lemmik on Viru Valge. R. K. avaldatust saab järeldada, et ta tarbis kanget alkoholi (viin Viru Valge). On üldteada, et kange alkohol, sõltuvalt tarbitud kogusest, võib püsida inimese organismis mitu tundi. Kohtuistungil on menetlusalune isik 19.05.2023 alkoholi tarvitamist tunnistanud. 25.06.2023 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 19) nähtub, et PPA patrullpolitseinik T. Nõgesmäe 25.06.2023 kell 2.55 Põlva maakonnas Põlva linnas Võru tn 12 on kontrollinud indikaatorvahendiga alkoholisisaldust R. K. väljahingatavas õhus ning indikaatorvahendi näit on olnud positiivne – 0,54 mg/l. R. K. selgitusena on protokolli märgitud, et ta on kuue tunni jooksul tarbinud viskit, viina ja rummi. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 19 pöördel) on R. K. joobele viitavate tunnustena loetletud reaktsioonikiirus häiritud ja rahutu käitumine. 27.06.2023 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 26) nähtub, et PPA patrullpolitseinik J. Hiop 27.06.2023 kell 1.27 Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas on kontrollinud indikaatorvahendiga alkoholisisaldust R. K. väljahingatavas õhus ning indikaatorvahendi näit on olnud positiivne – 0,16 mg/l. R. K. selgitusena protokolli midagi märkinud ei ole. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 26 pöördel) on R. K. joobele viitavate tunnustena loetletud omamehelik käitumine. Küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokollist (tl 5-5 pöördel) nähtuvalt PPA piirkonnapolitseinik M. Morel 2.06.2023 Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas on küsitlenud R. K. seoses 5.05.2023, 14.05.2023 ja 20.05.2023 tuvastatud alkoholi tarvitamisega. R. K. avaldatu kohaselt tarvitab ta alkoholi, sest see maitseb talle. R. K. on küsitlemisel tunnistanud, et kolmel korral on politsei tuvastanud tal alkoholijoobe. Kõigis viies väärteoprotokollis on teo toimepanemise kohana märgitud Põlva maakond Põlva vald. Täpsemalt on märgitud teo toimepanemise kohana kas Tilsi alevik, Tilsi asula või Tilsi küla. Selguse huvides märgib kohus, et õige koha nimetus on Tilsi küla. Kuna asula võib olla nii linn, küla, alevik ja alev (Eesti territooriumi haldusjaotuse § 6 lg 2), ei ole Tisli küla nimetamine Tilsi asulaks iseenesest ebaõige, kuid ei ole täpne. Tilsi alevikku asutusüksusena ei eksisteeri. Kohtu hinnangul ei ole eelnevalt nimetatud ebatäpsustel käesoleva asja lahendamisel määravat tähendust, sest kohtu arvates on väärteoprotokollidest võimalik siiski üheselt aru saada, et R. K. on alkoholi tarvitanud Tilsis, s.o Tilsi küla piirides. Eeltoodu alusel korrigeerib kohus kõigis viies väärteoprotokollis märgitud süüteo toimepanemise kohta ja loeb kõigi viie süüteo toimepanemise kohaks Põlva maakond Põlva vald Tilsi küla. 4
(7)Seega on tõendatud, et R. K. 5.05.2023 kella 00.00 ajal, 13.05.2023 kella 21.30 ajal, 19.05.2023 kella 22.00 ajal, 24.06.2023 kella 22.00 ajal ja 26.06.2023 kella 21.00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas alkoholi tarvitas. R. K. oli 2023. aasta mais ja juunis alkoholi tarvitades 16-aaastane ja on seda ka käesoleval ajal. AS § 46 sätestab, et alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Kuna R. K. on alaealine, oli ja on tal alkoholi tarvitamine keelatud. Tarvitades alaealisena 5.05.2023 kella 00.00 ajal, 13.05.2023 kella 21.30 ajal, 19.05.2023 kella 22.00 ajal, 24.06.2023 kella 22.00 ajal ja 26.06.2023 kella 21.00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas alkoholi, rikkus R. K. AS § 46.
§ 12lg 3 1.
lause kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus.
§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Kohtu arvates on R. K. kõik süüteod toime pannud otsese tahtlusega
§ 16lg 3 tähenduses.
R.K. menetluse käigus avaldatust ei tulene, et alkohol oleks tema organismi sattunud juhuslikult ja R.K. teadmata. Vastupidi - 2.06.2023 küsitlemise käigus on ta avaldanud, et tarvitabki alkoholi, kuna see maitseb. Lisaks sellele, et alaealisena alkoholi tarvitamine on seadusega keelatud, on see kohtu hinnangul ka üldteada asjaolu ega saanud olla teadmata menetlusalusele isikule. Seda enam asjaolu valguses, et politsei allutas R.K. alkoholi tarvitamise kontrollile korduvalt, millest sai ta samuti järeldada, et alkoholi tarvitamine alaealisena ei ole lubatav. Seega puuduvad ka R. K. teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Puuduvad ka R. K. süüd välistavad asjaolud. Kohus kvalifitseerib R. K. poolt toimepandu AS § 71 järgi.
§ 56
lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 56
lg 3 kohaselt alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega tuleb alaealise puhul esimeses järjekorras kaaluda mõjutusvahendi kohaldamist, millised on ette nähtud
§ 87lõikes 2.
Kohtuväline menetleja on taotlenud kohaldada R. K.
§ 87
lg 2 p-s 6 sätestatud mõjutusvahendit, s.o üldkasulikku tööd, millise mõjutusvahendi kohaldamist on pidanud põhjendatuks ka kaitsja ja menetlusaluse isiku eestkostja esindaja A. Lepik 8.08.2023 kohtule saadetud e-kirjas (tl 34). R. K. oli süütegude toimepanemise ajal 16-aastane. Kohtule ei ole teada, et R. K. oleks varem väärteo- või kriminaalkorras karistatud. Kohtuistungil Tilsi Perekodu esindaja ja kaitsja avaldatu alusel on kohtule teada, et menetlusalusele isikule on varasema kahtlustusega
§ 121järgi (kehaline väärkohtlemine) seoses määratud 10 tundi üldkasulikku tööd.
Tegemist on paari aasta taguse kaklusega, mida alles nüüd menetleti. Üldkasuliku töö tunnid pidi R. K. ära tegema hiljemalt 15.08.2023, kuid jäid tegemata. Menetlusalune isik pidi üldkasulikku tööd tegema Tilsi perekodu lähedal asuvas asutuses ning üldkasuliku töö tegemist kontrollib noortekeskuse juhataja. Üldkasuliku töö tunnid jäid tähtajaks tegemata, kuna R. K. ise viivitas tundide tegemise alustamisega ning hiljem ei olnud noortekeskuse juhatajal võimalik muude tööde, puhkuse ja haigestumise tõttu menetlusaluse isikuga tegeleda. Üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega pikendati 2023. aasta augustikuu lõpuni. Ka menetlusalune isik kohtuistungil 5
(7)tunnistas, et üldkasuliku töö tunnid jäid tähtajaks tegemata nii temast kui üldkasuliku töö andjast tingitud põhjustel. R. K. lubas pikendatud tähajaks üldkasuliku töö tunnid ära teha. Kohtuistungil Tilsi Perekodu esindaja avaldas, et R. K. on määratud puue, mida kinnitas menetlusalune isik kohtuistungil ka ise. Kohtule ei ole teada, millise terviseprobleemiga seoses on menetlusalusele isikule puue määratud. Menetlusalune isik kohtuistungil avaldas, et ta ei tööta. Alates 2023. aasta septembrist alustab õpinguid xxxxxxx kutsekoolis.
§ 87
lg 3 kohaselt kohaldab kohus mõjutusvahendina üldkasulikku tööd üksnes isiku eelneval nõusolekul. Menetlusalune isik kohtuistungil kinnitas, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuistungil keegi pooltest ei väitnud, et menetlusaluse isiku tervislik olukord ei võimaldaks tal üldkasuliku töö tunde teha. Menetlusalune isik ise kinnitas kohtule, et tervisest või millestki muust tulenevat takistust üldkasuliku töö tegemiseks tal ei ole. Seega leiab ka kohus, et menetlusaluse isiku tervislik seisund (vaatamata määratud puudele) ei takista tal üldkasuliku töö tundide tegemist. Arvestades kõike eelnevat (alaealine menetlusalune isik on käesoleval ajal väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isik, varasema kahtlustuse aluseks olnud süütegu leidis aset juba mõnda aega tagasi, määratud üldkasuliku töö tunnid ei jäänud tegemata ainuüksi menetlusalusest isikust tulenevatel põhjustel vaid ka muul põhjusel, menetlusalune isik alustab õpinguid kutsekoolis), leiab kohus, et R. K. on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest karistust mõistmata, kohaldades talle
§ 87
lg 2 p-s 6 sätestatud alaealise mõjutusvahendit, s.o üldkasulikku tööd.
§ 87
lg 2 p 6 kohaselt saab kohaldada mõjutusvahendina üldkasulikku tööd kuni 20 tundi. Kohtuistungil tegi kohtuväline menetleja ettepaneku kohaldada menetlusalusele isikule mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 5 tundi, mille tegemiseks määrata tähtaeg 3 kuud. Kohtuistungil kaitsja toetas kohtuvälise menetleja ettepanekut. Arvestades R. K. isikut leiab ka kohus, et menetlusalusele isikule on põhjendatud kohaldada mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 5 tundi. Kuigi üldkasuliku töö tundide arv ei ole suur, siis arvestades asjaolu, et R. K. on alates 2023. aasta septembrikuust hõivatud õpingutega kutsekoolis, saab ta üldkasuliku töö tunde teha üksnes õpingutest vabal ajal, mistõttu on põhjendatud määra üldkasuliku töö tegemiseks veidi pikem tähtaeg, s.o 3 kuud. VTMS § 108 p 10 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel otsustada, kas väärteomenetlus tuleb lõpetada ja kohaldada
§-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutuvahendeid. Samas on õiguskirjanduses ( Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2021, lk 403, p 5.1) märgitud, et mõjutusvahendit kohaldades peab kohus kõigepealt tegema süüdimõistva kohtuotsuse, seejärel vabastama süüdlase karistusest ja kohaldama talle mõjutusvahendit. Kohus nendib, et ka kohtupraktika on vastuoluline küsimuses, kas alaealisele väärteomenetluses
§ 87
lg 2 sätete alusel mõjutusvahendi kohaldamisel tuleb teha süüdimõistev otsus või peab sellega kaasnema väärteomenetluse lõpetamine nagu näeb ette VTMS § 108 p 10. Riigi Teataja veebilehe väärteoasjade kohtulahendite otsingus on olemas nii süüdmõistvaid ( näiteks asjad x-xx-xxxxxxx-xx-xxxxxxx-xx-xxxxxxx-xx-xxxx) kui menetlust lõpetavaid maakohtu otsuseid ( x-xx-xxxxxxx-xx-xxxxxxx-xx-xxxx). Muuhulgas on Tallinna Ringkonnakohtu 4.04.2023 otsusega x-xx-xx jäetud muutmata maakohtu otsus, milles alaealine tunnistati erinevates väärtegudes ning väärteomenetlust lõpetamata kohaldati tema suhtes mõjutusvahendit (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=336308181). Maakohus toimib sarnaselt ka käesolevas asjas. 6
(7)Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 327,84 eurot (tl 35-38). VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike kolm kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kuigi R. K. on alaealine ja ei tööta, on tal olemas igakuine sissetulek puudega isikule makstava sotsiaaltoetuse näol, millise toetuse saamist on menetlusalune isik kohtuistungil ise kinnitanud. Kohtuistungil menetlusalune isik ega Tilsi Perekodu esindaja ei osanud R. K. igakuist sotsiaaltoetuse suurust öelda. Kuna R. K. on eestkostetav, on tema eestkostja Elva Vallavalitsus kohustatud igal aastal esitama kohtule alaealise eestkoste järelevalve menetluse aruande. Nii on kohtule Kohtute Infosüsteemi (KIS) kaudu teada, et asjas nr x-xx-xxxxxx Elva Vallavalitsuse esindaja esitanud R. K. eestkoste menetluse aruande perioodi 1.03.2022-1.05.2023 kohta. Nimetatud aruandest nähtub, et R. K. xxxxxxxxx pangakontol on raha üle xxxx euro ning tema igakuiseks sissetulekuks on nii sotsiaaltoetus kui ka töövõimetoetus. Kuna menetlusaluse isiku pangakontol on rahalisi vahendeid üle xxxx euro, ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda ainuüksi põhjusel, et R. K. on alaealine. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 180 lg 3, peab kohus põhjendatuks menetlusaluselt isikult riigituludesse välja mõista ligi 1/3 menetluskuludest, s.o riigi õigusabi tasu 120 eurot ning ligi 2/3 menetluskuludest, s.o riigi õigusabi tasu ja kulu 207,84 eurot jätta riigi kanda. Sellist menetluskulude jaotust (1/3 menetlusaluse isiku ja 2/3 riigi kanda) toetas kohtuistungil ka kaitsja. Kuna R.K. pangakontol on piisavalt rahalisi vahendeid menetlusaluse isiku kanda jäävate menetluskulude tasumiseks, mida saab eestkostja korraldada, ei pea kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumist ositi pikema aja jooksul. Seda enam asjaolu valguses, et seda pooltest keegi kohtuistungil ei taotlenud. Kuna menetluskulude tasumisega ei saa menetlusalune isik ise tegeleda, vaid seda peab korraldama eestkostja, peab kohus otsuse täitmise huvides otstarbekaks määrata menetluskulude tasumise tähtaja veidi pikemana tavapärasest, milleks on VTMS §-st 207 ja § 204 lg-test 2 ja 3 tulenevalt otsuse jõustumise aeg. VTMS § 2 ja KrMS § 408-1 lg 2 alusel tuleb asendada kohtuotsuse avalikustamisel alaealise menetlusaluse isiku nimi ja isikukood initsiaali või tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)