järgi olenemata muudest põhjendustest ja poolte taotlustest, kuna maakohus rikkus eelmenetluses oluliselt menetlusõigusnorme (
lg 2 ja § 5), kui jättis arvestamata kostja seisukohtade ja ettepanekutega ning tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mis arvestab üksnes hageja huvidega. 3 2-22-19170 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 18. Ringkonnakohus ei võta
lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 19. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks peab maakohus olema rikkunud menetlusõiguse normi või kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, kuid praegusel juhul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust seda järeldada.
lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides. Erandiks on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (
Kostja ei heida maakohtule ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks kostja hinnangul ebaõigesti tuvastanud üürilepingu ülesütlemise või et kostja ei nõustuks maakohtu väljamõistetud võla ja viivise suurusega. See, et kostja eelistaks hagejalt äriruume edasi üürida ja tasuda üürivõlga ositi, ei tähenda, et maakohus oleks otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme või eksinud menetlusõiguse normide vastu. Kostja võimekus hageja nõudeid täita seondub tema majandusliku olukorraga ega tingi maakohtu otsuse tühistamist. 21. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes eelmenetluse läbiviimise osas. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud veenma pooli mõlema poole huvisid arvestavat kokkulepet sõlmima. Ringkonnakohus ei saa tühistada maakohtu otsust üksnes põhjusel, et pooled ei saavutanud maakohtus kokkulepet ja maakohtu poolt pakutud kompromissettepanek oli kostja hinnangul tema suhtes ebaõiglane. Maakohus võttis ettepaneku koostamisel arvesse kostja taotlust võimaldada tasuda üürivõlg 3 aasta jooksul ja hageja nõustus sellega. Kostja ei nõustunud kompromissettepanekuga ja seadis tingimuseks üürilepingu jätkamise. Menetlusnormide rikkumiseks ei saa pidada seda, et maakohus ei veennud hagejat nõustuma kostjaga üürisuhet jätkama.
Tegemist on sedavõrd olulise kokkuleppe tingimusega, et ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et pooled saavutaksid kostja taotletud tingimustel ringkonnakohtu menetluses kompromissi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse õiguspärasust ei saa kuidagi mõjutada asjaolu, et väidetavalt hageja ei vasta kostja kompromissettepanekutele. 22. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja siiski näeb võimalust vaidluse lahendamist kokkuleppe sõlmimise teel, saab ta teha hagejale ettepaneku ja pooltel on võimalus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada vaidlus kompromissiga, mille kohus kinnitab määrusega (
4 2-22-19170 23. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kostja kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel
24. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti
Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ega rahalise kindlaksmääramise kohta. 25. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (
26. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse
lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.
27.
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.