) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 8. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv, tuleb
RLS § 59 lg 20 kohaselt tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Käesolevas asjas on hagi hinnaks 7232,20 eurot, millest veerand on 1808,05 eurot. Seega tuleb tähtaja ennistamise avalduselt tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 20 ning lisa 1 järgi riigilõivu summas 315 eurot. Kostja on esitanud kohtule riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluse.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. 9. Menetlusabi taotlusest nähtuvalt on kostja 3-aastane laps, kellel puuduvad peale riiklike toetuste (toitjakaotuspension 289 eurot ja riiklik peretoetus 80 eurot) muud sissetulekud. Kostjal on arvelduskonto LHV pangas, millel taotluse kohaselt rahalised vahendid puuduvad. Kostja elab koos oma ema ning õega ning nende igakuised eluasemekulud on 300 eurot (sh kommunaalkulud 240 eurot, elekter 60 eurot), kulutused toidule on 300 eurot ja transpordikulud 249 eurot. Arvestades kostjale makstavate toetuste suurust ja kostja kulutusi eluasemele, transpordile ja toidule, ei ole võimalik riigilõivu tasuda kostjale makstavate toetuste arvelt. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand aadressiga XXX, mis on menetlusabi taotluses avaldatu järgi kostja ja tema pere elukohaks. Lisaks kuuluvad kostjale kinnisasjad asukohaga VVV ning asukohaga NNN. Äriregistri andmetel kuulub kostjale osalus Q OÜ-s ning hooneühistu liikmelisus hooneühistus MMM. Asja materjalidest ja registrites avaldatud andmetest võib järeldada, et kostja on saanud vara omanikuks pärimise teel. Kuna kostja on alaealine, on tema vara käsutamine perekonnaseaduse §-st 131 tulenevalt olulises osas piiratud kohtu nõusolekuga. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist varaga, mille müügi arvelt saaks kostja suuremate raskusteta oma menetluskulusid kanda (
Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on põhjendatud vabastada kostja apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu summas 315 eurot tasumisest. 10.
lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse 3 alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal eelnimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
Mõjuv põhjus tähendab
Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (Riigikohtu 23.05.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10 ja 24.01.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Käesolevas asjas on määratud kostjale riigi õigusabi korras esindaja. Esindaja käitumine ja teadmine loetakse
lg 6 kohaselt tsiviilkohtumenetluses võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.
lg-s 6 tulenevalt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Eeltoodut on pooltele selgitanud ka maakohus vaidlustatud otsuses.
lg 1 tulenevalt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Seega oleks kohus saanud anda kostjale puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks) täiendava tähtaja. Asjaolu, et kostja seaduslikul esindajal olid terviseprobleemid ning ta ei olnud seetõttu võimeline menetlusabi taotlust koostama, ei saanud kolleegiumi hinnangul takistada kostjale määratud esindajal tähtaegselt apellatsioonkaebust esitamast ega saa seega olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja taotlus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on palunud nõuda Türi Perearstikeskusest välja tõendi kostja seadusliku esindaja haigestumise kohta.
lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata, kuna olenemata kostja seadusliku esindaja haigestumisest ei esine käesolevas asjas
12. Kohus ei võta
lg 1 p-i 2 kohaselt apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus selle tagastamiseks. 13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
lg 1 alusel koosmõjus
Kuna kostjale on Pärnu Maakohtu 04.04.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad ringkonnakohtus kantud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. 4 14. Hageja on seoses tähtaja ennistamise avaldusele seisukoha esitamisega palunud kostjalt välja mõista menetluskulu summas 612 eurot (käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 180 eurot (käibemaksuta), s.o koos käibemaksuga 216 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vaidles hageja menetluskuludele osaliselt vastu ja leidis, et menetluskulu on põhjendatud kuni 1 tunni ja 5 minuti ulatuses.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud seisukoha koostamisele 2 tundi ja 50 minutit (sealhulgas kohtu kirja ja kostja taotlusega tutvumisele 1 tund ja seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1 tund ja 50 minutit). Võttes arvesse esitatud dokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 1 tunni ja 15 minuti ulatuses. Arvestades, et küsimuse all on menetlustähtaja ennistamise otsustamine, peab kolleegium põhjendatud tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuga). Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks 225 eurot. Hageja on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb
15.
lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
lg 5 tulenevalt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 7 alusel võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kostja on alaealine laps, peab kohus
lg 7 alusel põhjendatuks vabastada kostja apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse riigilõivu summas 315 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.