lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav Andres Laasma, ik: 37208310251; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; karistatud kriminaalkorras 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2023, s.o 1 päev. Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Toomas Laanemaa (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andres Laasma
2.
lg 1 alusel arvata 1 (üks) päev eelvangistust karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.12.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Lk 1 / 4 1-23-6675 4.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 537 (viiesaja kolmekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. 5. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Andres Laasma kohustatud järgima
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas : xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fofatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.
lg 2 p 8 alusel on Andres Laasma kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.
lg 1 p 1 alusel võtta Andres Laasmalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 järgi (tegu 26.07.2022), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 06.06.2023 kella 16.29 paiku Rapla maakonnas Rapla linnas Kuusiku teel mootorsõidukit CFMOTO registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,39 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Andres Laasma pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o
Prokurör nõuab kohtus Andres Laasma süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 järgi vangistusega 10 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2023, s.o 1 päev karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 9 kuud ja 29 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 16.12.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7520 mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistuse 7 kuu 28 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva, mis asendada
lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 537 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Lk 3 / 4 1-23-6675 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel süüdistatav kohustub osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides.
lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fofatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Lisakaristusena
lg 1 p 1 ja
lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 4 (neljaks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaale 289,08 eurot. Sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 1376,58 eurot tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt 137, 66 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.