2-21-13260/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-13260 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi OÜ Katuse Asjatundja hagi Hutton OÜ vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. augusti 2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Hutton OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus 17 952,80 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Katuse Asjatundja (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10962384), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja Hutton OÜ (registrikood 14198394), lepinguline esindaja Ain Laansalu Menetluse liik 11.09.2023, kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 12. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus mõistis Hutton OÜ-lt OÜ Katuse Asjatundja kasuks välja viivised alates 24. augustist 2021.

Teha selles osas uus otsus, millega mõista viivised välja alates 25. septembrist 2021.

2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2022 otsus muutmata.

3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Hagi rahuldada osaliselt.

3.2 Välja mõista Hutton OÜ-lt OÜ Katuse Asjatundja kasuks 16622,10 eurot ja alates 25.09.2021 viivised eeltoodud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3.3 Jätta poolte menetluskulud maakohtus kostja kanda.

3.4 Rahuldada OÜ Katuse Asjatundja menetluskulude avaldus osaliselt. Välja mõista Hutton OÜ-lt OÜ Katuse Asjatundja kasuks menetluskulude katteks maakohtus kokku 3112,5 eurot, millest lepingulise esindaja tasu on 2362,50 eurot ilma käibemaksuta ja lõiv on 750 eurot ning alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.5 Määrata kindlaks kostja mentluskuludeks maakohtus lepinguliste esindjate tasuna 2304 eurot, sealhulgas käibemaks, kuid need kulud jäävad kostja enda kanda.

4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Hutton OÜ kanda.

5.Välja mõista Hutton OÜ-lt OÜ Katuse Asjatundja kasuks 1275 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. OÜ Katuse Asjatundja (hageja) esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule hagi Hutton OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista 16 622,10 eurot ja viivise alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.10.2019 müügilepingu koos maksegraafikuga.

Kostja on tasunud graafikujärgsest summast (19 947,59 eurot) vaid 3324,60 eurot.

Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 16 622,99 eurot. Vältimaks kostja võimalikke vastuväiteid võla sissenõutavuse üle, esitas hageja kostjale 06.08.2021 arve kogu võlasumma tasumiseks. Arve tasumise tähtaeg saabus 11.08.2021, kuid võlgnevus on endiselt tasumata.

Kostja vastus 3. Kostja vaidles hagile vastu.

4.Hageja ei ole väiteid müügilepingu sõlmimisest ja raha maksmise kohustuse rikkumisest tõendanud. Hageja on esitanud kohtule müügilepingu, kus on kirjas poolte andmed ja 2 tingimused. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid selle allkirjastanud. Kuna müügilepingu sõlmimine pole tõendatud, siis pole võimalik kõneleda ka lepingu rikkumisest.

5.Isegi kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv müügileping ja kostja pole müügilepingut täitnud, pole hageja tõendanud, et hageja oleks ise müügilepingut täitnud, s.o võimaldanud müügieseme omandi ülemineku kostjale.

Maakohtu otsus ja põhjendused 6. Harju Maakohus rahuldas 12.08.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 622,10 eurot ning viivise alates 24.08.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

7.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: kostja on tasunud hagejale 3324,60 eurot, hageja esitas 06.08.2021 kostjale arve võla tasumiseks, milleks andis tähtaja 11.08.2021, kuid kostja arvet ei tasunud.

8.Hageja poolt kohtule esitatud kirjalikust dokumendist, mis on dateeritud 14.10.2019 (lk 5,

27)nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, et hageja müüb kostjale tasu eest ja kooskõlas lepingu tingimustega tooteid vastavalt lisatud saatelehtedel nr 18/15126 ja 18/15493 kajastatud loetelule, hinnaga kokku summas 16 623 eurot. Graafiku järgi pidi kostja maksma hagejale kokku 19 947,59 eurot, mis sisaldab käibemaksu (3324,60 eurot).

Kostja kohustus tasuma kauba eest vastavalt lisatud maksegraafikule, eeldusel, et vähemalt 5 päeva enne maksetähtaja saabumist on müüja esitanud ostjale osamakse arve (punktid 2.2-2.3). Lepingu p 3 järgi on kaubad lepingu sõlmimise eelselt ostja valduses. Koos lepingu tekstiga on esitatud graafik ja saatelehed/arved (Rechnung) nr 18/15493, nr 18/15126 (lk 28-35), millele on viidatud lepingu tekstis. Need dokumendid on allkirjastatud digitaalselt lepingus märgitud kostja esindaja KK poolt 14.10.2019.

9.Kostja saatis eelviidatud lepingu teksti, graafiku ja arved 14.10.2019 hagejale e-postiga.

Selles e-kirjas märkis kostja, et kokkulepe on võimalik vaid neil tingimustel, palus dokumendi allkirjastada ja tagasi saata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks lepingu ja lisad alla kirjutanud. Hageja juhatuse liige P. P andis kohtule seletusi (lk 97), et sellele dokumendile kirjutas ta kindlasti alla, kuid ilmselt on see kaotsi läinud.

Ta seletas, et tal polnud mingit põhjust jätta dokument alla kirjutamata, sest kostja oli jäänud võlgu ning hagejal oli valida, kas teha just selline maksegraafik või ta ei saa üldse raha.

10.Hageja esitas kohtule kostja 02.08.2021 vastuse pankrotihoiatusele, milles kostja esindaja on viidanud just sellele samale lepingu dokumendile (lk 9). Kostja on viidanud just selle lepingu rikkumisele hageja poolt ja mis annab kostjale justkui õiguse keelduda tasu maksmisest. Samuti on kostja viidanud sellele, et tema arvates on kõik võlad tasutud, ning et hageja jättis lepingu p 2.2 järgi arved esitamata, mis on eelduseks tasu maksmiseks.

Lisaks on kostja viidanud konkreetselt seitsmele arvele ning märkinud, millised arved on tasutud ja millal on need tasutud. Kuigi kostja on kirjas märkinud, et ta on tasunud 3360 3 eurot, ei ole sellise summa tasumise kohta tõendeid esitatud, kuid pole vaidlust, et 3324,60 eurot on tasutud. Hageja on esitanud tõendina kostjale 22.07.2021 tehtud pankrotihoiatuse (lk 7), milles on viidanud märgitud lepingule ja maksegraafikule, ning esitanud ka kostjale arve nr 2210075 tasumiseks. Lisaks on hageja esitanud poolte e-kirjavahetuse 10.12.201911.12.2019 (lk 66), millest nähtuvalt arutlevad pooled selle üle, et maksete tegemise eelduseks on arved ning kostja on nõudnud hagejalt arveid ning arve ümbertegemist vastavalt graafikule.

11.Kohus asus seisukohale, et kostja on avaldanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi otsest tahet (tahteavaldus) ja teinud selge ja konkreetse pakkumuse hagejale lepingu sõlmimiseks. Hageja on avaldanud kostjale oma käitumisega TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudset tahet sõlmida kostjaga nendel samadel tingimustel leping. Tegemist on VÕS § 9 lg 1 järgi hageja poolse nõustumusega kostja pakkumusele. Seega vahetasid pooled vastastikuseid tahteavaldusi olla õiguslikult seotud ning sõlmisid lepingu, mille tingimused on määratletud 14.10.2019 dokumendis, selle graafikus ja lisatud arvetes/saatelehtedes.

12.Kostja väitis, et leping on tühine, kuna sellel pole hageja allkirja. Kohus leidis, et sellise kauba müügilepingu kohustuslikku vormi seadusest ei tulene, seega võisid pooled sõlmida lepingu mistahes vormis. Kuna pooled asusid lepingut täitma, siis ei saa asuda järeldusele, et poolte tahte kohaselt pidi leping olema sõlmitud üksnes kirjalikus vormis.

13.Kostja väitis, et hageja pole kaupa üle andud, ent see on vastuolus lepingus kokkulepituga, kuna selle tingimuste p 3.1 järgi on kaubad kostja valduses. Seda kinnitas ka P. P vande all, et kaup jõudis kostja lattu.

14.Eeltoodu alusel on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16 622,10 eurot ning alates 24.08.2021 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

15.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3112,50 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus 16. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

17.Poolte vahel puudub kokkulepe müügilepingu olulistes tunnustes. Kostja määras e-kirjas selge ja üheselt mõistetava pakkumise kehtivuse aja. Selles on konkreetselt märgitud, et pakkumine kehtib kuni 16.10.2019 kell 12:00. See oli aeg, mil hageja oleks pidanud lepingu allkirjaga kinnitama ehk andma aktsepti. Kuivõrd hageja ei aktsepteerinud pakkumist, siis ei jõustunud ka vaidlusalune leping. Maakohtu teooria kaudsest tahtevaldusest ei ole õiguspärane.

4 18. Maakohus ei ole õigesti hinnanud väidetava müügilepingu täitmist. Hageja esindaja selgitus kohtus, et väidetavalt oli umbes 1 aasta varem tellitud kaup kostja valduses, ei ole usaldusväärne. P. P on asjas otseselt huvitatud isik ning mitte ükski objektiivne tõend ei kinnita viimase sõnu.

Vastus kaebusele 19. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjalt mõisteti välja viivis alates 24.08.2021. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 25.09.2021. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (VÕS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

21.Kostja hinnangul on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et poolte vahel on sõlmitud müügileping. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga.

22.Kostja on saatnud 14.10.2019 hagejale allkirjastatud müügilepingu koos maksegraafiku ja kaupade arvetega (tl 26-35). Kostja on e-kirjas palunud hagejal saata allkirjastatud leping tagasi ja märkinud, et kokkuleppe pakkumine kehtib kuni 16.10.2019 kell 12.00. Kohtule ei ole esitatud lepingudokumenti, mis oleks allkirjastatud hageja poolt. Hageja juhatuse liige P P seletas vande all, et ta kirjutas lepingule alla, kuid see on ilmselt kaotsi läinud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes hageja juhatuse liikme vande all antud seletusega lugeda tõendatuks, et hageja kirjutas lepingule alla, kuna hageja poolt allkirjastatud lepingut ei ole kohtule esitatud.

23.Hageja on esitanud 22.07.2021 kostjale pankrotihoiatuse põhjendusega, et kostja ei ole tasunud 14.10.2019 müügilepingu järgset võlgnevust. Kostja on 02.08.2021 sellele vastanud, tuginedes muuhulgas 14.10.2019 lepingu tingimustele. Kostja on selgitanud, et ta on tasunud need arved, mida hageja on esitanud ning kuna hageja ei ole rohkem arveid esitanud, siis ei ole kostja ka rohkem osamakseid tasunud (I kd tl 9-11). Samuti nähtub tsiviilasja materjalist, et 10.12.2019 – 11.12.2019 on toimunud poolte vahel e-kirjavahetus arvete esitamise teemal ja kostja palunud hagejal esitada arved regulaarsete vahedega kokkulepitud korras (tl 66). Maakohus on tuvastanud, et kostja on hagejale tasunud kokku 3324,60 eurot.

VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 20 lg 1 järgi võib nõustumus lepingu sõlmimiseks väljenduda ka teos. Kostja tegi hagejale allkirjastatud ettepaneku lepingu sõlmimiseks. Kuigi tõendatud ei ole, et hageja esitas allkirjastatud nõustumuse, on hageja esitanud kostjale arveid graafikujärgsete maksete tasumiseks. Sellest järeldub hageja 5 nõustumus lepingu sõlmimiseks. Lisaks nähtub kostja 02.08.2021 vastusest pankrotihoiatusele, et hageja esitas esimese osamakse tasumiseks kostjale arve 15.10.2019, s.o kostja määratud tähtaja jooksul lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks (16.10.2019, kell 12.00).

Kostja on 14.09.2019 e-kirjas soovinud lepingu allkirjastamist hageja poolt. Samas on kostja osaliselt tasunud maksegraafikujärgseid makseid, nõudnud 10.12.2019 – 11.12.2019 toimunud e-kirjavahetuses hagejalt graafikujärgsete arvete esitamist ning 02.08.2021 vastuses pankrotihoiatusele tuginenud 14.10.2019 lepingu tingimustele. Kostja käitumisest nähtub, et ta on lugenud lepingu sõlmituks ning on seda ka osaliselt täitnud, millest järeldub, et kostja loobus lepingu kirjaliku vormi nõudest. Kirjaliku vormi nõuet sellele lepingule ei tulene ka seadusest.

24.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et poolte vahel on sõlmitud müügileping 14.10.2019 dokumendis märgitud tingimustel.

25.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et tõendatud ei ole, et kostja on saanud kauba kätte.

Müügilepingu p 3.1 kohaselt on kaubad müügilepingu sõlmimise eelselt kostja valduses.

Seda, et kostjal oli kauba valdus, järeldub ka hageja juhatuse liikme P Kärbi vande all antud seletusest. Lisaks on ka kostja lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungil tõdenud, et kauba üleandmise võib lugeda tõendatuks.

26.Müügilepingu osaks oleva maksegraafiku järgi pidi kostja hagejale tasuma ajavahemikul 18.10.2019-24.09.2021 osamaksetena 19 947,59 eurot. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et kostja on tasunud 3324,60 eurot. Seega on maakohus põhjendatult, arvestades hageja nõuet, mõistnud välja põhivõla 16 622,10 eurot.

27.Ringkonnakohtu arvates mõistis maakohus põhjendamatult viivise koguvõlgnevuselt välja alates 24.08.2021. Selleks ajaks ei pidanud kõik maksegraafiku järgsed maksed olema tasutud. Maksegraafiku kohaselt oli viimase osamakse tasumise tähtpäev 24.09.2021. Kuna hageja ei nõudnud viivist igalt tasumata osamakselt eraldi, vaid koguvõlgnevuselt, siis on põhjendatud viivis välja mõista alates 25.09.2021.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28. Arvestades, et hagi jääb rahuldamata väga väikeses osas, siis ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suurust.

29.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse väga väikeses ulatuses, siis apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). tuleb ka 6 30. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1537,50 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluses menetlustoimingute tegemisele kokku 10,25 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot (lisandub käibemaks). Hageja ei taotle käibemaksu väljamõistmist.

31.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu, tuleb apellatsioonkaebusega tutvumisele ja selle analüüsile kulunud aega vähendada 0,75 tunni võrra. Kuna kohtuistung kestis ca 0,5 tundi, siis tuleb istungiaega vähendada 1 tunni võrra.

Kokku tuleb menetluskulude nimekirjas märgitud aega vähendada 1,75 tunni võrra.

Põhjendatud esindaja ajakuluks tuleb lugeda seega 8,5 tundi. Samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksu arvestamata).

32.Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude katteks 1275 eurot. Viivise väljamõistmist ringkonnakohtu menetluskuludelt hageja ei taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.