← Eesti

1-17-5035/11

Obsah (7)§ 180§ 245§ 248§ 199§ 318§ 339§ 326

1-17-5035 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-5035 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Vai

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Kohustati G.Z tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 6 eurot. 1

(3)1-17-5035 Mõisteti G.Z-ilt välja kannatanu R AS (konto nr EE092200221001172813 Swedbank) kasuks 261.94 eurot.
  1. G.Z mõisteti süüdi selles, et isikuna, keda on varem karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, võttis 14.02.2017 kella 19.57 paiku taas ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt läks ta 14.02.2017 kella 19.57 paiku Harju maakonnas Viimsi vallas XXX asuvasse R AS-le kuuluvasse kauplusesse ning möödus kassarivist jättes tahtlikult tasumata järgmiste kaupade eest: - 1 pudel Cognac Claude Chatelier XO karbis väärtusega 53,99 eurot - 2 pudelit Cognac Courvoisier VSOP karpides koguväärtusega 87,98 eurot (2x43,99) - 3 pudelit Metaxa 12 karpides koguväärtusega 119,97 eurot (3x39,99) Seega pani G.Z toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. Süüdistatav G.Z esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles vaidlustab temalt väljamõistetud menetluskulude ja tsiviilhagi tasumise korda. Süüdistatav palub tühistada maakohtu otsus osas, millega menetluskulud on määratud maksmisele igakuiselt kindlate summade kaupa ositi. Süüdistatav taotleb, et menetluskulude ja tsiviilhagi tasumine oleks ajatatud tähtajani, millal tema kannab oma vangistuse ära, kuna vangistuses viibides puudavad tal vahendid tsiviilhagi ja menetluskulude tasumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et G.Z ’i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise 2

(3)1-17-5035 otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKKm 3-1-1-7-16, p-d 5.2-7). 7. Kriminaalasjas on G.Z ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel 24.05.2016 sõlmitud kokkulepe (lk 62-64), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 72 eurot ning G.Z-ilt väljamõistmisele R AS-i kasuks kuuluv tsiviilhagi 261,94 eurot. Samuti on kokku lepitud tekkinud menetluskulude tasumise ulatuse ning viisi osas – nimelt lepiti kokku, et

§ 180lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul.

G.Z kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (lk 64). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. G.Z nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega, nende tasumise viisiga ning väljamõistetava tsiviilhagi summaga. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus G.Z kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on sõlmitud tema vabal tahtel (lk 69). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

  1. septembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eelnimetatud rikkumistele süüdistatav esitatud apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus G.Z’i apellatsiooni läbi vaatamata. 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.