KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus
- veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) 1-16-10640 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk ja Mati Kartau A.D (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- jaanuari
- a määrus A.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets RESOLUTSIOON
- 3.1 3.2 Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks A.D-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks A.D-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kaksteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- detsembri
- a otsusega tunnistati A.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-t 2 kohaldades osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tuli A.D koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning 9 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata kahe aasta pikkuse katseaja kohaldamisega. A.D kohustati katseajal täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega rahuldati kriminaalhooldusosakonna taotlus A.D-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. A.D suhtes kohaldati tõkendit vahistamine kohtuotsuse tagamiseks ning KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks A.D kinnipidamine sundtoomise korras
- septembril
- Karistusaja lõpp saabub
- juunil
- detsembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta A.D vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- Viru Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega jäeti A.D karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et A. A.D on omandatud põhiharidus ja ta on läbinud vanglas analüüsiva vestluse. Samas on A. A.D viis kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varem karistatud varavastaste kuritegude eest, lisaks avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, kehalises väärkohtlemises, võimesindaja vastu vägivalla kasutamises ning süütamises. Käesolev kuritegu on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul ei ole isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused täitnud eesmärki, kuna isik on katseajal olles rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud ärakandmata karistus on täitmisele pööratud. Kriminaalhooldaja teatel on A.D olnud kolmel korral kriminaalhoolduse alla allutatud ning ühel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, vaatamata sellele jätkas isik kuritegelikku eluviisi. Kohtul puudub veendumus, et elukoha omamine on kaalukas asjaolu, mille tõttu oleks kohtu prognoos isiku edasisele käitumisele positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. A.D on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, tema suhtes on alates
- novembrist 2017 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus luges positiivseks, et A.D on olemas kindel elukoht vanemate juures, ta on omandanud riigikeele B1-tasemel ja on osalenud analüüsival vestlusel. Samas arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A.D tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisel vabastatud ja isik on viibinud kolmel korral kriminaalhoolduse all, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. A.D tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ja ennekõike on tema ise selleks isikuks, kes suunab ja mõjutab nende käitumist. Isegi kui A.D ise soovib oma käitumist muuta, siis kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. MÄÄRUSKAEBUS
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.D kaitsja M. Paabumets, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada A.D tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud süüdimõistetu eelneva kriminaalhoolduse negatiivsest tulemusest kaugeleulatuvate järelduste tegemine. A.D on motiveeritud elama õiguskuulekat elu ja järgima kriminaalhoolduse nõudeid. Negatiivne kriminaalhooldus oli selgeks signaaliks ja kogemuseks süüdimõistetule, et vabaduses püsimiseks tuleb käituda õiguskuulekalt. A.D on karistust kandnud ligikaudu 4 kuud, mille jooksul on ta teinud omad järeldused. Varasemalt on A.D olnud allutatud kriminaalhooldusele korduvalt ja kahel korral täitis ta nõudeid rahuldavalt. Seega suudab A.D ennast kriminaalhoolduse ajal kontrollida. Kohus 2
(5)on isikut iseloomustavaid asjaolusid käsitlenud selektiivselt, omistades ebaproportsionaalselt olulise tähenduse varasemale negatiivsele kriminaalhoolduse tulemusele. Kaitsja hinnangul on A.D kinnipidamisasutuses võõrutatud sõltuvusainetest, mistõttu on risk sõltuvusainete mõju all uute kuritegude toimepanekuks oluliselt vähenenud. Ka majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole A.D põhjust uusi kuritegusid toime panna, kuna tal on võimalus asuda elama vanemate juurde või ööbida vanaema juures, samuti on tal head väljavaated tööle asumiseks. Elukoha olemasolu suurendab oluliselt tõenäosust, et süüdimõistetu suudab edaspidi käituda õiguskuulekalt. A.D vanemad saavad süüdimõistetut õiguskuulekal teel püsimisel toetada ning suunata. Distsiplinaarkaristuse käsitlemine ei ole asjakohane käesoleval juhul isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel, kuna ebaviisakate väljendite kasutamine ei tähenda, et isik oleks kuidagi rohkem aldis uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalse tutvusringkonna osas märgib kaitsja, et kuivõrd A.D on võtnud eesmärgiks käituda õiguskuulekalt, on tal lihtne oma käitumisvalikutele kindlaks jääda ning teised tutvusringkonnas olevad isikud ei kujuta ohtu sellele, et A.D hakkaks uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja tõi välja ka A.D positiivselt iseloomustava teabe – tal on olemas elukoht vanemate juures, tal on põhiharidus ning ta valdab riigikeelt B1-tasemel, tal on olemas varasem töökogemus maalrina ja on teinud juhutöid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on võtnud arvesse nii A.D positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustava teabe.
- Kohtutoimikust nähtuvalt on A.D karistatud kriminaalkorras korduvalt, tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Süüdimõistetu on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivaldseid isikuvastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks on, nagu ka maakohus rõhutas, majandusliku kasu saamine ja sõltuvusainete kuritarvitamine. Kuigi kaitsja toob välja, et A.D on soov asuda õiguskuulekale teele ning sõltuvusainete võõrutus on vangistuses oluliselt vähendanud riski tagasilanguseks ja kuritegelikule teele asumiseks, ei ole kohtul veendumust, et A.D on oma käitumismustreid ligikaudu 4 kuu jooksul totaalselt muutnud. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on A.D tunnistanud, et tarvitab alkoholi ja narkootikume alates
- eluaastast. Arvestades, et A.D on eelneva vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid ka pärast seda on A.D kuritarvitanud sõltuvusaineid ja teda on
- märtsil 2016 karistatud KarS § 275 lg 1 järgi, mil tuvastati ka narkojoove, ei ole usutav, et A.D on praeguse vangistuse jooksul teinud olulisi muudatusi ning suudab vabaduses sõltuvusainetest hoiduda. Sõltuvusainete tarvitamine tõstab aga kuriteo riski ning ohtlikkust oluliselt.
- Kuigi on positiivne, et A.D on olemas vabanemisjärgne elukoht oma vanemate juures, ei ole see kohtu hinnangul ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel määravaks. A.D elukeskkond ei ole kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riske maandav. A.D elas enne vangistusse sattumist samuti oma vanemate juures, olles samaaegselt ka 3
(5)kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt ei teadnud A.D vanemad, kus poeg viibib ja A.D oli nö hulkuv eluviis. Nii ema kui ka isa avaldasid, et on väsinud pojaga kaasnevatest probleemidest. Kuna A.D pere sissetulek on XX eurot, puudub neil suures osas võimalus oma täisealist poega üleval pidada. Nähtuvalt Tartu Maakohtu
- septembri 2017.a määrusest pöörati A.D karistus täitmisele, kuna ta ei viibinud oma elukohas ning on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Seega ei ole kohtul usku sellesse, et A.D suudaks kriminaalhoolduse nõudeid täita nõuetekohaselt.
- Kuriteo toimepanemise riske suurendab seegi, et A.D puudub garanteeritud töökoht. Varasemalt on ta valdavalt olnud tegevuseta, on teinud juhutöid. Vähene töökogemus ning garanteeritud töökoha puudumine võivad suunata A.D taaskord varavastaseid kuritegusid toime panema. A.D kuritegelikku käitumist iseloomustab hulkuv ja riskiv eluviis, ta on politseiorbiidis olnud juba lapseeast saadik. Tema tegudes on julmust ja nahaalsust ning A.D tegutseb tihtipeale hetkeemotsioonide ajel. Arvestades tema pikaajalist kuritegelikku eluviisi, ei ole kohtul usku sellesse, et lühiajaline vangistus on muutnud tema sissejuurdunud käitumismustreid.
- A.D on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – A.D kasutas ametnikuga suhtlemisel ebaviisakaid väljendeid. Kohtu hinnangul ei ole tegemist raske rikkumisega. Samas on oluline märkida, et alates
- novembrist 2017 on A.D-le kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid – piiratud kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelatud kehakultuuriga tegelemine ning ta on eraldatud lukustatud kambrisse. Selliseid meetmeid kohaldatakse raskemate rikkumiste korral, mistõttu on alust arvata, et A.D käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud rahuldav ning ta ei suuda isegi kontrollitud tingimustes alluda ametnike korraldustele ja kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitele. Seegi ei anna kohtule usku arvamaks, et A.D suudaks kriminaalhooldusel alluda kõikidele talle kehtestatud nõuetele.
- Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et A.D ei saa KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna uute kuritegude toimepanemise risk ei ole piisaval määral maandatud.
- Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- jaanuari
- a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- A.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 5 tundi, mille eest ta soovib tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot).
- Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt.
- Kaitsja enda seisukohad on ära toodud määruskaebuse kolmel leheküljel. Tegemist ei ole sedavõrd keeruka õigusvaidlusega, mistõttu ei saa põhjendatud ajakuluks lugeda 10 pooltundi. Kaitsja osales ka
- jaanuaril 2018 toimunud Viru Maakohtu istungil ning kordas oma põhilisi seisukohti uuesti määruskaebuses. Põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 4 pooltundi, s.o 2 tundi ja tasu 4
(5)suuruseks seega 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A.D kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 5
(5)