KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15330 Tsi

§ 101lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgmisest kuust. Alates 04.07.2026 (so A täisealiseks saamisest) elatisesumma arvestamisel

§ 101lg 7 (so summa vähendamine 15% võrra) ei kohaldata.

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue
2. Kostja on hagejate isa. Harju Maakohtu 08.01.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1914803 mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 180 eurot kuus kuni kummagi lapse täiealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on hagejate vajadused suurenenud ning antud summast hagejate ülalpidamiseks ei piisa. Samuti on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga paranenud kostja majanduslik võimekus, kostja on võimeline andma hagejatele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud minimaalses ulatuses. Hagejad paluvad suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates hagi esitamisest (so 13.10.2022)

§ 101

lg 1-järgse summani (hagi esitamise ajal hageja I osas 225,64 eurot kuus ja hageja II osas 191,79 eurot kuus). Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sissetulek ei võimalda hagejatele soovitud summas elatist tasuda. Kostjal pole püsivat sissetulekut ning tal on kommunaalteenuste võlgnevused. Seoses ema hooldamisega ei ole aega paremini tasustatud tööd otsida. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab, et Pärnu Maakohtu 04.06.2012 maksekäskudega tsiviilasjades 2-12-14035 ja 2-12-14038 mõisteti kostjalt vastavalt kummagi hageja kasuks kuni täisealiseks 2 saamiseni välja elatis 145 eurot kuus (dtl 160-161). Väljamõistetud elatisi suurendati alates 12.08.2013 Harju Maakohtu 26.09.2013 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas 2-1337433 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani (dtl 165-166) ning vähendati Harju Maakohtu 08.01.2020 otsusega tsiviilasjas 2-19-14803 alates 25.09.2019.a. 180 euroni kuus (dtl 5-8).
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
4. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-21-124-15, p 11). 6.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Nähtuvalt 08.01.2020 kohtulahendist on kohus tuvastanud, et kummagi hageja igakuised vajadused esmavajalikule on ca 360 eurot kuus (tervishoid 40 eurot, söök 200 eurot, riided 175 eurot, vaba aeg 50 eurot, transport 60 eurot, hügieen 30 eurot, eluase 160 eurot). Nimetatud kategooriate osas hagejad vajaduste vähenemist ega ka olulist suurenemist hagis väitnud ei ole. Hagejad on välja toonud täiendavate vajadustena, et hagi esitamise seisuga kulub hageja I huviharidusele 200 eurot ja hageja II huviharidusele 130 eurot kuus. Nähtuvalt esitatud tõenditest käivad mõlemad hagejad eesti keele ringis, mis maksab kahele lapsele kokku 110 eurot kuus (arve dtl 65), hageja I osaleb kunstistuudios hinnaga 15 eurot kuus (dtl 71), mõlemad lapsed õpivad inglise keelt hinnaga 17 eurot lapse kohta kuus (dtl 74-75), hageja II käib tehnikaringis maksumusega 28 eurot kuus (dtl 76). Hageja I on täiendavalt välja toonud, et pillimänguõppele (trompet) kulub 104 eurot kuus, mille eest tasutakse sularahas. Kohus leiab, et lapse esmavajadusena on hinnatavad mh mõistlikud kulutused huviharidusele ning nimetatu mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Erinevates huviringides osalemine on laste igakülgse arendamise huvides ja hagejad ei pea tegema kulutusi arvestusega, et kostja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike. Kohus tuvastab, et hageja I igakuised vajadused käesoleval ajal on 551 eurot (360 + 191 eur huviharidus) ja hageja II vajadused 460 eurot kuus (360 + 100 eur huviharidus). Kohus asub seisukohale, et hagejate vajadused on eelmise kohtulahendi tegemise ajast suurenenud, millega seoses on elatise suurendamise eeldused mõlema hageja puhul täidetud. 7. Hagejad on taotlenud elatiste suurendamist

§ 101

alusel arvestatud summadeni.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates hagi esitamisest 13.10.2022 kuni 31.03.2023 oli indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 3 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a. 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures vähemalt 7 ööpäeva kuus. Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on vähem kui kolm aastat.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summad on seega: hageja I • alates 13.10.2022 kuni 31.12.2023.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); • alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); • alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); hageja II • alates 13.10.2022 kuni 31.12.2022.a. 191,79 eurot kuus (225,64 - 15%); • alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 183,29 eurot kuus (215,64 - 15%); • alates 01.04.2023.a. 221,28 eurot kuus (260,33 - 15%). 8.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9. Kostja esitatu kohaselt ei ole tal võimalik hagejatele ülalpidamist

§ 101

-järgses ulatuses anda, sest tema sissetulek (juhutöödest ehitusel) on selleks liiga väike. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike; vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (32-1-17-16, p 11). Kohus leiab, et kostjal on kohustus teenida piisavat sissetulekut hagejatele ülalpidamise andmiseks vastavalt hagejate vajadustele ja vähemalt seaduses sätestatud minimaalses määras, so

§ 101järgi arvestatud ulatuses.

Kostja kui terve ja töövõimeline inimene ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mis tal sissetulekute suurendamist takistaks, piisavad ei ole üldsõnalised viited ema eest hoolitsemisele. Juhul kui ehituses juhutöid talvel teha ei saa, tuleb leida selleks perioodiks muud tööd. Samuti nähtub kostja esitatud KÜ arvetest (dtl 39-40), et kostjale kuulub kaks korterit. Juhul kui kostja sissetulekut suurendada ei soovi, on ülalpidamist võimalik anda ka nimetatud vara realiseerimise arvel. Kohus on seisukohal, et oma laste ülalpidamise kohustusest ei ole võimalik vabaneda töötamisest, vm viisil sissetuleku teenimisest loobumisega või kommunaalteenuste eest tasumata jätmisega (kostja viide KÜ arvetelt nähtuvale 4 võlgnevustele). Maksu- ja Tolliametile tehtud päringu vastuse kohaselt ei ole kostjale ajavahemikul 01.10.2022–31.07.2023 väljamaksete tegemist deklareeritud (dtl 146). AS-i SEB Pank väljavõtetest (dtl 125-142) nähtuvalt on kostjal kaks kontot, kuhu on ajavahemikul 13.10.2022–13.08.2023 laekunud kokku 17 852,41 eurot, mis teeb keskmiseks 1 785,24 eurot kuus. Enamus laekumistest on sularaha sissemaksed ja ülekanded kostja kontolt XXXXXXXXXXXXX selgitustega „money back“ ja „maksun palautus“. Nimetatust on kohtu hinnangul ilmne, et kostja sissetulekutest olulise osa moodustab sularahas saadu ja/või välisriigis teenitu ning kostja väited tema halva majandusliku olukorra kohta tegelikkusele ei vasta. Kohus asub seisukohale, et mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuste vähendamiseks alla

§ 101lg 1 ulatuse ei esine.

10. Kohus rahuldab hagi ja suurendab alates hagi esitamisest hagejate kasuks välja mõistetud elatisi

§ 101lg 1 järgi arvestatud summadeni.

1. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5