KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 06. novembril 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-12076 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu aval

) § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas mainitud seadusesättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 31.07.2023. a seisuga 447,04 eurot. Lähtudes ülaltoodust esitab avaldaja puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude summas 447,04 eurot.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isikute vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude (s.o 4487,55 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja mõista A.G.lt avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv, 240 eurot esindaja tasu (arvestusega 2 töötundi x 120 eurot töötunni hind) ning 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu (väljavõte kinnistusraamatust).

1. Kohus saatis avalduse koos lisadega A.G.le ja nõudis kirjalikku vastust avaldusele. Materjalid toimetati A.G.le kätte isiklikult 17.10.2023.a. Kohtu määratud tähtajaks asjast puudutatud isik vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab avalduse.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. 3
4. Avaldaja tugineb asjaolule, et A.G. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A.G. xxx (registriosa nr xxx) omanik alates 13.10.2016.a. (dtl 16). Seega on A.G. Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu liige (korteriühistu põhikirja p 2.1, dtl 9).
5. Kuivõrd puudutatud isiku võlg on tekkinud perioodil oktoober 2016-juuli 2023, kuulub kohaldamisele ka kuni 31.12.2017.a. kehtinud korteriühistuseadus (KÜS). Vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on KÜS § 15¹ lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasukorteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018.a. (ja käesoleval ajal) kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (

) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Vastavalt

§ 42

lg 1 kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Nimetatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes.

1. Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil 31.10.2016-juuli 2023.a (viimane arve 30.06.2023) esitatud arveid kokku 8935,18 eurot, millest 4000, 59 eurot (sh teenuste eest 3793,60 + viivist 206,99 eurot) on makstud ning maksmata on 4934, 59 eurot (sh teenuste eest 4487,55 + viivist 447,04 eurot, vt dtl 19-21). Esitatud käibeandmikult nähtub kulude lõikes tariif, tarbitud kogus ning tasumisele kuuluv makse (sh viivis) iga kululiigi (küte, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, maja hooldus, üldvesi) kohta (dtl 22-31). Puudutatud isiku korteriomandi suurus on 46,8 m². Tasu maja hoolduse ja remondifondi eest arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariifid kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p. 3.2.5, 6.2.7). 4 Kuni 30.09.2018 oli maja hoolduse tariifi suurus 0,57 eurot/m² (dtl 32-38). Alates 01.10.2018 kuni käesoleva ajani on maja hoolduse tariifi suurus 0,45 eurot/m² ja remondifond on 0,25 eurot/m² (dtl 39-46).
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel viivist lg 1 p 1 ja 6). Avaldaja on viivist arvestanud seadusjärgses määras. Seisuga 31.07.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 447.04 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 24.08.2023.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (4487,55 euro) tasumiseni. A.G. kohtule vastust ega vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tasuda. Samuti pole esitatud vastuväiteid nõude suurusele. Kuivõrd puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et ta on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud ja rahuldab korteriühistu nõude.
3. Avaldaja viited nõude aegumisele (avaldaja leiab, et nõue ei ole aegunud kuivõrd avaldaja on rakendanud puudutatud isikult maksete laekumisel VÕS § 88 lg 6 ja 8 ning lugenud kaetuks varasema sissenõutavaks muutunud kohustuse) jätab kohus tähelepanuta kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestatu kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. A.G. omapoolset vastust/vastuväiteid (sh võimalikku nõude aegumise vastuväidet) avaldusele ei ole esitanud. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu/esindaja tasu 240 eurot (arvestusega 2 töötundi x 120 eurot töötunni hind), kokku 293 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot.
5. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
6. 5 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 6