KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2023 Kohtuasja number 1-21-3195 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Sergei Matvejevi (isikukood 37207113726) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- septembri 2023 määrus Määruskaebuse esitajad süüdimõistetu Sergei Matvejev ja menetlusväline isik TÄISÜHING NARDANAR (reg-kood 10856340, seaduslik esindaja Sergei Matvejev) Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Anu Toluk Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta menetlusvälise isiku TÄISÜHING NARDANAR määruskaebus läbi vaatamata.
- Jätta Viru Maakohtu
- septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Jätta läbi vaatamata Sergei Matvejevi ja TÄISÜHINGU NARDANAR taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
- Jätta rahuldamata Sergei Matvejevi taotlus esitatud kaebusest ja selle täiendustest koopiate saamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- juuni 2021 otsusega tunnistati Sergei Matvejev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S. Matvejevile Viru Maakohtu
- veebruari 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati S. Matvejevi vahistamisest
- märtsil 2021 ning tema karistusaeg lõppeb
- novembril
- Viru Vangla esitas
- juulil 2023 Viru Maakohtule materjalid S. Matvejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ega prokuratuur S. Matvejevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- septembri 2023 määrusega S. Matvejevi ennetähtaegselt vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused S. Matvejevi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid vabastamise materiaalseid eeldusi ei esine.
- S. Matvejevil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest kaks on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest ja üks tapmise eest. Viimane kuritegu oli kehaline väärkohtlemine, mille S. Matvejev pani toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal, lühikest aega pärast nn šokivangistusest vabanemist. Lisaks on S. Matvejevil kaks arhiveeritud karistust huligaansuse ning omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest. Sellest järeldub, et vägivallaga seonduvate kuritegude eest on S. Matvejevit karistatud kokku neljal korral. Karistusregistri andmete kohaselt on S. Matvejevil ka üks väärteokaristus, mis on määratud talle vangistuse ajal võimuesindaja solvamise eest. Lisaks on S. Matvejevi suhtes alustatud kriminaalmenetlus vangistuses toime pandud kehalises väärkohtlemises ning tal on kehtiv distsiplinaarkaristus teavitamiskohustuse mittetäitmise eest. Eeltoodu näitab, et S. Matvejev ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, ta ei suuda isegi range järelevalve ja distsipliiniga asutuses alluda kehtestatud normidele ning võib suure tõenäosusega kuritegelikku käitumist jätkata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muu hulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. S. Matvejevi vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema uue kuriteo toimepanemise riski ei saa maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusega, seda enam, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Ka individuaalset täitmiskava on S. Matvejev täitnud vaid osaliselt: ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja on omandanud eesti keele A2 tasemel, kuid ei ole veel tööle asunud. Seega ei ole S. Matvejev teinud ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt pingutusi. Järelejäänud vangistuse jooksul on tal võimalik töötada ja õppida ning teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta S. Matvejevi vabastamist. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse S. Matvejev ja TÄISÜHING NARDANAR. Kaebuses räägitakse sellest, kuidas erinevad kohtunikud on pannud toime kuritegusid ja et S. Matvejevi suhtes tehtud kohtuotsus on ebaseaduslik. Puutuvalt ennetähtaegse vabastamise menetlusse on kaebuses märgitud vaid seda, et kohus korraldas kohtuistungi isikliku rikastumise eesmärgiga, kuna S. Matvejev oli teada andnud, et ta ennetähtaegse vabastamise menetlust ei soovi. Kaebusele esitasid S. Matvejev ja TÄISÜHING NARDANAR ka täiendused, milles tuuakse välja sarnane jutt sellega, mis on esialgses kaebuses. Lisaks taotlevad S. Matvejev ja TÄISÜHING NARDANAR kaebuse täiendustes süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, kuna S. Matvejevi suhtes menetletud kriminaalasjas rikuti menetlusnõudeid ning seetõttu hoitakse 2
(4)S. Matvejevit vanglas ebaseaduslikult. Ühes kaebuse täienduses soovib S. Matvejev ka seda, et ringkonnakohus saadaks talle koopiad esitatud kaebusest ja selle täiendustest. Ringkonnakohtu seisukoht
- Esmalt selgitab ringkonnakohus, et väide S. Matvejevi ebaseaduslikult vanglas hoidmise kohta on alusetu. Vanglas hoitakse S. Matvejevit seetõttu, et ta pani toime kuriteo, mille eest kohus karistas teda vangistusega. Kuna kohtuotsus S. Matvejevi süüdi tunnistamise ja karistamise kohta on jõustunud ning praeguse menetluse raames ei saa seda kohtuotsust enam revideerida, siis tuleb lähtuda sellest, et see kohtuotsus on seaduslik ja täitmiseks kohustuslik. See tähendab üksiti seda, et S. Matvejevil ega TÄISÜHINGUL NARDANAR ei ole praeguse menetluse raames õigust nõuda kahju hüvitamist seoses sellega, et nende arvates hoitakse S. Matvejevit vanglas ebaseaduslikult. Niisiis jätab ringkonnakohus S. Matvejevi ja TÄISÜHINGU NARDANAR taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
- Samuti jätab ringkonnakohus läbi vaatamata TÄISÜHINGU NARDANAR määruskaebuse. Seda põhjusel, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 1 kohaselt on menetlusvälisel isikul maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus vaid juhul, kui määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Viru Maakohtu
- septembri 2023 määrus TÄISÜHINGU NARDANAR õigusi või seaduslikke huve kuidagi ei piira ja seetõttu ei ole nimetatud täisühingul maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust.
- Olenemata sellest, kas S. Matvejev ennetähtaegse vabastamise menetlust tahtis või mitte, oli vanglal vastavalt vangistusseaduse § 76 lg-le 1 kohustus esitada maakohtule materjalid tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning maakohtul omakorda oli kohustus korraldada vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-le 3 kohtuistung selle küsimuse lahendamiseks. Niisiis on S. Matvejevi etteheide maakohtule kohtuistungi korraldamisega seoses põhjendamatu.
- Õigesti leidis maakohus, et formaalsed eeldused S. Matvejevi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Niisiis sõltub S. Matvejevi vabastamise küsimus sellest, kas täidetud on vabastamise materiaalsed eeldused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Matvejevi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, lubamatu on maakohtu viide sellele, et S. Matvejevi vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja et eelduslikult tuleb vangistus täiel määral ära kanda: niisugust eeldust seaduses pole. Samuti ei saa arvestada S. Matvejevi suhtes pooleliolevat kriminaalmenetlust: kehtib süütuse presumptsioon. Ka ei ole asjakohane viidata sellele, et vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta: KarS § 76 lg 4 ei kõnele midagi riigiorganite hinnangutest. Siiski ei saa öelda, et maakohtu otsustus S. Matvejevi vabastamata jätmise kohta on vale.
- Kõigiti põhjendatult arvestas maakohus sellega, et S. Matvejevit on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on pannud toime vägivallaga seonduvaid kuritegusid, sh sedavõrd raske kuriteo nagu tapmine. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad juba käitunud on, on S. Matvejevilt põhjust karta vägivaldset käitumist ka edaspidi. Et sellise käitumise 3
(4)tagajärjed võivad olla rasked, tähendab see, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab S. Matvejevi uue kuriteo toimepanemise risk olema väga väike. Nii see aga pole.
- S. Matvejevil on tema varasemaid kuritegusid arvesse võttes kalduvus vägivalla tarvitamisele. Seetõttu on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimine. Praeguseks ei ole selle programmiga veel algust teha jõutud. Saab öelda, et S. Matvejev oma vägivallategusid (vähemalt osaliselt) ka ei tunnista või ei näe oma vägivallakäitumist adekvaatselt: sellele viitab muu hulgas vangla iseloomustuses märgitu, et S. Matvejev eitab varasemalt toime pandud tapmist. Ka on vangla iseloomustuses märgitud seda, et S. Matvejev peab kriminaalset käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks. Neil asjaoludel on kõigiti põhjust arvata, et seaduskuulekas käitumine ei ole S. Matvejevi jaoks oluline ning kui asjaolud seda tema arvates nõuavad, ei kohku ta käitumast kuritegelikul viisil.
- Oluliseks riskiteguriks S. Matvejevi kuritegeliku käitumise juures on tema alkoholi tarvitamine. Varasemad kuriteod on ta pannud toime alkoholijoobes. Ise ta aga enda alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ega ole nõus tunnistama, et sellel on olnud suur roll tema kuritegelikus käitumises. Seega ei ole S. Matvejevil ka erilist motivatsiooni alkoholist loobuda. Vanglas on ta suunatud sõltuvusteemalisse sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles osalemisest ta esialgu keeldus. Käesoleval aastal ta siiski selle programmi läbis. Nähtuvalt vangla iseloomustusest oli ta programmi jooksul pigem passiivne osaleja ning programmi tulemusena midagi olulist teada ei saanud ega süvenenud teemadesse. Seetõttu ei saa öelda, et programm on talle soovitud mõju avaldanud. Kuna S. Matvejev on ise tunnistanud, et suurem osa tema suhtlusringkonnast on joodikuid, siis on vägagi tõenäoline, et kasvõi suhtlusringkonna mõjul võib ta vabaduses hakata uuesti alkoholi tarvitama ning sellega võivad kaasneda ka tema uued vägivallakuriteod.
- Ei saa eeldada, et S. Matvejevi uute kuritegude toimepanemise ohtu on võimalik maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Juba varem on S. Matvejevi kriminaalhooldus ebaõnnestunud ja see muudab tõenäolisemaks kriminaalhoolduse ebaõnnestumise sellelegi korral. Lisaks on S. Matvejev vanglas näidanud, et ta ei suuda alluda temale kehtestatud reeglitele – ta on rikkunud vangladistsipliini. Kui inimene ei suuda järgida reegleid vanglas, on kõigiti põhjust kahelda, et ta suudab seda teha vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna. Seda enam, et nähtuvalt vangla iseloomustusest puuduvad S. Matvejevil realistlikud ja konkreetsed pikaajalised eesmärgid ning ta ei ole motiveeritud muutusteks.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- septembri 2023 määruse muutmata ning S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata. Menetlusvälise isiku TÄISÜHINGU NARDANAR määruskaebuse jätab ringkonnakohus KrMS § 384 lg 1, § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Samuti jätab ringkonnakohus läbi vaatamata S. Matvejevi ja TÄISÜHINGU NARDANAR taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
- Viimaks selgitab ringkonnakohus, et jätab rahuldamata S. Matvejevi taotluse saata talle koopiad esitatud kaebusest ja selle täiendustest: riik ei pea tegema isikutele koopiaid nende endi esitatud dokumentidest. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)