Obsah (9)

§ 630§ 405§ 637§ 178§ 444§ 162§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LIHTMENETLUSOTSUS Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese Kohtunik nr 2-22-150094 OÜ GS Core hagi H. V.i vastu Ees

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (

§ 444lg 1).

Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

1. Hageja tugineb nõudes kostja ja Eesti Energia AS vahel 9.11.2016 sõlmitud tähtajatu elektrienergia ostu-müügi lepingu nr 947048267228 ja kostja ning Elektrilevi OÜ vahel samal päeval sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingule nr
2. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja nõuab põhivõla, sissenõudekulude ja seadusjärgse sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõla tasumiseni jooksva viivise väljamõistmist kostjal. Esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxx xx-xx, xxxxxxxx, xxxxxxxx. Võrguteenuse leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingu lõpetamise soovi avaldanud. Elektrituruseaduse (ELTS) § 12 lg 1 järgi on tarbija elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. ELTS § 91 lg 6 järgi võib tarbija tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Kostja vastavat tahteavaldust teinud ei ole. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved maist 2018 kuni jaanuarini
3. Leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 12.03.
5. Kostja on hagile lühidalt vastanud, märkides, et lepinguga seotud korteriomand on müüdud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (

§ 444lg 2).

1. Kohus leiab, et hagile lisatud dokumentidega (dtl 146-224) on hagis kirjeldatud asjaolud usaldusväärselt tõendatud.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kõik kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt 2 eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et on lepingud võlausaldajatega lõpetanud. Korteriomandi võõrandamine ei lõpeta automaatselt korteriga seonduvaid lepingud teenuste osutamiseks. Seega on hageja põhinõue 179,12 eurot kostja vastu põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuna meeldetuletuskirju on kostjale kohtueelselt saadetud, on hageja nõue 25 eurot nende eest põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus on korrektne. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivised 69,72 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 8.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9.

§ 162

lg 1,

§ 138

lg 2,

§ 144

p 1 ja alusel jätab kohus menetluskulud (riigilõiv, kulud maksekäsumenetluses ja hageja lepingulise esindaja kulu) kokku 220 eurot kostja kanda. Tegemist on täielikult põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mida ei oleks tekkinud, kui hageja poleks pidanud kohtu poole pöörduma.

§ 177

lg 4 alusel tuleb hageja taotlusel otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 3