s sätestatud korras.
lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.
lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis juhtimisega pani E.S toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2) E.S isikuna, kes on 13.02.2020 kella 19.32 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx km-l juhtinud mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxxxxx registreerimismärgiga xxx xxx, olles narkootilise, psühhotroopses või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis taas 19.10.2020.a kella 16.30 ajal xxxxx xxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx km-l mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxxxx registreerimismärgiga xxx xxx, olles narkootilise, psühhotroopses või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Isiku kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused – tasakaaluhäired, käte värin, kand-varvas kõnd sirgjoonel ebakindel, kitsad pupillid, täpsemad Lk 3 / 4 1-21-7786 liigutused häiritud, rahutus. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas/uuringuaktis nr 21X-LÕJ0084 fikseeritud uriinist leitud ained (kodeiin, amfetamiin, zolpideem). Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus ta LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirimäära ületavas seisundis ning LS § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund
s sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis korduvalt pani E.S toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendatakse 360 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1 aasta ning üldkasuliku töö tegemise ajal on E.S kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakohustusena on E.S kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võetakse E.S-ilt ära juhtimisõigus neljaks kuuks. Üldmenetluses esitasid kohtumenetluse kohaldamiseks ja kohus nõustus sellega. pooled kohtule taotluse kokkuleppemenetluse MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi ja oli nõus sõlmitud kokkuleppega. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb E.S-ilt riigituludesse välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 74 eurot, kokku 1055 eurot. Menetluskulude tasumine tuleb võimaldada ositi 10 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendite suhtes kasutusele võetavad meetmed on nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.