Obsah (9)

§ 371§ 392§ 663§ 667§ 372§ 363§ 442§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. detsember 2023 Tsiviilasja number 2-23-10612 Tsiviilasi N

) § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud kohtule esitatava menetlusdokumendi vorminõuetele, mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust menetleda. Maakohus keeldus

§ 371

lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata hageja hagi tagamise taotluse. MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas Viru Maakohtu
2. septembri 2023 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt leiab hageja, et maakohus on määrust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on hagejale ette heitnud seda, et hageja ei ole hagis esitanud konkreetset nõuet, st konkreetset resolutsiooni sõnastust. Seadus ei näe ette, et hagiavaldus peaks sisaldama resolutsiooni. Asjaolu, et hagiavalduses ei ole nö selget resolutsiooni, ei saa olla aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja ja hageja esindaja (Tamara Nikolajeva) ei ole juristid, mistõttu ei saa nende dokumentidelt nõuda samasugust kvaliteeti kui advokaadilt. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud osaleda ka ilma õigusteadmisi omava esindajata ning sellisel juhul on kohtu roll menetluse juhtimisel, sealhulgas isiku nõude väljaselgitamisel, suurem ja olulisem. Maakohus on kohustused formaalselt täitnud ja teinud puuduste kõrvaldamise määruse, kuid õigusteadmisi mitteomaval ning kohtumenetlusega mitte kursis oleval isikul on pea võimatu aru saada, mida temalt oodatakse. 3 Hageja on hagis esitanud kogu vajaliku info selle menetlemiseks. Hageja on välja toonud, et ta on oma kohustused kostja ees täitnud, mistõttu puudus kostjal alus lepingute ülesütlemiseks. Lisaks on hageja välja toonud, millist täitemenetlust ta soovib lubamatuks tunnistada. Hageja leiab, et hageja nõuete täpne sisu tulnuks kohtul välja selgitada eelmenetluse käigus ning kohus oleks saanud vajadusel korralda ka eelistungi, kus kohus oleks saanud hageja tahte välja selgitada (

§ 392lg 1 p 1).

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667

lg 2 teine lause).

§ 372lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus.

Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 7. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud

§ 363sätestab hagiavalduse sisunõuded.

Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejale heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud

§ 371lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (

§ 363

). Hagiavalduses tuleb märkida muu hulgas hagi alus (

§ 363lg 1 p 2).

Hagi aluse moodustab eluliste asjaolude ja suhete kogum, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (Riigikohtu 31. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Hagiavaldusele tuleb lisada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid (

§ 363lg 1 p 3).

Enamasti tähendab see siiski üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalike tõendite esitamist. Täpsem tõendite esitamise vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. See selgub aga pärast kostja vastuse saamist. Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud, et palub tunnistada lubamatuks sundtäitmise täitemenetluses nr 066/2022/1145. Täitemenetlus on seotud kostja ja hageja vanemate vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX tulenevate kostja nõuete täitmisega. Hageja leiab, et ajal, mil kostja laenulepingud üles ütles, puudus võlgnevus. Ta on esitanud kohtule ka tõendid oma väidete kinnitamiseks (laenulepingud koos maksegraafikuga, hageja vanemate pangakontode väljavõtted, kostja tõendi laenumaksete kohta) ning selgitanud asjaolusid, miks oli laenulepingute ülesütlemine kostja poolt hageja hinnangul alusetu. Ringkonnakohus leiab, et hagi alusega seotud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged. Tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kas nõude põhjendamiseks tuleb esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (

§ 442lg 8).

4 9. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul esimesel võimalusel lahendada hagi tagamise taotlus. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5