Obsah (13)

§ 113§ 402§ 408§ 404§ 4031§ 4034§ 415§ 416§ 114§ 1132§ 164§ 170§ 101

Tsiviilasi nr. 2-23-113491 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse aeg ja koht 03.11.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-113491 Koh

§ 113lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 17.05.2023 hagi J. K.i (K., kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue summas 1652,26 eurot, intressi summas 112,06 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 468,91 eurot ja edasiulatuvalt viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostjakanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finance AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 08.02.2020 väikelaenulepingu nr L222619, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Laenuandja on laenusumma kogu ulatuses kostjale välja maksnud. Laenulepingu lepingutasu 60 eurot peeti lepingu punkti 3.
3. alusel kinni laenusummast. Laenulepingu alusel võttis Kostja laenu 3000 eurot intressiga 20.9 % aastas, ehk 0,06 % päevas laenujäägilt, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 20.03.2020 iga kuu 20.-ks kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust (1,50 eurot) koosnevaid makseid kokku 114,63 euro suuruses summas. Laenulepingu krediidi kulukuse määr aastas oli 25,98 %. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on võrdne intressimääraga e 20,9% aastas, 0,06% päevas. Laenulepingu sõlmimisel anti kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja kontrolliti kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut ja finantskohustuste suurust ning võimalikke maksehäireid. Kostja enda andmetel oli tema igakuine sissetulek Opus OÜ-s 1950 eurot kuus ja maksu- ja tolliameti andmetel 2032,11 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja maksehäire puudumist. Krediidiandja hinnangul jäi kostjale igakuiselt vabalt kasutada vähemalt 1700 eurot, mille arvelt 114,63 euro suuruse kuumakse tasumine oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane.
4. Kostja täitis lepingut 1,5 aasta kuni septembrini
5. Viimane makse kostjalt laekus 19.09.2021., millega oli täidetud osamaksed kuni
6. makseni. Kostjale saadeti meeldetuletused võla tasumiseks hinnaga 5 eurot.
7. Krediidiandja saatis 29.12.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andis tähtaja kohustuse täitmiseks ja ütles lepingu 28.01.2022 üles ning teatas nõude loovutamisest hagejale. Lepingu p 11.
8. kohaselt e-posti teel edastatud või internetipangas avaldatud teade loetakse kättesaaduks teate edastamisele või avaldamisele järgneval tööpäeval. Posti teel saadetud teade loetakse kättesaaduks, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Kostja ülesütlemiseteate kätte saanud hiljemalt 29.01.
9. Hageja teavitas kostjat 10.05.2023 täiendavalt nõude loovutamist. Hageja saatis 14.03.2023 kostjale samuti tasulise meeldetuletuskirja, hinnaga 5 eurot.
10. Kostja põhiosa võlgnevus on 1652,26 eurot. Kostja sai laenu 3000 eurot, sellest on ta tagasi maksnud 1347,74 eurot. Intressivõlgnevus on summas 112,06 eurot. Intressmääras 20,90 % aastas laenujäägilt arvestatud ja tasumata jäänud intressist 20.10.2021 – 28.01.2022 eest. Lepingu haldustasu võlgnevus 6,00 eurot nelja kuu eest, igakuine haldustasu oli 1,50 eurot kuus. Võlg tasumata viivise osas hagi koostamise päeva seisuga on kokku 468,91 eurot. Otstarbekuse kaalutlusel ei arvesta hageja hagis viivist lepingu kehtivuse ajal viivitusse jäänud jooksvate maksete põhiosalt. Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt (1652,26 €) ülesütlemise kättesaamisele järgnenud päevast (30.01.2022) kuni hagi koostamiseni kokkulepitud, intressimääraga võrdse viivisemäära. Sissenõudekulude võlgnevus on summas 25 eurot, mis koosneb kirjade saatmise kulust lepingu p- 9.
11. ja 9.7 alusel. 2 Kostja vastuväited
12. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole arusaadav, mis alustel on kalkuleeritud põhiosa 1652,26 eurot ning sellest lähtuvalt intress ning viivis. Hageja ei ole kostjale kirjalikult selgitanud võlgnevuse kujunemist. Kostja hinnangul on hageja laenusumma ja kõrvalnõuded välja mõelnud. Menetluse käik
13. Kostja kohtu korraldavale istungile ei ilmunud. Kohus andis kostjale tähtaja esitada täiendavaid seiskohti ja esitada arvamus menetluskulude osas. Kostja 26.10.2023 seisukoha järgi ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, ei vasta tõele, et tal puudusid kohustused laenu võtmise ajal. Kostja tõendeid oma väidete kinnituseks esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
14. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
15. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja laenuandja sõlmisid tarbijakrediidilepingu laenulepingu 3000 eurot saamiseks

§ 402lg 1 mõttes (dtl 32-38).

Laenusumma on kostjale üle kantud (dtl 43). Pooled vaidlevad selle üle, kas laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti on kostja esitanud vastuväited põhivõla suuruse osas. Lepingu kehtivus 10. Tarbijakrediidilepingu vorminõuded ja sellest tulenevad tagajärjed sätestab

§ 408

lg 1, mis seob lepingu kehtivuse kirjaliku vorminõudega

§ 404

lg 1 alusel ja

§ 4031

lg 1 järgi tuleb krediidiandjal edastada kostjale enne lepingu sõlmimist lepingueelne teave, teabe esitamata jätmisel on tehing tühine. 11. Kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest (dtl 39-41) nähtub, et kostjale on laenulepingu sõlmimise eel edastatud kohane lepingueelne teave. Lepingu on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Muid tehingu kehtivuse küsitavusi ei ole menetlusosalised välja toonud. Kohus järeldab sellest, et tehing on kehtiv. Krediidivõimelisuse hindamine 12.

§ 4034lg 1 järgi tuleb enne lepingu sõlmimist hinnata kostja krediidivõimelisust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib § 4034 lg 6 alusel tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Laenutaotlus on krediidiandjale aluseks isiku krediidivõimelisuse hindamisel

§ 4034

lg 1 järgi, lisaks on krediidiandjal kohustus omandada omal algatusel teave, mis on vajalik tarbija krediidivõime hindamisel.

§ 4034

lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama hageja.

§ 4034

lg 7 välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmine ei vabasta kostjat laenu põhisumma tagastamise ja kõrvalnõuete tasumise kohustusest, vaid võib mõjutada ainult lepingus kokku lepitud intressi ja viivise suurust.

1. Kohtule esitatud laenutaotluse ja maksevõime hindamise raporti (dtl 44-51) järgi on kostja märkinud oma igakuiste kohustuste suuruseks 250 eurot ning sissetulekuks
2. Krediidiandja poolt koostatud raporti järgi on krediidiandja kontrollinud kostja sissetulekut, mis on maksu- ja tolliameti andmetel 2032,11 eurot ja maksehäirete olemasolu. Maksehäired kostjal puudusid. 3 Krediidiandja on jõudnu seisukohale, et arvestades kostja igakuise sissetuleku suurust, laenusummat ja periood ning intressi, tagasimakse summat võrreldes igakuiste kohustustega, on kostja maksevõimeline. Kostja on küll väitnud, et tal olid muud kohustused, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kohtule ei ole alust kahelda hageja esitatud laenutaotluses ja kostja enda poolt esitatud kohustuste suuruses. Kostja ei saa olla menetluses vastuoluline, samuti ei tohi kostja esitada oma laenutaotluses valeandmeid. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja oma hinnangus eksinud ning õigesti kostja maksevõimet hinnanud. Laenusumma suurus vastab kostja pooleteise kuu palgale. Arvestades tagasimakse suurust ja kostja märgitud igakuiste kohustuste hulka (114,63+250 eurot) ning igakuise keskmise sissetuleku suurust (2032,11eurot), jäi kostjale kätte rohkem, kui 80 % sissetulekust. Intressi ja viivise nõue 14.

§ 415

lg 1 järgi võivad tarbijakrediidilepingus pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras ning sellisel juhul peab võlgnik intressi kuni lepingu ülesütlemiseni ning viivist alates tasumata makselt

§ 113lg 1 järgi.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, sest intress on tasu laenu kasutamise eest. Intressi ja viivise arvestamiseks tuleb määratleda ära lepingu ülesütlemise aeg.

§ 416

lg 1 järgi võib tarbijakrediidilepingu üles öelda, kui tarbija on osaliselt või täitelikult tasumata jätnud vähemalt kolm järjestikkust osamakset, ülesütlemine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisele eelnevalt peab

§ 114lg 1 järgi andma tarbijale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Ts

MS § 367 kohaselt võib nõuda ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise tasumist.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus kõik osamaksed kuni 19.osamakseni, viimane makse on tehtud 19.09.
2. Kohtule esitatud 29.12.2021 ülesütlemise hoiatusest (dtl 58) nähtub, et see on kostjale saadetud, see on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles on antud kostjale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Ülesütlemise hoiatus on tehtud kolm kuud pärast viimase osamakse tegemist. Kohtule esitatud 28.01.2022 lepingu ülesütlemisest (dtl 60) nähtub, et see on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ses on tehtud neli kuud pärast viimase osamakse tegemist ning saadetud kostjale lepingus näidatud aadressil. Kohus järeldab, et krediidiandja on järginud seaduses ette nähtud tähtaeg ning leping on kehtivalt üles öeldud. Järelikult on õigus kostjalt nõuda intressi tasumist kuni lepingu ülesütlemiseni ja sellest alates lepingus kokkulepitud intressimääras viivist kuni kohustuse täitmiseni. Sissenõudmiskulud ja haldustasu 16.

§ 1132

lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda kostjalt sissenõudmiskulude tasumist 5 eurot enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirja eest, kui tarbijale on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Vastavalt laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule kuulus lepingu alusel igakuiselt tasumisele lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. 17. Kohtule esitatud krediidiandja poolt kostjale saadetud e-kirjadest ja meeldetuletustest (dtl 52-57) nähtub, et krediidiandja on saatnud kostjale viis meeldetuletust jaa võlanõuet e-postile ja telefoni lühisõnumitena. Kohtu hinnangul saab e-posti teel ja telefoni lühisõnumitena saadetut kirjadeks

§ 1132lg 1 mõttes.

Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Maksegraafiku alusel muutus sissenõutavaks ka haldustasu, milles on lepingus kokku lepitud. Nõude loovutus 4 18.

§ 164lg 4 järgi võib võlausaldaja võlgniku nõusolekuta nõude loovutada.

Loovutusest tuleb

§ 170lg 1 järgi võlgnikule teatada.

Pooled ei vaidle iseenesest nõude loovutuse üle. Kohtule esitatud nõude loovutuse teavitusest (dtl 62) nähtub, et kostjat teavitati nõude loovutusest 10.05.2022. Hageja teavitas kostjat teistkordselt nõude loovutusest 14.03.2023 (dtl 63). Kohtu hinnangul on nõue kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostjateadlik uuest võlausaldajast. Nõude suurus 19.

§ 101lg 1 p1 ja § 108 lg 1 järgi on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus osamakseid kuni 19. osamakseni. Kostja on esitanud vastuväited põhinõude summa osas. Kohtule esitatud laenulepingu osaks olevast maksegraafikust nähtub ja pooled leppisid kokku osamaksete tasumise võrdsete osadena. Maksegraafikus on näidatud ära nii põhinõude kui ka intressi tagasimakse. Liites kokku põhinõude tagasimaksed alates 20.osamaksest kuni 36.osamakseni, on kogusumma 1652,26 eurot. Pole vaidlust, et kostja sai laenu 3000 eurot, kui liita sellel 19 tehtu osamakset, on summa 1347,74 eurot. Seega on põhivõlg hageja ees 1652,26 eurot (3000 – 1347,74).

§ 101

lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt intressi tasumist kuni lepingu ülesütlemiseni. Intressi suurus

1. osamakse järgi oli 28,78 eurot,
2. osamakse eest 27,31 eurot, 22.osamakse eest 25,81 eurot, 23.osamakse eest 24,29 eurot ja perioodi 20.01.22-28.01.2022 so lepingu ülesütlemiseni osaliselt
3. osamakse eest 5,87 eurot. Intressi suurus on kokku 112,06 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokku lepitud viivise määras 20,9 % aastas, ehk 0,06% päevas, seega perioodi 30.01.2022 – 03.11.2023 eest 637.44 eurot (1652,26 0,06 % x 643). Sissenõudmiskulu suurus on 25 eurot (5x5) koosneb viiest meeldetuletuskirjas ning haldustasu nelja kuu haldustasust perioodi oktoober 2021– J.uar 2022e eest summas 6 eurot (4 x 1,50). Tsiviilasja hinna määramine

1. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 ja § 367 järgi liidetakse kõrvalnõuded hagihinna arvutamisel. TsMS § 124 lg 1 järgi on rahalise nõude puhul hagi hinnaks nõude suurus, seega on hagihind 2 626,07 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 2 alusel pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muuhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised menetluskulud. TsMs § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks lõpplahendis ja TsMS § 177 lg 4 tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
3. Hageja on tasunud riigilõivu 455 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduvast menetluskulud 20 eurot ja esindaja kulud. Hageja esindaja õigusabiteenuse hind on käibemaksuta 120 eurot tunni ees ajakuluga kokku 4,5 tundi, mis rahaliselt moodustab 540 eurot, kokku 1015 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud ja vastavad õigusteenuse osutamise mahu ja kvaliteedi osalt vaidluse raskusele. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 5