Obsah (7)
§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 104§ 108TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2111 Määruse kuupäev 23. november 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Siim Müllersoni kaebus Maksu- ja Tolliameti 22. juuni 2023. a vastutusotsuse nr
) § 46 lg-le 1 ja § 47 lg-le 2 oli tal õigus kaebus esitada 30 päeva jooksul vaideotsuse kättetoimetamisest, seega hiljemalt 22. septembril 2023. S. Müllerson esitas kaebuse alles 25. septembril 2023. 12. Tartu Halduskohus andis 23. oktoobri 2023. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 13. Kaebaja esitas 30. oktoobril 2023 seisukoha kaebuse tähtaegsuse kohta ja avalduse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri 20. oktoobri 2023. a seisukohas esitatud väitega, nagu sai S. Müllerson vaideotsuse kätte 23. augustil 2023. Ka seab kaebaja kahtluse alla MTA poolt esitatud tõendite tõelevastavuse ja usaldusvääruse. Kaebaja esindaja lähtus kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel kaebaja kui kliendi kinnitusest, et sai vaideotsuse kätte ja tutvus sellega sarnaselt lepingulisele esindajale esmakordselt 24. augustil 2023. Kaebaja leiab, et tegemist on halduskohtu poolt pealesurutud toiminguga kantuna makshalduri poolt 20. oktoobril 2023 esitatud kontrollimatutest väidetest ja muudetava sisuga lisadest ehk sisuline põhjus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Lisaks eeltoodule palub kaebaja halduskohtul võtta arvesse asjaolu, et juba vaide esitas kaebaja nimel lepinguline esindaja, mistõttu oli
- i)vaideotsuse kaebajale edastamine ebavajalik ning
- ii)kaebaja lähtus põhjendatult arusaamast, et mistahes suhtlus maksuhalduriga, sh dokumentide edastamine/kättetoimetamine ja viimasest johtuvate tähtaegade arvutamine toimub lepingulise esindaja, mitte S. Müllersoni tasandil. 2 14. Vastusena kohtunõudele esitas MTA 10. novembril 2023 täiendavad selgitused edastatud tõendite kohta, tõendi eestikeelse tõlke ja seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. MTA hinnangul ei ole kaebaja esitanud argumente, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajat esindab kogenud vandeadvokaat, kes ilmselgelt saab aru, et vaidlustamise seisukohalt on oluline, millal on haldusakt adressaadile seaduse kohaselt kätte toimetatud. MTA juhib tähelepanu sellelegi, et sarnaselt vaideotsusele toimus ka vastutusotsuse kättetoimetamine S. Müllersonile e-maksuameti kaudu. Maksuhaldur ei ole kaebajale andnud mingit sellist infot, mis võimaldanuks kaebajal teha järeldust, et haldusakti vaidlustamistähtaja arvestamisel saab ta lähtuda vaideotsuse kättetoimetamisest kaebaja volitatud esindajale. Kaebetähtaeg on mööda lastud kaebaja ja tema esindaja hooletuse tõttu. KOHTU SEISUKOHT 15. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
§ 124
lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (
§ 152lg 1 p 2).
Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (
§ 124lg 4).
16. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega pärast kohtueelse menetluse läbimist reguleerib
§ 47
ning MKS ei tee sellest erandit.
§ 47
lg 2 sätestab: „Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.“ Praeguses asjas on kohtueelset menetlust lõpetava lahendina käsitletav MTA
- augusti
- a vaideotsus nr 6-1/5405-
- MKS § 149 lg 1 kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale ja vaidemenetlusse kaasatud kolmandale isikule kätte MKS
- peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 esimese lause järgi antakse haldusaktid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. MKS § 52 lg 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.
- Vaideotsuse kättetoimetamiseks kohustuslikku kättetoimetamisviisi sätestatud ei ole. Seega võis maksuhaldur ise valida, millisel MKS §-des 52‒55 nimetatud viisil ta vaideotsuse kaebajale kätte toimetab. Sealjuures tuleb aga arvestada seaduses erinevate kättetoimetamisviiside kasutamise kohta sätestatud tingimusi. Maksuhaldur valis vaideotsuse kättetoimetamise viisiks elektroonilise kättetoimetamise e-maksuametis. MKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt käsitatakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena dokumendi üleslaadimist MTA e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. Dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril (MKS § 54 lg 2). MKS § 54 lg 3 kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel ning dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
- Kohtu hinnangul järgis MTA käesoleval juhul e-maksuametis elektroonilise kättetoimetamise kohta sätestatud tingimusi. Et MTA selgituste ja kohtule esitatud tõendite, 3 mis kohtu seisukohast on seejuures lubatavad, kohaselt toimetati kaebajale vaideotsus e-maksuameti kaudu kätte
- augustil 2023, lõppes seega tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg
- septembril
- Kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtule
- septembril 2023, on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.
- Kohus leiab, et vaideotsuse hilisem muul viisil kättetoimetamine ei tee olematuks selle varasemat kättetoimetamist. Lisaks ei ole vaideotsuse kättesaamise hetk seatud sõltuvusse sellest, millal isik sellega tutvub, ning asjas ei oma tähtsust, kas vaideotsuse edastamine kaebajale oli esindaja olemasolu tõttu vajalik. Riigikohus on rõhutanud, et haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse kui üldseadusega ja eriseadustega. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada (viidatud lahendi p 13).
§ 47
lg 2 ei välista kaebetähtaja kulgema hakkamist haldusakti kättetoimetatuks lugemise hetkest ja selle sätte kohaldamise eelduseks ei ole haldusakti tegelik kättesaamine või sellega tutvumine. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel. Seega leiab kohus, et kaebaja poolt e-maksuametis vaideotsuse avamisega 23. augustil 2023 jõudis see kaebaja mõjusfääri ning sellega tutvumine jäi kaebaja kanda. 21.
§ 71
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saa anud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
§ 71
lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud
§-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. 22. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). 23. Kaebaja esindaja põhjendas kaebetähtaja ennistamise taotluses, et lähtus kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel kaebaja kui kliendi kinnitusest, et sai vaideotsuse kätte ja tutvus sellega sarnaselt lepingulisele esindajale esmakordselt 24. augustil 2023, ning kaebaja esindajal puudus põhjus kahelda kliendi sellekohase väite tõelevastavuses. Lisaks palus kaebaja võtta arvesse asjaolu, et juba vaide esitas kaebaja nimel lepinguline esindaja, mistõttu oli
- i)vaideotsuse kaebajale edastamine ebavajalik ning
- ii)kaebaja lähtus põhjendatult arusaamast, et mistahes suhtlus maksuhalduriga, sh dokumentide edastamine/kättetoimetamine ja viimasest johtuvate tähtaegade arvutamine toimub lepingulise esindaja, mitte S. Müllersoni tasandil. 4 24. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Mõjuva põhjuse puudumist on kinnitanud kaebaja ka kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses. Kaebaja esindaja ekslik arusaam, et kaebetähtaja alguseks tuli lugeda 24. august 2023 ei ole praegusel juhul käsitatav mõjuva põhjusena. Kohus viitab, et kaebaja esindaja kui õigusteadmistega isik pidi olema teadlik, millise tähtsusega on vaideotsuse kättetoimetamise hetk. Kuna vaideotsuses oli märgitud selle edastamine ka kaebajale isiklikult, oli kaebaja esindajal võimalik vaideotsuse kättetoimetamise hetke täiendavalt kontrollida (edastades vastava päringu MTA-le, paludes kaebajal antud asjaolu üle kontrollida e-maksuametis või uurides kaebajalt, kas kaebaja on e-maksuametit kasutanud ja seal mingeid toiminguid teinud enne seda, kui kaebaja tutvus vaideotsusega 24. augustil 2023). Seejuures juhib kohus tähelepanu, et kaebaja esindaja selgitused kaebetähtaja alguse arvestamise kohta on vastuolulised. Nimelt on kaebaja esindaja rõhutanud 2. oktoobri 2023. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et kaebaja sai esindaja vahendusel vaideotsuse kätte 24. augustil 2023. Kaebetähtaja ennistamise taotluses aga selgitas kaebaja esindaja, et kaebaja esindaja lähtus kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel kaebaja kinnitusest, et sai vaideotsuse kätte ja tutvus sellega sarnaselt lepingulisele esindajale esmakordselt 24. augustil 2023. Seega ei ole kohus tõsikindlalt veendunud, et kaebaja esindaja tegi enne halduskohtule kaebuse esitamist toiminguid selleks, et kindlaks teha kas, millal ja kuidas tutvus kaebaja vaideotsusega, ning et kaebuse esitamisel on aluseks võetud just kaebaja enese kinnitus 24. augustil 2023 vaideotsuse saamise kohta. 25. Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul praegusel juhul sellist takistust ei esinenud. Kaebajal ei olnud takistatud kaebuse varasem esitamine. Jättes vaideotsuse kättetoimetamise täpsemad asjaolud välja selgitamata, võttis kaebaja esindaja endale riski, et kaebuse esitamisel halduskohtule võib olla ületatud selle esitamise tähtaeg. 26. Eelnevalt välja toodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 43
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 27.
§ 104
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
§ 152lg 1 p 2 alusel.
Võttes arvesse, et kaebaja on tasunud riigilõivu 1050 eurot ning kohus lõpetas menetluse
§ 152lg 1 p 2 alusel, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.
Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist. 28.
§ 108
lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui
§-s 108 ei sätestata teisiti. Et MTA ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5