) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Hagejad on esitanud kohtule poolte vahel XX.XX.XXXX. a notariaalselt sõlmitud kinnisasja valdamise ja kasutamise korra, kinnistu jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe. Nimetatud lepinguga on pooled kokku leppinud, et jagavad nende ühisomandis oleva kinnistu nimetusega XXX, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, kaheks kinnistuks vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile selliselt, et üks jagamise järel tekkiv kinnistu, suurusega ligikaudu 6,22 ha, jääb kostja A. K. e omandisse ja teine kinnistu, suurusega ligikaudu 15,22 ha, jääb hagejate B. K. i ja S. K. i kaasomandisse. Pooled on lepingus teinud ka avalduse kanda kinnistusraamatusse kinnistu registriossa märkus kinnistu valdamise ja kasutamise korra ning kinnistu jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe kohta. Seega on pooled sõlminud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe kinnistu ühisomandi lõpetamise kohta, mis on käesolevas tsiviilasjas hagi esemeks. Pooled on kokku leppinud kinnistu ühisomandi lõpetamise selle reaalosadeks jagamise teel. Kinnistu reaalosadeks jagamiseks, sh uute katastriüksuste moodustamiseks ja jagamise järel kinnistusraamatu kannete muutmiseks, on vajalikud poolte kui ühisomanike tahteavaldused. Kui üks pooltest vastavaid tahteavaldusi ei anna, võib jääda kinnistu vastavalt kokkuleppele reaalosadeks jagamata ja ühisomand lõpetamata.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud olukorras, kus pooled on sõlminud notariaalse kokkuleppe kinnistu ühisomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, kuid sellisel viisil jagamine siiski mingil põhjusel ei õnnestu, näiteks ei anna kostja vajalikke nõusolekuid, siis ei takista menetluse 3 lõpetamine hagist loobumise tõttu hagejatel tulevikus pöörduda kohtusse uue hagiga kostja vastu ühisomandi lõpetamiseks. Sellisel juhul oleks küll hagi ese sama, aga erinev on hagi alus, s.o hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Lisaks, kui kostja ei anna vastavalt kokkuleppele kinnistu reaalosade jagamiseks vajalikke tahteavaldusi, on hagejatel võimalik esitada ka hagi kohustamaks kostjat vastavaid tahteavaldusi andma. Eeltoodut arvestades võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulude jaotus 11. Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKm 09.03.2016. a nr 3-2-1-182-15, p 13), et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on
lõigete 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud ning põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda. Antud juhul on hagejad loobunud hagist kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes põhjusel, et pärast hagi esitamist sõlmis kostja hagejatega kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe ühisomandi lõpetamiseks. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, saab lugeda, et kostja on
lõigete 4 ja 5 mõttes hagejate nõude rahuldanud ning seega on põhjendatud
12.
lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagejate teadaolevaks menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hagejad on tasunud hagilt riigilõivu summas 420 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus neile poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Antud juhul on hagejad hagist loobunud ja seega on põhjendatud
Hagejate taotlusel määrab kohus, et tagastatav summa kantakse hageja I, B. K. i, pangakontole. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb ülejäänud pool hagejate tasutud riigilõivust, mis tagastamisele ei kuulu, hüvitada kostjal ja kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuluna riigilõivu summas 210 eurot. Hagejate taotlusel määrab kohus, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud riigilõiv kanda hageja I, B. K. i, pangakontole seitsme päeva jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.