Obsah (8)

§ 425§ 426§ 173§ 168§ 138§ 175§ 177§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6938 Tsiviilasi K. R. a hagi P. P. i ja Avar Capital OÜ v

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Käesoleval juhul ei ole hagi läbivaatamata jätmiseks kostja nõusolek vajalik, kuna eelmenetlus tsiviilasjas ei ole lõppenud.

§ 425

lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

1. Vaidlust selles, et menetlus tuleb hagi tagasi võtmise tõttu lõpetada, poolte vahel ei ole. Küll aga on pooled eri meelt selles, millisel alusel tuleks menetlus lõpetada, s.t mis on hagi tagasi võtmise põhjuseks. Kohus on seisukohal, et hageja on hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostjad on hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas hagi P. P. i ja Avar Capital OÜ vastu hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks, sest P. P. ei olnud andnud vastavat nõusolekut. Kohus ei nõustu kostjatega, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et hagi on perspektiivitu ja et hageja ei oleks pidanud hagi esitama. Hageja on teinud kohtuväliselt ettepaneku olukorra lahendamiseks ja Tartu Ringkonnakohtu 17.11.
2. a otsuse täitmiseks. Kostjate esindaja sõnul on kostjad hageja pakkumisega ka nõustunud, kuid ei ole vaatamata sellele siiski notarisse ilmunud. Kostjad ei ole korduvat mitteilmumist kuidagi põhjendanud. Asjaolu, et veel 19.04.
3. a ei olnud hagejal piisavaid rahalisi vahendeid hüvitise maksmiseks, ei ole oluline. Hagejal oli jõustunud kohtulahendist tulenevalt aega tasuda hüvitis kuni 14.05.
4. a. Selle, et hüvitis Avar Capital OÜ kontole alles 18.05.
5. a laekus, on kohtu hinnangul põhjustanud kostjad ise, kui on hageja ettepanekutega nõustunud, kuid siiski mitte tehingu tegemiseks kohale ilmunud. Selgeid põhjuseid kostjad sellise käitumise põhjendamiseks esitanud ei ole. Üldised viited hageja nõudmistele mitteallumise kohta ei ole piisavad. Vaidlust ei ole, et kostjad on olnud teadlikud sellest, et hüvitis on notari deposiiti kantud ja takistusi selle Avar Capital OÜ-le edasi kandmiseks ei olnud, kuid on vaatamata sellele siiski venitanud hüpoteegi kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmisega varem lubatud tingimustel. Lisaks eelnevale on hüpoteek kinnisasjale seatud pärast seda, kui kohus oli otsustanud kaasomandi jagamise selliselt, et kinnisasi jääb hageja omandisse ja hageja tasub teisele kaasomanikule omandi kaotuse eest hüvitise. Kui kostjad oleksid soovinud hüpoteegi seadmist kinnistule hüvitise tasumise kohustuse tagamiseks, tulnuks see eraldi kokku leppida. Olukorras, kus polnud veel jõustunud kaasomandi lõpetamist puudutav kohtuotsus ja kus hagejale antud hüvitise tasumise tähtaeg ei olnud möödunud, ei olnud ka kinnisasja koormamine hüvitise tasumise tagamiseks kuidagi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja esitas hagi põhjendatult ja kostjate etteheited, mille kohaselt oleks olukorra saanud lahendada teisiti, ei ole asjakohased. 4 Menetluse käigus on hageja soovitud eesmärk saavutatud. Hagejale kuuluvalt kinnisasjalt on hüpoteek kustutatud ja hageja on soovinud menetluse lõpetamist. Kostjate põhjendused, miks hüpoteegi kustutamine ei olnud võimalik varem, ei ole kohtu hinnangul asjakohased ega ole tõendatud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ § 423 lg 1 p 2 alusel, sest hageja on võtnud hagi tagasi. 11.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 12.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostjad on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. 13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 175

lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna 2106 eurot, sh riigilõiv 490 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ja õigusabi kulud 1610 eurot koos käibemaksuga. Riigilõivu suuruse sätestab seadus ja hageja on vastavalt seadusele ka riigilõivu tasunud, mistõttu on riigilõivu kostjatelt väljamõistmine põhjendatud. Kohus nõustub kostjatega, et hageja menetluskulud 6 euro suuruse kinnistusraamatu väljavõtte osas ei ole põhjendatud. Hageja oleks saanud e-kinnistusraamatust ennast puudutava kinnistu kohta andmeid ka tasuta. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on kohtu hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus möönab, et tegemist on olnud argumenteeritud ja sisuka vaidlusega, mistõttu on menetlusdokumentide koostamisele kulunud märkimisväärselt aega. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks õigusabikulu kostjatelt väljamõistmist kliendiga nõupidamiste eest 1 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kohus märgib, et ei saa nõupidamiste toimumist ega nende kestust kuidagi kontrollida ja seeläbi hinnata ajakulu põhjendatust. Kohus peab põhjendatuks hageja õigusabikulusid 9 tunni ja 25 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) tuleb kohtupraktikast tulenevalt pidada mõistlikuks. 5 Eelnevat arvestades, määrab kohus hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1386 eurot koos käibemaksuga ning mõistab selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. 14. Menetluskulude jaotust ja hageja põhjendatud ning vajalike menetluskulude suurust arvestades mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna välja 1876 eurot (sh riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulud 1386 eurot). 15.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas taotluse kooskõlas

§ 177lõikega 4 ning kohus rahuldab selle.

16.

§ 386lg 4 alusel tühistab kohus asjas kohaldatud hagi tagamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin Kohtuotsus on osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 17.10.2023. 6