) § 371 lg 1 p-dest 1 ja 9 ning
Kohtu hinnangul oli hagiavaldus menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, kuivõrd selle pinnalt ei olnud võimalik aru saada, milline oli hageja nõue. Ebaselge oli, kuidas või millistele asjaoludele tuginedes hagejale kahju tekkis, kuidas see kujunes ja millega seondus. Vaatamata 28.09.2023 menetlusdokumendi esitamisele jäi arusaamatuks, millises konkreetses nõudes, millistel asjaoludel ja millisel alusel hagi esitati. Samuti ei olnud arusaadav, millist õiguskaitset hageja vajas (st millise õiguse kaitseks hageja kohtusse pöördus). Kohtu hinnangul ei olnud võimalik hagiga saavutada hageja taotletavat eesmärki, kui kohtule ei ole arusaadav, millist hageja õigust rikuti või millist õiguskaitset hageja vajab. Hagiavalduse pinnalt jäi ebaselgeks asja põhisisu, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja väljendatud nõuded ning taotlused. Hageja ei toonud välja, millised tõendid kinnitasid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei vastanud hagiavaldus
§-s 363 sätestatud menetlusdokumendi sisunõuetele, mistõttu ei olnud võimalik seda menetleda. Hagiavaldus oli nii ulatuslike puudustega, et mõistlik ei olnud anda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuli keelduda. Samuti ei tasunud hageja riigilõivu. Määruskaebus
§-s 662 ettenähtud nõuetele. Hagejal tuli välja tuua, millises osas ta määruse vaidlustab ning missugust lahendit taotleb, samuti faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenes õigusrikkumine määruse tegemisel ja milles rikkumine seisnes. Samuti oli määruskaebuselt tasumata riigilõiv. 2
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest juhindudes
lg 1 p-dest 1 ja 9 ning
lg 2 p-st 2.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevalt võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagiavalduse tekstist ei ole võimalik aru saada, millistel asjaoludel hageja oma nõuded esitas. Samuti ei esitanud hageja pärast kohtupoolset selgitamist hagi aluseks olevaid asjaolusid arusaadavalt. 12. Kohtule esitatav hagiavaldus peab vastama
§-s 363 sätestatud sisunõuetele. Muu hulgas tuleb avalduses välja tuua selgelt väljendatud nõue (hagi ese), avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad nimetatud faktilisi asjaolusid, seejuures viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi ese peab olema formuleeritud sellisel viisil, et seda saaks hagi rahuldamisel täita, s.o haginõudele esitatavad nõuded on põhimõtteliselt samasisulised kohtuotsuse resolutsioonile esitatavate nõuetega (RKTKm 10.10.2017, 3-2-1-53-07, p 14). Kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud, vaid peab kontrollima ja põhjendama, et esineb
§-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Aluse jätta hagi menetlusse võtmata saab anda vaid selline haginõude ebaselgus, mis ei võimalda hagi menetlemist. Enne ebaselge hagi menetlusse võtmata jätmist tuleb hagejale anda võimalus puudus kõrvaldada, mis aga ei saa viia selleni, et kohus haginõuet ise formuleeriks või järeldaks seda nt hagi lisadest (RKTKo 16.12.2013, 3-21-141-13, p 17, 18). 13. Maakohus leidis käesoleval juhul põhjendatult, et esitatud hagiavaldus ja selle täpsustused on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse võtmise. Kohus selgitas hagi käiguta jätmisel hagejale, millised menetlusse võtmist takistavad puudused tuleb kõrvaldada ning andis hagejale võimaluse enda nõudeid täpsustada. Olenemata eeltoodust on hagiavaldusest äärmiselt keeruline aru saada, milliseid hageja õigusi kostja rikkus ja millist õiguskaitset hageja vajab. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu kaitsta. Hageja peab hagiavalduses suutma selgelt ja konkreetselt esile tuua hagi aluseks olevad asjaolud ja põhistama oma nõudeid sellisel määral, mis võimaldaks nende menetlemist. Olukorras, kus maakohus andis hagejale konkreetsed juhised hagi täpsustamiseks, kuid hageja ei esitanud sellele vaatamata selget hagiavaldust, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja esitatud nõuded on perspektiivitud
3
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta
17.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 18. Kostja menetluskulud määruskaebemenetluses moodustasid 21.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt 516 eurot. Lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust 4 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot. Esindajal kulus dokumentidega tutvumiseks, analüüsiks, vastuse koostamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 4 tundi ja 03.11.2023 ja 14.11.2023 kohtunõuetega tutvumiseks 30 minutit. Ringkonnakohus märgib, et kostja esindaja tegi menetluskulude nimekirjas arvutusvea, sest menetluskulud 4 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot moodustavad kokku 540 eurot (4,5 tundi x 120 eurot). Kuivõrd kohus ei saa kaebuse piire ületada, tuleb lähtuda taotletud 516 eurost. 19.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja õigusabikulu ülepaisutatud. Arvestades määruskaebuse vastuse mahtu ja sisu, on ajakulu dokumentidega tutvumiseks, analüüsiks, vastuse koostamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga põhjendatud 2 tunni ulatuses. 03.11.2023 ja 14.11.2023 kohtunõuetega tutvumise ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi, mis esindaja tunnihinda arvestades moodustab 300 eurot. 20. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks
lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskuludelt viivist kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.
lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.