← Eesti

2-15-2241/69

Obsah (4)§ 175§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Ülle Lamp Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 17.11.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2241 Tsiviil

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtule esitatud usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on vangistuses viibides kogunud rahalisi vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kogusummas 2400 eurot. Võlgnik ei ole seni teinud väljamakseid, kuivõrd puuduvad ülekande tegemiseks võlausaldajate andmed. Eeltoodust tulenevalt, kui XX teeb Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks väljamakse, siis puuduvad võlausaldajal vastuväited XXi kohustustest vabastamisele.

  1. 04.09.2023 teatas Riigi Tugiteenuste Keskus kohtule, et 19.04.2023 laekus Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks 2450,89 eurot. Nõude jääk on 16 865,64 eurot.
  2. 18.10.2023 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud väljamakse võlausaldajatele 13.08.2023 (makse Elisa Eesti AS-ile summas 61,81 eurot; makse RTK-le summas 2 450,89 eurot). Sissetulekute osas selgitas võlgnik, et kinnipidamisasutuses oli ainult vahepeal minimaalselt tööd, aga põhiliselt küsis raha vabadusest kellegi käest. Võlgnik selgitas, et vabanes vanglast 20.04.2023, pea pool aastat tagasi. Kaks korda on tööle saanud, kummaski kohas ei ole üle kuu aja töötanud. Võlgniku sõnul läks ta xxx ametikooli 12ndat klassi lõpetama, e-õppes. Paralleelselt tegi tõstukijuhiload. Nüüd saab tööturul paremini tööd leida. Hetkel on töötu. CV-keskuses on CV üleval, on erinevatesse kohtadesse kandideerinud. Mõnest kohast on vastus tulnud, et lähevad teiste kandidaatidega edasi. Tööd on otsinud mitmest valdkonnast: ehitusest, tööstusest, isegi kulleritööd Omnivasse. Osadel töökohtadel on taustakriteeriumid, millest lähtuvalt ei saa lubada teada sinna tööle, see ongi suur takistus. 2

(4)Kohtumääruse põhjendused
  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini. Käesolevas asjas on kohustustest vabastamise avaldus esitatud enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, mistõttu kohaldub käesolevas asjas Pankrotiseaduse (

) redaktsioon, mis kehtis

  1. aasta
  2. juunini. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt

§ 175

lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt

§ 175

lg 51 kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 15. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

  1. 30.01.2023 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Vastuses kohtunõudele teatas võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, et kui XX teeb Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks väljamakse, siis puuduvad võlausaldajal vastuväited XXi kohustustest vabastamisele. 04.09.2023 teatas Riigi Tugiteenuste Keskus kohtule, et 19.04.2023 laekus Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks 2450,89 eurot ja nõude jääk on 16 865,64 eurot. Võlausaldaja Elisa Teleteenused AS leiab, et juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/või tulutoovama töö otsimisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
  2. Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldajad. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.
  3. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Käesoleval juhul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses, kuid vaatamata sellele, et tema sissetuleku teenimise võimalused on olnud piiratud ning sissetulekud marginaalsed, on võlgnik suutnud raha säästa ja leidnud võimaluse teha võlausaldajatele väljamakse ning näidanud sellega üles tahet oma kohustusi täita. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on viibinud kinnipidamisasutuses, kus sissetulekud on marginaalsed, kuid võlgnik on siiski võlausaldajate ees oma kohustusi täitnud, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Samas möönab kohus, et võlausaldajate nõudeid ei ole arvestatavas ulatuses rahuldatud.
  4. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud

§ 173

lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.

§ 2teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise 3

(4)menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kuivõrd kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud võlgniku süülist käitumist, siis puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 p 2 alusel.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

21. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 22. Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. 23.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.