Obsah (12)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2023, Paide Tsiviilasja number 2-23-109474 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vas

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 06.03.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mistõttu lõpetas kohus 02.05.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 31.05.
2. Kohus jättis hagi käiguta ja hageja kõrvaldas hagis puudused 17.07.
4. Pärnu Maakohus võttis 12.09.2023 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
5. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 05.09.2022 sõlmitud võlatunnistus ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkulepe, mille kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 4557,63 eurot, millest on põhisumma 4208,87 eurot, viivis 27,80 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, intress 270,96 eurot. Lisandub 2 ühekordne lepingutasu summas 20 eurot. Kostja on võla katteks makseid teostanud summas 400 eurot, millest läks 137,23 eurot viivise katteks, 50 eurot sissenõudmiskulude katteks, 20 eurot lepingutasu katteks ning 192,77 eurot intressi katteks. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlgnevus summas 4208,87 eurot ja intressivõlgnevus summas 78,19 eurot, kokku 4287,06 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 4208,87 eurot alates tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast, s.o 16.11.2022 kuni hagi esitamiseni 31.05.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras, s.o 0,065% päevas. Hageja nõuab viivist summas 538,95 eurot ning edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1122 eurot (sh riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 527 eurot) ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
6. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 12.09.2023 kohtumäärus kätte KÄPO kaudu 16.09.
7. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele 20 päeva jooksul, s.o hiljemalt 06.10.
8. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.10.2023) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu summas 595 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 507 eurot (s.o 169 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest. Kohus ei nõustu lepingulise esindaja tunnihinnaga. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 32-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 3 9. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 855 eurot (riigilõiv 595 eurot, põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 13.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4