lg 1, § 200 lg 2 p 4, 7,8, § 199 lg 2 p 4, § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 2, 414 lg 1 ja Kriminaalasi § 184 lg 1 järgi; Anna-Maria Sadeli süüdistus
lg 1, § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.augusti 2023 otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav Andres Miller ja tema kaitsja adv. Alar Neiland Süüdistatavad Andres Miller ja Anna Maria Sadel (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv.-d Karine Nersesjan ja Alar Neiland Prokurör Diana Helila RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17.augusti 2023 otsus Anna Maria Sadeli ja Andres Milleri suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid ja määruskaebus rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid apellatsioonimenetluses adv. Karine Nersesjani poolt Anna Maria Sadelile riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 345 ( kolmsada nelikümmend viis ) eurot ja 60 senti, mis jääb riigi kanda. Määrata Advokaadibüroole AE Consult apellatsioonimenetluses adv. Alar Neilandi poolt Andres 1 Millerile riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 585( viissada kaheksakümmend viis ) eurot ja 36 senti. Välja mõista Andres Millerilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 585, 36 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Andres Millerile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu 17.augusti 2023 otsusega mõisteti süüdi ANDRES MILLER :
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat.
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud.
lg 1 järgi (hõlmab ka süüdistuse
lg 1 järgi) ja karistati vangistusega 2 aastat.
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Andres Milleri poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o 04.12.2021.a. Tõkend- vahistamine- jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistatakse. ANNA- MARIA SADEL : Mõisteti
2 Süüdi mõisteti Anna- Maria Sadel :
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat.
lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 4 aastat 2 kuud vangistust. Anna- Maria Sadeli puhul arvati karistusest kantuks: -
MS § 202 lg 6 ls 2 alusel 11.08.2020.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega määratud kohustusest täidetud 14 ÜKT tundi, s.o 14 päeva. Kandmisele kuulub 4 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o 04.12.2021.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistatakse. Kriminaalmenetluse kulud Andres Millerilt mõisteti välja riigi tuludesse riigi tuludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha- 1812.50 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside kulu kokku 6260 eurot: 2.1 tulirelvaekspertiisi (ekspertiisi akt nr 21E-TB0123) kulu 420 eurot; 2.2 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (akt nr 21E-PL0030) kulu 511 eurot; 2.3 narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 21E-AN0981) kulu 168 eurot; 2.4 surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-AOS0054/589) kulu 800 eurot; 2.5 DNA-ekspertiiside kulu vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-12 p 6.2: 2.5.1 ekspertiisiakt nr 21E-GE1153 kulust (3192 eurot) - 1425 eurot: 2.5.2 DNA-ekspertiisiakt nr 21E-GE1223 kulust (6327 eurot) - 2622 eurot; 2.6 jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0002) kulu- 314 eurot. 3) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu- kohtueelses menetluses 2753.40 eurot ja kohtumenetluses 2770.60 eurot, kokku 5524 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati Andres Milleril kriminaalmenetluse 13596.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. kulude KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu 140.40 eurot riigi kanda (08.06.2023 esitatud seisukoht vahistuse põhjendatuse kohta). 3 Anna-Maria Sadelilt mõisteti riigi tuludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha- 1812.50 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p 4 kohtueelses menetluses määratud kaitsjatele määratud tasust (2440.20 eurot) ½, s.o. 1220.10 eurot. 3) KrMS § 175 lg 1 p 4 ja KrMS § 190 p 1 alusel ½ kohtumenetluses määratud kaitsjale määratud tasust, mille täpne suurus ei ole kohtuotsuse kuulutamise ajaks teada. Pärast kohtumenetluses kaitsjale määratud tasu täpse suuruse selgumist määrab kohus KrMS § 192 lg 2 p 1 alusel menetlusosalise või prokuratuuri taotlusel kindlaks kohtuotsuses märgitud murdosale vastava absoluutsumma. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati Anna-Maria Sadelil kriminaalmenetluse kulude (sundraha ja kohtueelses menetluses kaitsjale määratud tasu, kokku 3032,60 eurot) tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti Anna-Maria Sadeli kaitsjatele kohtueelses menetluses määratud tasust ½, s.o 1220,10 eurot ja ½ kohtumenetluses kaitsjale määratud tasust riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda: - lukuvahetamisega aadressil Kopli 69A – 101, Tallinn tekkinud kulud summas 155 eurot; - DNA – ekspertiisi (akt nr 21E-GE1153) kulust 1767 eurot; - DNA – ekspertiisi (akt nr 21E-GE1223) kulust 3705 eurot; - DNA – ekspertiisi (akt nr 22E-GE0372) kulu 1368 eurot; - DNA- ekspertiisi (akt nr 21E-GE0990 ) kulu 171 eurot; - joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud summas 35 eurot; - A. Milleri kaitsja sõidukulu kohtueelses menetluses 6.48 eurot; - A.-M. Sadeli kaitsja sõidukulu kohtueelses menetluses 3.60 eurot. Osaliselt rahuldati süüdistatava Anna-Maria Sadeli kaitsja Karine Nersesjani 24.01.2023.a kohtuistungil esitatud taotlus määrata Anna-Maria Sadelile hüvitis tema kinnipidamise ja vahi all viibimise päevade eest. Anna-Maria Sadelile hüvitati seoses tema õigeksmõistmisega
lg 1 järgi mittevaraline kahju SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 ja 4 alusel eelvangistuses viibimise aja eest perioodil 04.12.2021 kuni 01.02.2022, s.o 60 päeva eest (02.02.2022 Harju Maakohtu vahistamise pikendamise määrusega pikendati vahi all viibimise aega seoses kahtlustusega
lg 1 järgi lisaks ka seoses kahtlustusega
Mittevaralise kahju suuruseks on 3358.20 eurot (Statistikaameti poolt avaldatud 2022.a III kvartali keskmine brutokuupalk oli 1679 eurot ((1679 : 30 = 55.97 eurot x 60 päeva), mis tuleb kanda Anna-Maria Sadeli arveldusarvele. Apellatsioonides on vaidlustatud A.M.Sadeli õigeksmõistmist
lg 1 järgi, A.Milleri käitumisele maakohtu poolt antud karistusõiguslikku hinnangut
lg 1 järgi ning A.Millerile tapmise eest ja röövimiste eest mõistetud karistust, samuti liitkaristust ja menetluskulusid. Menetluskulude osas tehtud otsustust on A.Miller vaidlustanud ka määruskaebuses. 4 Andres Miller on
lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud süüdi kahes röövimise episoodis ja nimelt selles, et tema - - 10.08.2021 ajavahemikus kella 04.04 kuni 04.13, viibides Tallinnas XXX asuva maja juures, ründas X, lüües teda kurikaga kahel korral pea piirkonda, vastu paremat õlga ja kätt, tekitades kannatanu otsaesisele paremale poole haava ja hematoomi ning paremale õlavarrele ja paremale labakäele paistetusi. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel võttis Andres Miller võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluva mobiiltelefoni NOKIA väärtusega 200 eurot ja rahakoti väärtusega 30 eurot, milles oli kannatanule väljastatud juhiluba, Swedbank pangakaart, sõiduki Ford Focus registreerimisnumbriga XXXXXX tehniline pass, erinevad kliendikaardid ja sularaha summas 300 eurot ning lahkus sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas Andres Miller kannatanule varalist kahju kokku summas 530 eurot. grupis koos Anna – Maria Sadeliga pani toime röövimise, mis seisnes selles, et eelneva kokkuleppe alusel 03.12.2021 kella 20.20 ajal sõitsid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller viimase kasutuses olnud sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga RRRRRR aadressile PPP. Nimetatud aadressile sõitsid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller seoses sellega, et Q tellis Anna – Maria Sadeli internetiportaali www.voodi.ee kaudu endale külla. Saabudes aadressile PPP eelneva kokkuleppe alusel võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil läksid Andres Miller ja Anna – Maria Sadel kannatanu maja ukse juurde selliselt, et kannatanu näeks üksnes Anna – Maria Sadelit. Andres Miller jäi ukse taha varju. Sel ajal kui Q tegi ukse lahti, tõmbas Andres Miller ust jõuga lahti ning lõi kannatanut näo piirkonda, tekitades kannatanule alumisele alahuulele paistetuse ning keskmise hamba murru. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Siis võttis Andres Miller Q pükste vasakust tagataskust kannatanule kuuluva rahakoti, milles olid F OÜ – le kuuluv sularaha summas umbes 650 eurot ja Swedbank pangakaart, Q nimele väljastatud ID – kaart, juhikaart ja Swedbank pangakaart. Seejärel Anna – Maria Sadel ja Andres Miller lahkusid sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitasid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller kannatanule F OÜ varalist kahju summas 650 eurot.
lg 1 järgi oli Anna-Maria Sadelile ja Andres Millerile esitatud süüdistus selles, et nad panid tapmise grupis ja nimelt nemad, olles teadlikud sellest, et 02.12.2021 õhtusel ajal tuleb U Andres Milleri sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga RRRRRR juurde, otsustasid eelneva kokkuleppe alusel ja ühiselt meelitada U nimetatud sõidukisse eesmärgiga ta tappa Harjumaal Pääsküla raba Ilmarise terviserajal. Selliselt tegutsedes, 02.12.2021 kella 22.15 ajal sõitsid Andres Miller ja Anna – Maria Sadel Tallinnas XXX asuva maja juurde, mis on U elukoht. 02.12.2021 kell 21.19 tuligi U Andres Milleri ja Anna – Maria Sadeli sõiduki juurde ning pärast lühikest sõnavahetust Andres Milleriga ja Anna – Maria Sadeliga istus U sõiduki tagaistmele. Seejärel sõideti Tallinn, XXX asuva maja juurest kolmekesi minema. Jõudes 02.12.2021 kell 22.28 Tallinnas Paldiski mnt 54 asuvasse Neste bensiinitanklasse, väljus Andres Miller sõidukist, et sõidukit tankida. Sel ajal Anna – Maria Sadel ütles Ule, et Andres Miller tapab kohe U ära. Pärast sõiduki tankimist istus Andres Miller sõidukisse ning jätkati kolmekesi teekonda Ilmarise terviseraja suunas. Jõudes 02.12.2021 ajavahemikus kella 22.50 kuni kella 23.45 Harjumaal Pääsküla raba Ilmarise terviserajale koordinaatidega 59:22.0352N ja 024:40.6875E, mille läheduses on täheldatud maja aadressiga Tallinn, XXX, väljusid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller sõidukist ning tirisid U sõidukist välja. Seejärel tekkis Anna – Maria Sadeli ja U vahel sõnelus, mille käigus andis Anna – Maria Sadel pea noogutusega Andres Millerile märku kurikaga löömiseks ning Anna – Maria Sadeli heakskiidul lõi Andres Miller Ut vähemalt ühel korral pea piirkonda metalsest materjalist kurikaga, mille üldpikkus on 80 cm, kaal ca 635 g ja kurika jämedama otsa (ülemise otsa) läbimõõt ca 5, 5 cm. Sellise tegevuse tagajärjel suri U sündmuskohal. Lähtuvalt surnu kohtuarstlik ekspertiisiaktist nr 21EAOS0054/589, 22.03.2022, on U surma põhjuseks pea avatud tömp trauma koljulae- ja 5 põhimikuluude hulgaliste murdudega, kõvakelme vigastusega, peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumitega. Nimetatud tervisekahjustus põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Maakohus mõistis süüdistatava Andres Milleri süüdi tapmise üksiktäideviimises ja süüdistatav Anna-Maria Sadeli mõistis maakohus tapmise süüdistuses õigeks. Maakohtu põhjendused süüdistatava Anna-Maria Sadeli õigeksmõistmiseks olid lühidalt järgmised. Seonduvalt Anna-Maria Sadelile esitatud süüdistusega tapmises nõustus kohus kaitsja seisukohaga, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita tema poolt tapmise kaastäideviimist. Prokuröri väide süüdistatavate poolt U tapmise plaani väljatöötamise kohta Andres Milleri autos kella 15.38 kuni 16.17 ei tulene ühestki tõendist. Seega ei ole kohtul teada, millest sellel ajavahemikul vesteldi. Asjaolu, et Andres Miller soovis U tappa ja et Anna-Maria Sadel oli sellest teadlik, on tõendatud sõiduki videoregistraatori vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud videofaili pealkirjaga „VID_006.MOV”. 02.12.2021 kell 23:43:57 Paldiski mnt 54, Tallinn asuvas Neste automaattanklas ajal, mil Andres Miller tankis autot, ütles Anna-Maria Sadel emale, et ta praegu tapab su ära, kägistab surnuks. Nimetatud tõend aga ei tõenda seda, et U tapmine oleks olnud ka Anna-Maria Sadeli soov, et see oli neil mõlemal ühiselt välja mõeldud ja kooskõlastatud või et Anna-Maria Sadel oleks Andres Milleri poolt kavandatud tapmise ettepanekuga nõustunud. Pigem tõendab see tõend vastupidist, seda, et ta ei soovinud ema surma, ajades teda autost välja: „Ma olen juba kõvasti purjus, kuuled mind, parem mine lihtsalt ära.“ Terviserajalt ära sõites kurtis ta Andres Millerile, et tal on ema pärast valus ja paha olla. Kui Anna-Maria Sadel tahtnuks ema surma, siis vaevalt ta selliseid sõnu oleks lausunud, vaid oleks lihtsalt külmavereliselt ära sõitnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud AnnaMaria Sadelil ka põhjust ema tapmiseks. Ta ise on väitnud, et sai emaga hästi läbi, ema oli talle lähedane inimene, kes tahtis teda aidata ja et ema surm on talle suur kaotus. Tunnistaja Z, kellega Anna-Maria elas lühikest aega koos, teadis kohtus öelda, et U on vahel aidanud Anna-Mariat rahaliselt ja et nende vahel olid soojad suhted. Ka U elukaaslase W ütlused kinnitavad U poolt Anna-Maria toetamist rahaliselt. W ja tunnistaja O ütlustest nähtuvalt muretses U alati, kui tütar oli kadunud või tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. Anna-Maria ja tema ema vahel lähedaste suhete olemasolu tõendiks on ka telefonide vaatlusprotokollid, millest nähtuvalt suhtlesid nad omavahel väga tihedalt. Seega ei tulene kriminaalasja tõenditest põhjust, miks oleks pidanud Anna-Maria Sadel tahtma ema surma. Isegi kui tal oli raske lapsepõlv, ei ole ta ühelgi ülekuulamisel maininud, et oleks selle pärast soovinud nüüd aastad hiljem ema tappa, mida ei saa aga öelda Andres Milleri kohta. 13.04.2022.a ülekuulamisel rääkis Anna-Maria Sadel, et 02.12.2021 kella 21 ajal tarvitas ta koos Andres Milleriga narkootikumi, tema fentanüüli, Andres amfetamiini. Ta muutus kurvaks ja hakkas meenutama oma rasket lapsepõlve, mille peale Andres ütles, et ta tapaks sellise asja pärast. Ta ei võtnud seda ütlust tõsiselt, arvates, et kui inimesed on kurjad, võivad nad igasuguseid asju rääkida. Süüdistuses seostatakse Anna-Maria Sadeli poolt tapmise kaastäideviimist ka sellega, et Anna-Maria Sadel andis emaga sõneluse käigus Andres Millerile pea noogutusega märku kurikaga löömiseks. Prokuratuur on võtnud aluseks taas Andres Milleri poolt öeldu, kuid ilma igasuguse põhjenduseta valinud kahest variandist just selle viimase. Kohus ei saa süüdistuse selle väitega kuidagi nõustuda. Esiteks ei ole tõendamist leidnud, et Anna-Maria Sadel viibis Andres Milleri poolt kurikaga löömise ajal autost väljas. Teiseks, 05.12.2021 on Andres Miller kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud järgmist: „Ma ei mäleta, kas me suhtlesime sõnadega või ma näitasin kuidagi kurikat ja Anna-Maria kiitis selle noogutamisega heaks“. Tsiteeritud lausest järeldub, et Andres Miller ei ole väitnud tõsikindlalt ja ainult seda, et Anna-Maria Sadel 6 andis talle pea noogutusega märku kurikaga löömiseks. Selline tegevus ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, sest väljas oli pime, mingit valgustust ei olnud, kuidas üldse oleks peanoogutust olnud võimalik näha. Seega ei kinnita kohtule esitatud tõendid, et Anna-Maria Sadel oleks realiseerinud kasvõi osaliselt tapmise objektiivse teokoosseisu või et ta oleks mingil moel kogu sündmuse kulgemist enda kontrolli all hoidnud nagu nõuab teovalitsemise teooria. Ei ole tõendatud tema tahe ega Andres Milleriga ühine teoplaan ema tapmiseks. Ainuüksi sündmuspaigal viibimine ja see, et ta ei teinud midagi takistamaks Andres Milleril kurikaga löömist ei anna alust käsitada teda tapmise täideviijana. Kohus on seisukohal, et Anna-Maria Sadeli puhul ei saa rääkida ka kuriteole kaasaaitamisest, sest need teod, mis on süüdistuses talle süüks pandud, ei ole leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist. Tegevusetusega kaasaaitamist talle süüdistusaktis ette ei ole heidetud, aga kohus on süüdistuses kirjeldatuga seotud ega saa väljuda süüdistuse piiridest ning anda süüdistatava käitumisele süüdistusest oluliselt erinevat õiguslikku hinnangut. APELATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsust Anna – Maria Sadeli õigeks tunnistamises
MS § 338 p 2) õigesti, mistõttu Anna – Maria Sadel mõisteti alusetult õigeks. Apellatsiooni lõpposas viitab prokurör järgmistele menetlusnormidele, mis peaks kaasa tooma maakohtu otsuse tühistamise - KrMS § 338 p 2, 3 ja § 339 lg 1 p 7 e siis materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ning kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis seisneb kohtuotsuses põhjenduste puudumises. Nendele seadusesätetele tuginedes ja juhindudes veel ka KrMS § 337 lg 1 p-st 4, mis annab ringkonnakohtule pädevuse maakohtu otsuse täielikuks või osaliseks tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks ja ka KrMS § 340 lg 4 p 3, mis annab ringkonnakohtule pädevuse prokuratuuri apellatsiooni alusel maakohtu otsusest raskema e õigeksmõistva kohtuotsuse alusel süüdimõistva otsuse tegemiseks, taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist Anna Maria Sadeli
lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõistmise osas ja ning tunnistada Anna – Maria Sadel süüdi
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 11 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista ükskikkaristusest ehk 17.08.2023 Harju maakohtu kohtuotsusega moodustatud liitkarisuse 4 aastat 2 kuud raskeima suurendamise teel liitkarisus 15 aastat vangistust. 6 Lähtuvalt
lg 1 lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 04.12.2021, mil Anna – Maria Sadel oli kahtlustatavana kinni peetud. Alternatiivselt palub ringkonnaprokurör: 2) kui ringkonnakohus peaks leidma, et Anna-Maria Sadeli tegu ei ole kaastäideviimise kvaliteediga, kontrollida, kas tegemist võib olla kaasaaitamisega või abita jätmisega
lg 1 mõttes ning tunnistada ta süüdi vastava kuriteo toimepanemise eest ning mõista selle eest vastav karistus. Prokuratuur ei nõustu Harju maakohtu seisukohtadega, kuna maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Järgnevalt tsiteerib apellant Riigikohus on lahendis 1-20-9591 punktis 18 selgitanud kaastäideviimise materiaalõiguslikku määratlust, mis sisaldub
Kohtuliku uurimise käigus selgus, et Anna – Maria Sadel oli U tütar. Anna – Maria Sadel ei elanud U juures. Tallinnas XXX turvakaamerate videosalvestistest nähtub, et 02.12.2021 kella 06.34 ajal saabus U maja ette Andres Milleri sõiduk, millest väljus Anna – Maria Sadel. Kell 08.42 tuli Andres Miller sõidukiga tagasi ning võttis nii Anna – Maria Sadeli kui U peale. Umbes 7 poole tunni pärast tulid Anna – Maria ja U jala tagasi. Kell 09.47 läheb Anna – Maria ära, kuid tuleb koheselt tagasi koos naisterahvaga, kellel oli seljas sinist värvi jope. Kell 10.22 Anna – Maria ja sinises jopes naisterahvas lahkuvad. Kell 11.35 tuleb Anna – Maria Sadel tagasi. Kell 15.01 tuleb sõidukiga maja ette Andres Miller. Kell 15.38 väljub Anna – Maria Sadel trepikojast ja istub Andres Milleri sõidukisse, kus viibib kuni kella 16.17-ni. Andres Miller sõitis minema ning Rimi kaupluse turvakaameratest on näha, et ta läks Rimi kauplusesse, et osta pudel likööri Gabriel ja sigarette. Kell 17.10 tuli Andres Miller tagasi U maja ette. Kell 17.16 väljus Anna – Maria 3 Sadel majast ning istus Andres Milleri sõidukisse. Kell 17.55 sõitsid nad maja juurest minema. Kell 22.15 tuli Andres Miller tagasi U maja juurde. Kell 22.19 väljus trepikojast U, kes esialgu suundus juhipoolse ukse poole ning pärast hetkelist jutuajamist istus U sõidukisse tagaistmele, mis on juhi taga. Ehk teekond Ilmarise terviserajale algas XXX asuva maja juures kell 22.
lg 1 ja
). Uue otsusega taotleb kaitsja A.Milleri süüdi mõistmist kergemas kuriteos
lg 1 p 7 järgi ja mõista Andres Millerile vangistusena kergema karistuse lugedes üksikkuritegudest kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Alternatiivselt
lg 1 süüdimõistva otsuse muutmata jätmise korral palub m kaitsja mõista Andres Millerile kergem karistus
lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmise määra kohaldades vangistusena mõistetavat liitkaristust kohtu poolt mõistetavast karistusest kergemate karistuste kaetuks lugemisega raskeima karistusega; Ka palub kaitsja vähendada Andres Millerilt väljamõistetud menetluskulusid kohtu äranägemisel. Esmalt märgib kaitsja, et kohus viitab tõenditele, mis kinnitavad, et Andres Milleri ja AnnaMaria Sadeli olid olnud kohas, kust leiti U surnukeha (bioloogilised materjalid Kellukese pudelil, Gabrieli likööri pudelil, sigaretikonidel, A. Milleri kasutuses olnud auto pagasiruumis olnud kurikal) A. Milleri kasutuses olnud auto rehvijäljed. Juba nimetatud tõendite pinnalt aga kohus leiab, et: „Seega saab tõendite kogumis hindamise tulemina veendunult väita, et U tapeti Andres Milleri kasutuses olevast autost leitud kurikaga ja et tapjaks oli süüdistatav Andres Miller“ (otsuse lk 17). Kohtu hinnang A. Milleri tapmise süüdistuses kui ühiselt lepiti Anna-Maria Sadeliga kokku tapmises, on iseenesest vastuoluline ka kontekstis mõistes Anna-Maria Sadeli tapmises õigeks.Kaitsja arvates ei ole ainuüksi kohtu eelviidatud tõendite pinnalt võimalik väita, et A. Milleril olnuks plaan Uit tappa. Eeluurimisel avaldatud ütluste kohaselt A. Miller tunnistas süüd selles, et ta oli Uit 2 korda löönud, aga ei tahtnud teda tappa. Videofailist „VID_006.MOV” (videosalvestis 02.12.2021 kell 23:43:57) nähtuvalt oli Paldiski mnt 54, Tallinnas asuvas Neste automaattanklas on meesterahvas autost väljas. Videos on kuulda, kuidas Anna-Maria Sadel ütleb oma emale mitu korda, et ta tahab sind tappa, ta tapab su ära ja palub emal ära minna. Kohus leiab, et järelikult oli Anna-Maria Sadelile A. Miller rääkinud tema ema tapmiskavatsusest. Kui aga emale tulnuks anda üksnes „õppetundi“, siis selleks poleks olnud vajadust sõita inimtühja kohta. Lisaks märgib kohus, et: „pealegi ei ole võimalik tema (A. Milleri) ütlustest aru saada, kas ta tahtis ainult vestelda või mida tähendas „õppetunni andmine”. Õppetuni all võib mõelda ka lihtsat vestlust. Kaitsja leiab, et selle põhjal, mida Anna-Maria Sadel võis emale öelda, ei saa teha üks-ühest järeldust, et A. Miller tahtis oma elukaaslase Anna-Maria Sadeli ema tappa. Hinnang selles, kas tegu võis olla toime pandud otsese või kaudse tahtlusega ei saa olla lahendatav prokuröri süüdistuse positsiooni muutmise pinnalt. Kaitsja ei nõustu kohtuga selles, et A. Milleri ütluste usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Kohus märgib, et A. Milleri sõnul lõi ta kannatanut kaks korda, milledest esimene löök oli kerge ja kannatanu jäi seisma, teist korda lõi aga tugevamini ja kannatanu kukkus sellest löögist pikali maha. Vastuolu näeb kohus selles, et ekspertarvamuse kohaselt võis kannatanu olla vigastuse saamise hetkel lamavas asendis, aga ekspert märgib siiski kõnesolev järeldus ei ole antud kategoorilises vormis. Jäljeekspertiisis antud arvamuse kohaselt olid verejäljed põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel kannatanu lamavas asendid (ekspertiisiakt 22ETR0002 p 6 fotod 2-4). 05.12.2021. a 2 tundi ja 36 minutit kestnud A. Milleri ülekuulamisel antud ütluste (avaldatud kohtuistungil) kohaselt Anna-Maria Sadel kiitis ema löömise heaks. A. Miller lõi kannatanut 2 korda ja peale viimast lööki kannatanu kukkus. Väljas oli pime. Kõnesolev ei välista, et kannatanut võis tabada löök ka asendis kus ta oli juba kukkumas. Samas vastuolu kannatanu keha asendis teise löögi järel ei anna aga põhjust hinnata A. Milleri ütlusi tervikuna mitteusaldusväärseks. A. Milleri ütlused kogu sündmuskäigu ajas ja kohas on 11 täpsed ja pigem ka teda ennast süüdistavad. Mitteusaldusväärsusest saaks rääkida siis kui isik teadlikult annab ebaõigeid ütlusi ja pigem sooviga enda süüd vähendada. Kohus ei arvestanud tapmise süüdistuse tahtlust hinnates A. Milleri teo tervikpildiga. Kohus ei arvestanud tahtluse tuvastamisel ka järgnevaga: - Anna ema tapmine katkestaks Anna ja Andrese suhted, mida aga kumbki nendest ei soovinud; inkrimineeritava teo järgne Anna ja Andrese käitumine kinnitab, et kumbki nendest ei mõelnudki, et ema võiks tema „karistamise“ järel surra. Ka veel teo järgsel päeval ei osanud Anna ja Andres midagi sellist karta. Nii juba järgmisel päeval 03.12.2021 sõideti koos seksuaalteenuse osutamise eesmärgil Anna kliendi juurde, mille käigus pandi toime Qi röövimine; - Andres lõi kannatanut kaks korda kerge alumiiniumist pesapallikurikaga. Tegemist ei ole noa või muu ründerelvaga. Kahe löögi sooritamisel kannatanule ei saa eeldada, et sellega peaks kaasnema surm; - kui eesmärgiks olnuks kannatanu tapmine, siis sellise tagajärge saabumist oleks eelduslikult süüdlased kontrollinud. Andres ja Anna sõitsid aga seda tegemata sündmuskohalt ära; - kui eeldada, et oli tahtlikult pandud toime inimese tapmine, siis ei ole eluliselt usutav, et kannatanu surnukeha jäetaks nähtavale kohale elumajade lähedal, et süüdlane jätaks oma autosse alles pesapallikurika kui kuriteo toimepanemise vahendi, ei ole usutav, et sõites inimest tapma, salvestab süüdlane oma sündmuskohale ja tagasi sõitmise videokaameraga, jätab kaamera autosse, püüdmata sellest kui võimalikust süütõendist vabaneda. Seega on kaitsja seisukohal, et kavatsetult või otsese tahtlusega tapmine ei ole asjas tõendamist leidnud. Kas A. Milleril võis esineda tapmiseks kaudne tahtlus, selles osas leiab kaitsja järgmist. Kohtupraktika pinnalt võivad kuriteo toimepanemise vahend, kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine, süüdlase ja kannatanu omavahelised suhted olla aluseks tapmise tahtluse tuvastamisel. A.Milleril ei olnud kannatanuga püsivaid omavahelise suhteid, viha kannatanu vastu, vaid soov kaitsta Annat. Andres lõi kannatanut väga lühikese aja vältel kaks korda. Kuriteo sündmuskohal toimus ründele eelnevalt pikemaajaline suhtlus, mille käigus olid Andres, Anna ja kannatanu autost väljas, sealjuures suitsetades, alkoholi tarbides. Kannatanu ei olnud autost välja tiritud ja seejärel tapetud. Kohtupraktika pinnalt peab süüdlasel olema lootus, et tema teo läbi ei teki konkreetset ja vahetut ohtu kannatanu elule, et selline tagajärg kui surm ei saabu. See lootus tuleneb isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades. Andres Miller on kriminaalkorras karistamata, ta ei ole varem olnud vägivaldne. Temale inkrimineeritavast teokirjeldusest nähtuvalt oli tegu kahe alumiiniumist eseme löögiga kannatanu peapiirkonda. Ei saa eeldada, et kannatanut lüües pidanuks Andres eeldama, et sellega võib kaasneda kannatanu surm. Andres ei näinud ette ega möönnud vahetu tagajärje kui surm saabumise võimalikkust. 12 Seega kannatanu löömisel ei olnud Andres Milleril ka mitte kaudset tahtlust surma põhjustamiseks. A. Milleri süü
lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ja tema teo pinnalt on täidetud
lg 1 p 7 süüteokoosseis kui raske tervisekahjustuse põhjustamine kui sellega on põhjustatud isiku surm. Mõistetud karistust peab kaitsja liiga rangeks.Kaitsjal ei ole vastuväiteid A. Millerile karistuse mõistmisel järgneval viisil:
lg 2 p 4 järgi mõistetud vangistusele 1 aasta;
lg 1 järgi mõistetud vangistusele 10 kuud;
lg 1 järgi mõistetud vangistusele 2 aastat;
Kaitsja hinnangul ei vasta
Milleri süü suurusele. A. Milleri süü ei ole keskmisest suurem, vägivallategu oli lühiaegne ja väheintensiivne. Kaitsja hinnangul ei vasta ka
Milleri süü suurusele. Kohus hindas röövimise toimepanemises A. Milleri süüd keskmisest suuremaks kuna toime oli pandud kaks röövimist. Kohus ei arvestanud, et röövimise episood 03.12.2021 koos Anna-Maria Sadeliga (Qi röövimine) oli seotud kannatanule seksuaalteenuse osutamisega Anna-Maria Sadeliga ja teo eesmärgiks ei olnud vara ebaseaduslik omastamine. Üksnes röövimise episood 10.08.2021 oli kantud vara saamise eesmärgist. Samas A. Miller ei ole varasemalt olnud vägivaldne. A. Milleri karistamise määr
Süüdimõistmisel
lg 1 järgi tuleks karistus mõista alla sanktsiooni keskmise määra (10 aastat 6 kuud vangistust), arvestades lisaks süüteo toimepanemise motiiviga soovi kaitsta oma elukaaslast ja kergendava asjaoluna
Kohus on otsuses motiveerimatult mõistnud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. liitkaristuseks 15 aastat vangistust Samas ei ole kohus ei ole otsuses eripreventiivseid kaalutlusi esitanud. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada ka süüdlase isikuga (Riigikohtu otsused nr-d 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Vaidlustatud otsusest ei nähtu eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse karistada A. Millerit 15-aastase vangistusega. A.Miller ei ole varem kuritegusid toime pannud. A.Miller on kõik rasked kuriteod pannud toime lühikese aja vältel. Andres Millerit on positiivselt iseloomustanud teda pikka aega tundev, tunnistajana üle kuulatud (kohtuistungi protokoll 30.11.2022 lk 5-7) XXX korteriühistu esimees G. Tunnistajana üle kuulatud Ü sõnul (istungi protokoll 01.11.2021, lk 13-22) oli Andres olnud tööl austatud inimene, töötas puiduettevõttes, siis ka Boltis; temal oli mingil perioodil keelatud alkoholi tarvitamine tervise pärast ja isegi arstid ei uskunud, et Andres jääb ellu, Andres on ühe neeruga; Andrese suhted isa ja emaga olid väga normaalsed, ta armastas vanemaid; Andres ei ole olnud vägivaldne; Andres oli osalenud korteri remondiks võetud laenu tagastamisel, laenumaksed 281 eurot kuus; Andresel on olnud mitmed autod ja et Andresel on olnud auto pagasiruumis alumiiniumist kurikas, mis olevat talle kingitud; ka et Andrese tuppa olid jäänud tema isast järele Teisest maailmasõjast püstol ja granaat, mis olid kui „pere reliikvia“. Eripreventiivsetel kaalutlustel tuleks arvestada ka Andres Milleri tervisliku seisundiga. Kaitsja leiab, et A. Millerit tuleks karistada absorptsiooniprintsiipi järgides, kohaldades tema suhtes raskemat kohtu poolt mõistetavat karistust, mis katab kergemad. Samuti leiab kaitsja, et A. Miller ei ole võimeline kandma temalt kohtu poolt summas 13 596,50 eurot väljamõistetud menetluskulusid ja taotleb menetluskulude vähendamist 50 % võrra. A. Miller on kõnesolevas esitanud Ringkonnakohtule tema poolt põhistatud taotluse. 13 Süüdistatav Aleksander Miller on esitanud määruskaebuse meentluskuludele ja ka apellatsiooni, milles täiendab kaitsja apellatsiooni. Ta taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist tema süüdi tunnistamises
lg 1 järgi ja uue otsusega süüdi tunnistamist
Põhjendab oma taotlust sellega, et ta ei soovinud tappa U. Plaan oli temaga läbi viia vestlus narkootikumide tarvitamise teemal, sest ta nõudis jälle A.M.sadelilt narkootikume. Sündmuskohal vestles A.M.Sadel emaga pikalt ja kui vestlus käest ära läks andis A.M.Sadel temale märku, et võiks lüüa. Ta lõi kaks korda ja ei arvanud, et kannatanu sureb nende löökide tagajärjel. Ei ole nõus kohtuga, et ta ütlused on ebausaldusväärseks tunnistanud, sest ta tunnistas juba 5.12.2021, et lõi U kaks korda. Palub vähendada ka mõistetud karistust ja välja mõistetud menetluskulusid. Tal puudub vara ja tal on ka täitemenetluses rahaline nõue summas 575 eurot kiiruse ületamise eest. Määruskaebuse juurde esitas ka varasemalt e enne kinnipidamist kehtinud puuet tõendava dokumendi, mille kohaselt oli tal keskmine liikumispuue. Maakohus ei ole seda arvestanud. Prokurör esitas oma kirjaliku sisukoha süüdistatava A.Milleri kaitsja apellatsiooni osas. Ta leiab, et maakohtu otsus on jälgitav ja arusaadav. Samuti on kohus teinud kohtuotsust analüüsides kõiki tõendeid nende kogumis. Kohus on Andres Milleri osas põhjendanud ja motiveerinud enda seisukohti. Lähtuvalt eeltoodust leiab, et Andres Milleri suhtes Harju maakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Tallinna Ringkonnakohtu 10.oktoobri 2023 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 17.oktoobrini 2023. Määratud tähtajaks esitas süüdistatava A.Milleri kaitsja adv. A.Neiland oma seisukoha, kus kordas üle oma apellatsioonis toodud kaitseväited ning heitis ette prokurörile, et prokurör ei ole neile oma apellatsioonivastuses tähelepanu pööranud. Samuti esitas ta taotluse hüvitada selle vastuse koostamiseks kulutatud aja eest e poole tunni eest 43,20 eurot (koos käibemaksuga). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonidega, vastuväidetega ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alust selle tühistamiseks ei ole. Prokuröri apellatsioon Enne, kui kohtukolleegium esitab oma seisukoha süüdistatava Anna Maria Sadeli tapmissüüdistuse osas, tuleb peatuda prokuröri apellatsioonil. Apellatsioonimenetluses saab süüdistatava olukorda raskendada, kas prokuröri või kannatanu apellatsiooni alusel ja kui see raskendamine seisneb maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamises ja isiku esmakordses süüdimõistmises apellatsioonikohtus temale esitatud süüdistuses, peab olema ka apellatsioon oma sisult selline, mis ringkonnakohtule vastava pädevuse looks. Kohtukolleegium rõhutab, et käimas on üldmenetlus e et see ei ole lõppenud maakohtu menetlusega ja kulgeb edasi ka apellatsioonimenetluses. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks hakata lahkama seda, milline on prokuröri roll võistlevas menetluses, kuid on veendunud selles, et iga professionaalne menetlusosaline täidab oma menetlusrollile reglementeeritud ülesanded ise. Apellatsioonimenetluses peab apellant oma apellatsiooniväiteid suutma kohtule selgelt välja kirjutada ja neid põhjendada. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonis püütud kummutada maakohtu otsuses esitatud põhjendusi, vaid läbi kumab arusaam, et maakohus oleks pidanud ise omal algatusel otsima muid lahendusi süüdistatava A.M. Sadeli süüdimõistmiseks ning sedasama oodatakse ka ringkonnakohtult. Tsiteeritud on ka Riigikohtu 14 seisukohti, kuid kuidas need sisuliselt seonduvad apellatsioonis esitatud taotlusega, ei ole analüüsitud või on nendest tehtud ebaõigeid järeldusi. Mis puudutab maakohtu otsuses esinevaid rikkumisi, mida on prokuröri apellatsioonis märgitud ning tehtud ka viiteid vastavatele seadusesätetele, siis kohtukolleegium nende etteheidetega ei nõustu. Prokurör on apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamise alustena viidanud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ja kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kohtukolleegium järeldab, et materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks peab prokurör seda, et maakohus mõistis süüdistatava õigeks, kuid oleks pidanud mõistma süüdi. Apellatsioonis on ühes kohas prokurör selgitanud, mida ta peab materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks ja nimelt : Maakohus on täielikult jätnud kõrvale asjaolu, et kui Anna-Maria oli avaldanud teoplaani emale ja ema kuidagi ei reageerinud, siis ei teinud ka Anna-Maria Sadel selleks midagi, et ema autost lahkuks. Anna-Maria ei veendunud, et ema tema lausest aru sai, et ema olukorda täielikult oleks mõistnud ja lahkunud. Kui Anna-Maria Sadel oleks igal võimalikul viisil selgitanud emale, mis juhtuma hakkab ning reaalselt kuidagi väljendanud soovi, et ema autost lahkuks, siis võiks tekkida küsitavusi Anna-Maria Sadeli tahtluses, kuid praegusel juhul Anna-Maria midagi sellist ei teinud. Seega on maakohus vääralt leidnud, et nimetatud asjaolu välistab Anna-Maria tahtluse ning maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust. Lugedes prokuröri apellatsiooni võib väita, et prokurör heidab maakohtule ette seda, et kohus on faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (jättes materiaalõiguse normi kohaldamata), mis on kaasa toonud süüdistatava alusetu õigeksmõistmise. Riigikohus on selgitanud, mida tähendab kohtuotsuse tühistamise alusena materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kujutab Riigikohtu seisukohast endast kohtu eksimist
-i üldosa sätete kohaldamisel. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ei ole tegemist siis, kui kohus mõistab süüdistatava õigeks e jätab materiaalõiguse normi kohaldamata. KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumise kohta on prokurör märkinud: Seega on kohus rikkunud menetlusõigust sellega, et mõistes Anna-Maria Sadeli tapmise toimepanemises õigeks, lasub kohtul kohustus kontrollida, kas Anna-Maria Sadeli tegevus võib samade tuvastatud ja tõendatud asjaolude pinnalt vastata mõnele muule kuriteokoosseisule. Nähes selliseid kohtuotsuse tühistamise aluseid apellatsioonis, tekib kohtukolleegiumil paratamatult arusaam, et esiteks, kas nende esitaja ei valda tõesti üldse Riigikohtu praktikat, mida kohtukolleegium lihtsalt ei usu. Tegemist on kõrgkvalifitseeritud juristiga, kes on kriminaalmenetlusega, sh apellatsioonimenetlusega seotud aastaid ja väita, et ei teata pea kolmkümmend aastat apellatsioonimenetluses valitsevaid põhitõdesid, oleks absurdne. Teiseks saab selliseid viiteid ja väiteid põhjendada kriminaalmenetlusliku kogemuse pinnalt sellega, et apellandil ei ole tegelikult midagi asjakohast maakohtu otsuse kohta öelda ja siis sisustatakse apellatsioon selliste maakohtu otsuse tühistamise alustega, mis tunduvad kõige toekamad. Seejuures ei sisaldu apellatsioonis ühtegi asjakohast põhjendust selle kohta, milles tegelikult viidatud rikkumine seisneb ja sellised seaduseviited jäävadki paljasõnalisteks. Kohtukolleegium ei nõustu prokuröriga selles, et maakohtu otsus on põhjendamata ning tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes motiveerimata otsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kohtuotsuse põhistamise kohustuse rikkumine on üldjuhul – sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral – käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (3-1-1-14-14 p 699). KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse 15 põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib põhjenduse kui terviku, mitte üksikute põhjenduste puudumisest. Kohtuotsuse põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav nende puudumisega. Kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium rõhutab, et ei ole tuvastanud maakohtu otsuses selliseid rikkumisi, mis kvalifitseeruks KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes olulise rikkumisena. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks prokurörile selgitada, et kui prokuröri apellatsioonis viidatakse KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisele maakohtu poolt, siis prokurör ei saa taotleda enamat, kui kriminaalasja tagastamist maakohtule KrMS § 341 alusel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ringkonnakohus ei saa ise kõrvaldada KrMS § 339 lg-s 1 p 1-11 loetletud rikkumisi ning seda tehes rikub ringkonnakohus ise kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohtukolleegium juhib tähelepanu sellele, et prokurör ei ole oma apellatsioonis mitte kordagi väitnud, et maakohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Küll on aga tehtud viide nii KrMS §339 lg 1 p-le 7 kui ka § 338 p-le
§-s 123 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisule ilmselgelt süüdistuse piiridest. Maakohtul on õigus, et süüdistus on sisustatud selliste faktiliste asjaoludega, mis annavad kohtule süüdistuse piirides püsimiseks võimaluse hinnata A.M.Sadeli karistusõiguslikku käitumist vaid tegevusdelikti piirides. Tegevusdelikti puhul seisneb süütegu tegevuses, aktiivses käitumises. Tegevuse karistatavus põhineb keelunormi rikkumisel. Tegevusetusdelikti puhul vastutab isik millegi tegematajätmise eest. Tegevusetus on tegevuseks kohustava normi rikkumine, millega seotud isik oleks suure tõenäosusega tagajärje ära hoidnud Järgnevalt oli prokuröril võimalus vastavalt KrMS § 268 lg 2 – 5 tuua kohtu lauale enne kohtuliku uurimise lõppu uus süüdistus, kus oleks kirjeldatud ka neid faktilisi asjaolusid, mis oluliselt erinevad esialgsest süüdistusest. Nimelt sätestab KrMS § 268 lg 5, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Praegusel juhul ei ole olemas ei muudetud ega täiendatud süüdistust, on nö esialgne süüdistus ja on prokuröri poolt apellatsioonis väljapakutud süüdistatava A.M.Sadeli käitumise tegevusetusega sisustavad koosseisud. Kohtukolleegium rõhutab, et praegusel juhul toob prokuröri poolt väljapakutud sättega süüdistuse sisustamine kaasa süüdistuse olulise muutmise, kus esialgse süüdistuse asjaoludega võrreldes erinevad prokuröri ettepanekutena kirjeldatud koosseisude asjaolud oluliselt. Süüdistuses ei ole faktiliste asjaolude kirjeldamisel kordagi ette heidetud süüdistatavale tegevusetust. Süüdistuses on süüdistatavale etteheidetavaid tegusid kirjeldatud tegevusdeliktina, prokuröri poolt apellatsioonis maakohtule tehtud etteheited puudutavad aga tegevusetust süüdistatava käitumises. See muudab etteheidetava käitumise sisu oluliselt. Tegevusetusdelikt on karistusõigusdogmaatikas eraldiseisev figuur, mille kohaselt tuleb isikule tehtavas etteheites ära näidata nn põhideliktist (tahtlik tegevusega täideviimises seisnev tagajärjedelikt) oluliselt erinevate asjaolude esinemine tema käitumises. Vaidlust ei ole selles, et prokurör oleks saanud juba A.M. Sadelile esitatud süüdistuses sisustada ka alternatiivselt tegevusetusega seotud etteheited tapmisest osavõtu osas, samuti
lg 1 koosseisu kirjeldamisega, mis teatavasti näeb ette karistuse teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest. Selle normiga kaitstavaks õigushüveks on inimese elu ja tervis ning normi eesmärgiks inimese elu ja tervist ohustava olukorra tekkimise vältimine ja sellises olukorras olevale inimesele abi osutamise tagamine ehk ohu kõrvaldamine. See on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis koosneb kahest osateost. Esimest osategu - teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamine - saab panna toime nii tegevuse kui ka tegevusetusega.
lg 1 järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult 17 kohustatud tegutsema ehk ta oli garant. Kõnealune norm annab võimaluse võtta vastutusele isiku, kes paneb süüteo toime seeläbi, et ta jätab tegemata mingi teo, mille ta pidi tegema. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
01.09.2011 jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on KrMS § 268 ja 307 muudatused tingitud vajadusest anda kohtule võimalus muuta omaalgatuslikult kuriteo kvalifikatsiooni, kui ta kohtuotsust tehes lähtub kuriteo samadest asjaoludest, isegi kui muudatus on süüdistatavale kahjulik. Täpsemad selgitused on esitatud jaos 1.
Tahtmatult tekib arusaam, et prokurör ise ei näe süüdistatavate käitumises kaastäideviimist, kuid kohus peab seda tuvastama. Prokurör ei ole vaidlustanud süüdistatavate ütluste usaldusväärsust. Vastasel juhul pidanuks prokurör taotlema Riigikohtu värske praktika kohaselt ringkonnakohtult suulist menetlust ja süüdistatavate ristküsitlust ringkonnakohtus (vt Riigikohtu otsus 10.maist 2023 nr 1-20- 2143. Veel enam, prokurör ei ole ka sisuliselt vaielnud vastu maakohtu seisukohale, mis puudutas A.M.Sadelile süüdistuses omistatud etteheidet tema tegevuse kohta sündmuskohal. Apellatsioonis märgib prokurör, et tegelikult ei ole oluline, kas hetkel, kui Andres Miller lõi kurikaga U pähe, Anna – Maria Sadel oli autos või autost väljas, kas ta andis pea noogutusega heakskiidu, nagu Andres Miller väidab, või ei noogutanud peaga. Anna – Maria Sadelil oli oma roll täita, mida ta täitis ning kordagi ta Milleri tegevusse ehk kurikaga löömisesse sündmuskohal ei 5 sekkunud ning Millerit ei takistanud. Seega ta nõustus Milleri tegevusega ning nad olid arvulises ülekaalus. Sellest võib aru saada, et A.M.Sadeli roll sündmuskohal oli jääda tegevusetuks, mis aga jällegi eeldab teise ja olemasolevast oluliselt erineva teokirjeldusega süüdistust, kus muuhulgas peab olema ära näidatud, mida oleks pidanud A.M.Sadel sündmuskohal tegema. Apellatsioonis on pikalt tsiteeritud Riigikohtu otsust, milles on selgitatud, milline on kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus
Selle tsitaadi sisu on kokkuvõtvalt järgmine : Ei ole nõutav, et kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Isikud tegutsevad kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. 19 Arutatavas kaasuses ei realiseerinud A.M.Sadel ise tapmise objektiivset teokoosseisu. Seega omab tema käitumise kvalifitseerimisel kaastäideviijana olulist tähtsust asjaolu, kas ta osales võrdselt A.Milleriga teoplaani väljatöötamisel ja milles ta soovis näha oma teopanust teopaani täitmisel. Nimelt, kohtupraktikas on kuriteo kaastäideviimisena vaadeldav ka selline süüteo toimepanemine mitme isiku poolt, mille puhul süüteokoosseisule vastava teo pani toime üks täideviija, kuid süüteo ettevalmistamisest võtsid osa veel teised isikud. Ehk siis moodustavad kaastäideviimise ka nende isikute süüteopanused, kes osalesid vaid süüteo ettevalmistamisel, kuid nende panused süüteo toimepanemisse olid olulised. Ettevalmistusstaadiumis osutatud ebaolulised süüteopanused kaastäideviimist ei moodusta. Prokurör ei ole vaidlustanud maakohtu järeldusi, mis puudutavad A.M.Sadeli käitumist sündmuskohal e seda, et ei ole tõendatud, et A.M.Sadel sündmuskohal autost väljus, et U autost süüdistatavate poolt jõuga välja tiritud ja et A.M.Sadel peanoogutusega andis nõusoleku A.Millerile oma ema tapmiseks. Seega ei ole alust hakata rääkima kooskõlastatud ja ühisest tegutsemisest sündmuskohal ja tapmise kaastäideviimise koosseisu täitmiseks aktualiseerubki eelneva ühiselt välja töötatud teoplaani olemasolu. Kohtukolleegiumi hinnangul on prokuröri poolt apellatsioonis tehtud järeldused ühise teoplaani ja võrdse teopanuse olemasolu osas oletuslikud ning tõendeid selle kohta, et selline teoplaan eksisteeris, ei ole. Apellant loetleb need asjaolud, mis tema arvates annavad aluse rääkida kaastäideviimiseks vajaliku ühise teootsuse kasuks. Vahemärkusena rõhutab kohtukolleegium, et A.M.Sadelile etteheidetud tegevusetuse ilmingud, millele apellatsioonis rõhutatult osundatakse, on ringkonnakohus juba eelnevalt oma otsuses faktiliste asjaoludena elimineerinud. Neid arvestada ei saa. Prokurör on apellatsioonis püüdnud ringkonnakohut veenda A.M.Sadeli süüs tapmise kaastäideviijana kirjeldades kohtule salvestiste sisu – esmalt selle kortermaja, kus elas U trepikoja salvesti, mis annab informatsiooni selle kohta, kuidas 2.12.2021 varahommikust kuni hilisõhtuni käisid süüdistatavad majas ja maja juures. Seejärel tankla videosalvestis, linnakaamerate videosalvestis ja auto pardakaamera salvestis. Nende salvestiste pinnalt järeldab prokurör, et süüdistatavatel oli teoplaan. Prokurör rõhutab järgmiseid tema arvates olulisi asjaolusid: A.M.Sadel on U tütar ja A.Miler suhteliselt võõras inimene, seetõttu sai ainult A.M.Sadel meelitada oma ema autosse, et oleks võimalik tapmist täide viia. Ul ei olnud plaanis tegelikult autosse üldse istuda, sest ta jättis koju käekoti, rahakoti, mobiiltelefoni. Kohtukolleegiumi arvates on prokuröri järelduses oletuslikud ning rääkida sellest, et tõendatud on see, et A.M.Sadel meelitas oma ema autosse selleks, et viia ta kuskile inimtühja kohta ja seal tappa, ei saa. Tõendatud on, et juba 2.12.2021 varahommikust alates hakkas A.M.Sadel nö sõeluma edasi tagasi oma ema ja A.Milleri vahet. Seejuures juba hommikupoolikul istus A.Milleri autosse koos tütrega ka U. Kuskile sõideti ja tuldi tagasi. Õhtul e viimane kord A.Milleri autosse istudes rääkis U just A.Milleriga midagi ja istus seejärel vabatahtlikult A.Milleri autosse. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa nende asjaolude pinnalt teha järeldust, et A.M.Sadeli roll oli ema autosse meelitamine. Tõsi on see, et pikalt ei saanud U A.Millerit tunda, kuid seda, et tegemist on tema tütre elukaaslasega U ilmselgelt teadis. Seega ei istunud U mitte endale võõra inimese autosse nagu väidab prokurör. Kui kaua see tutvus kestis ja kas U ning A.Miller üksteist enne saatuslikku 2.12.2021 ka näinud olid, ei oma seejuures määravat tähtsust. Enne autosse istumist rääkis U just A.Milleriga. Mida A.Miller talle lubas e et kuhu sõidutada, teada ei ole, kuid selge on see, et just A.Miller andis viimasena valelubadusi. Kohtukolleegiumi hinnangul on oluline teadmine, et neid kolme inimest ühendas ka ühine huvi ja see huvi oli narkootikumid ning soodsad võimalused nende hankimiseks. Seejuures olid A.Milleril ka oma kontaktid ja võimalused narkootikumide hankimiseks. Tõenäoliselt lubas A.Miller Ule narkootikume, kuid salvestiste pinnalt ja just arvestades neid kellaaegu, mis on 20 fikseeritud salvestitelt ja võrreldes neid Google Maps tuvastatavate vahemaadega võib kindlalt väita, et kuskil mujal, kui Neste tanklas Paldiski mnt 54 enne Ilmarise terviserada ei peatatud e kas hankis A.Miller tanklas narkootikumid või oli see lubadus, kui see eksisteeris, juba eos vale. Tõsi on see, et U ei saanud ennast kuskile pikemale kodunt vastu ööd sättida, sest jättis maha mobiiltelefoni, rahakoti, käekoti, kuid see ei tähenda kaugeltki seda, et tal sularaha kaasas ei olnud ja võimalik, et ta raha ka autos juba A.Millerile narkootikumide eest andis. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, mis on tehtud otsuses esitatud tõendite põhjaliku analüüsi tulemusel ja nimelt, et maksimaalselt, mida saab nende tõendite pinnalt järeldada on see, et A.Miller oli varasemalt A.M.Sadelile väljendanud oma soovi U tappa ja seda A.M.Sadeli jutustuste põhjal, mis kajastasid tema lapsepõlve ja ema käitumist tema suhtes ning mis oli jätnud jälje ka A.M.Sadeli hilisemasse ellu. Seda, et A.M.Sadel teadis, et A.Milleril on soov ja võimalik, et ka plaan U tappa, seda kinnitab ka tema poolt emale hoiatuse/palve vormis edastatu ajal, kui A.Miller ei olnud nendega koos autos. A.M.Sadel ütles emale autos, et ema läheks ära, et A.Miller tapab ta ära, kägistab surnuks. Nimetatud tõend aga ei tõenda seda, et U tapmine oleks olnud ka Anna-Maria Sadeli soov, et see oli neil mõlemal ühiselt välja mõeldud ja kooskõlastatud või et Anna-Maria Sadel oleks Andres Milleri poolt kavandatud tapmise ettepanekuga nõustunud. Pigem tõendab see tõend vastupidist, seda, et ta ei soovinud ema surma, ajades teda autost välja. A.M.Sadel ütles emale korduvalt, et A.Miller tapab ta ära. Samuti ütles, et ema lihtsalt läheks minema ja et tema (A.M.Sadel) on juba väga purjus. Kui A.Miller autosse tuli, siis A.M.Sadel ütles talle, et ta hirmutas ema pisut. Ja kordas seda kaks korda. Ütles ka, et ei olnud vaja seda rääkida. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole hirmutamine ja kuriteoplaani välja rääkimine nagu seda hindab prokurör oma apellatsioonis, siiski üks ja sama. Hirmutamine ei ole isegi sama, mis hoiatamine. Hoiatatakse reaalse ohu eest aga hirmutada võib ka sellega, mille reaalselt eluviimist ei pea ka ise uskuma. Kohtukolleegium näeb A.M.Sadeli poole emale öeldus järgmist sõnumit: A.M.Sadeli eesmärk oli, et ema lahkus autost e läheks minema, sest tema ise on purjus ja abi temast ei ole. Miks ta A.Millerile ütles, et hirmutas ema, siis ka selles peitub pigem soov, et A.Miller teades, et U on teadlik tema plaanist ehk loobub sellest. Ühise teoplaani olemasolu e kuriteo ettevalmistavas staadiumis kaastäideviijatena e võrdsete teopanustega teoplaani väljatöötamise vastu räägib ka fakt, et kui A.Miller kasutas tapmise vahendina metallist kurikat, siis A.M.Sadeli ettekujutustes pidi ta hoopis kägistama U. Miks tal selline ettekujutus oli, see tuleneb ka A.M.Sadeli poolt kohtueelsel uurimise antud ütustest, mis puudutavad tema suhet A.Milleriga. Nimelt rääkis A.M.Sadel, et kuna A.Miller hakkas teda liialt kontrollima, mis teda häiris, siis ähvardas ta korduvalt A.Milleri juurest ära minna. A.Miller hoidis teda käeraudadega kinni enda küljes paaril korral ja viimasel korral hakkas ka A.M.Sadelit kägistama. A.M.Sadelil ei olnud kohtukolleegiumi hinnangul ka motiivi oma ema tapmiseks. Ta teadis, et A.Miller on tema ema peale vihane ja on lubanud ta tappa. Miks A.Miller võttis selle plaani täitmiseks hoides ka A,M.Sadelit enda kõrval, mitte ei sõitnud üksi Uga kuskile vestlemise eesmärgil ja ei tapnud U , siis ka sellele on olemas kohtukolleegiumi hinnangul loogiline seletus. A.Milleril oli kindel soov, et A.M.Sadel ei jätaks teda maha ning sellises olukorras sai teda ka šantažeerida. U oli ka ainuke inimene sel momendil, kelle juurde sai A.M.Sadel minna, kui A.Milleri juurest ära läheb. A.M.Sadel oli emalt saanud jaatava vastuse võimaldada mingi aeg tema juures elada. Eeltoodud asjaoludel ei ole kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga tõsikindlalt veendunud selles, et A.M.Sadelil ja A.Millerile oli ühiselt kooskõlastatud plaan U tapmiseks, kus A.M.Sadeli rolliks oli ema meelitamine autosse. Tegemist on pelgalt prokuröri oletustega, mis aga tähendab seda, et kõik võis olla ka teisiti, kui oletab prokurör ja selles osas ongi kohtul tekkinud kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud ja seda näiteks omaotsuses 3-1-1-10-15 p-s 15, et tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda 21 siseveendumusega. Kriminaalkolleegium leiab, et kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo oleks tulnud kuriteo grupilist toimepanemist puudutavad kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 26). Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks A.M.Sadeli süüdimõistmist oma ema tapmise kaastäideviimises nagu seda taotleb prokurör. Siinkohal kohtukolleegium kordab juba eelnevalt väljendatud seisukohta, et muus prokuröri poolt alternatiivsed kvalifikatsioonid langevad ära ja seda käesolevas otsuses esitatud põhjendustel. Seega jääb prokuröri apellatsioon rahuldamata. Süüdistatava A.Milleri ja tema kaitsja apellatsioonid. Järgnevalt vastab kohtukolleegium küsimusele, mis on tõstatatud süüdistatava A.Milleri ja tema kaitsja dv. A.Neilandi apellatsioonides e kas A.Milleri käitumine on hinnatav tahtliku tapmisena või vastutab ta
Esmalt, mis puudutab süüdistatava A.Milleri ütluste usaldusväärsust, mida on samuti apellatsioonides vaidlustatud, siis kohtukolleegium on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et A.Milleri ütlusi ei saa arvestada tõendina ja seda just seetõttu, et need on ebausaldusväärsed. Maakohus luges A.Milleri ütlused ebausaldusväärseks põhjusel, et ta püüdis oma süüd pisendada kui väitis, et ta lõi küll U kaks korda, kuid lamavas asendis olevat kannatanut ta ei löönud, U oli mõlema löögi ajal püstises asendis ja kukkus alles teisest tugevamast löögist. Maakohus leidis, et kui surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti arvamuse punktis 9 on ekspert öelnud, et U võis olla vigastuste saamise hetkel tõenäoliselt lamavas asendis e et see arvamus ei ole öeldud kategoorilises vormis, siis jäljeekspertiisi teinud ekspert on kindlal arvamusel, et U (arvamuses nimetatud kannatanu) oli vigastuste saamise hetkel lamavas asendis (akt 22ETR002 punkt 6) ning Andres Miller (arvamuse punktis 7 nimetatud kahtlustatav) oli verejäljed põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel lamava kannatanu selja taga (I kd, tl 106-112). Need kaks tõendit lükkavad ümber Andres Milleri ütluse selle kohta, et esimese löögi tagajärjel jäi U püsti. Järelikult pidi juba esimene löök olema niivõrd tugev, et see paiskas U pikali maha ja teise, veel jõulisema löögi andis süüdistatav kurikaga juba lamavale kannatanule. Kuna need ütlused, millistes maakohus tuvastas vastuolu objektiivsete kirjalike tõenditega on suunatud just süü pisendamisele, siis on ka maakohtu seisukoht selles, et süüdistatava A.Milleri ütlused tuleb tapmise süüdistust puudutavas osas täielikult kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed, igati põhjendatud. Mis aga puudutab A.Milleri tahtlust e kuriteo subjektiivset külge, mis omab antud juhul määravat tähtsust ka tema käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel, siis ka selles osas nõustub kohtukolleegium maakohtuga. Esmalt on oluline märkida, et U tapmise soovi väljendas A.Miller A.M.Sadelile juba enne, kui viis U sündmuskohale. See ei ole pelgalt oletus, sest seda ütles A.M.Sadel korduvalt oma emale ja eesmärgiga, et ema autost lahkuks ja ära läheks. A.Milleri jutt profülaktilise vestluse läbiviimise soovist ringkonnakohut ei veena ja see kõlab pigem absurdsena e ei ole eluliselt usutav. Esiteks, ei ole usutav, et isik, kes ise tarvitab narkootikume, hakkaks teisele inimesele epistlit lugema sellest, et ei ole õige narkootikume tarvitada. Teiseks, selleks, et viia läbi selline profülaktiline vestlus, ei ole vaja sõita öö hakul teise linna otsa inimtühja kohta. Seda oleks saanud edukalt läbi viia ka elumaja ees ja autos istudes. Süüdistatava A.Milleri kaitsja selgitab apellatsioonis, et kohtupraktika pinnalt võivad kuriteo toimepanemise vahend, kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine, süüdlase ja kannatanu omavahelised suhted olla aluseks tapmise tahtluse tuvastamisel. Kohtukolleegiumi nõustub 22 sellega, kuid rõhutab, et reegleid ei ole. Ei saa väita, et tulirelva kasutamine alati tapmise tahtlust tõendab või löögiriist seda välistab. Paljugi sõltub vahendipõhisel hindamisel hoopis sellest, kus asetsevad vigastused e kuhu on tulistatud või löödud, milline on ründaja ja ohvri jõu vahekord jne. A.Miller on tunnistanud, et lõi U kaks korda kurikaga. Maakohus on tuvastanud, et esimene löök pidi olema juba piisavalt tugev, sest sellest U kukkus ja seejärel lõi A.Miller U juba kui viimane oli lamavas asendis. Kurikas, mida A.Miller löögiriistana kasutas oli metalsest materjalist üldpikkusega 80 cm, kaal ca 635 g ja kurika jämedama otsa (ülemise otsa) läbimõõt ca 5, 5 cm. Vaidlust ei ole selles, et lüües lamavat isikut tugeva jõuga, on sellise kurikaga võimalik inimesele tekitada surmavad vigastused, sest U suri just sellise löögi tagajärjel. Seega ei ole arvestatavad kaitsja väited, et sellise alumiiniumist kerge kurikaga seda teha ei saa. Kui hoida 80 cm kurikat keskkohale lähemal e mitte selle algosast, siis on meesterahva jõudu arvestades võimalik teisele lamavas asendis isikule tugeva jõuga pähe lüüa. Arvestades, et A.Miller oli verbaalselt varasemalt väljendanud soovi U tappa, et ta valis inimtühja koha ja hilisõhtuse aja, et ta lõi metallist kurikaga U kaks korda ja talle ei piisanud sellest, et U oleks jäänud pärast esimest lööki vigastatuna, kuid elusana sündmuskohale, ta lõi teda teist korda, löök oli tugev ja suunatud pähe. Nendest asjaoludest teeb ringkonnakohus järelduse, et A.Millerile ei olnud mitte, et ainult enne kuriteosündmust soov tappa U, vaid tal oli see tahtlus ka surmava löögi e teise löögi tegemise ajal. Tapmise süüdistuse saanuks pärast teise löögi tegemist välistada vaid siis, kui A.Miller ei oleks lihtsalt lahkunud sündmuskohalt vaid ta oleks kutsunud kiirabi, oleks kuidagi näidanud üles soovi päästa U surmast e et oma aktiivse tegevusega osutanud abi kannatanule. Sel juhul pädeks jutt, et kannatanu oli veel elus ja A,Milleri aktiivne abistav käitumine oleks hinnatav loobumisena tapmisest
Sellisel juhul vastutab süüdlane tekitatud tagajärje järgi. Praegusel juhul lõi aga süüdistatav jõuliselt Ule kurikaga pähe ning veendumaks, et ohver ei liiguta lahkus sündmuskohalt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei mõjuta subjektiivse külje tuvastamist süüdistatavale soodsamas suunas ka need asjaolud, millest räägib oma apellatsioonis kaitsja. Nimelt osundab kaitsja sellele, et inkrimineeritava teo järgne Anna ja Andrese käitumine kinnitab, et kumbki nendest ei mõelnudki, et ema võiks tema „karistamise“ järel surra. Ka veel teo järgsel päeval ei osanud Anna ja Andres midagi sellist karta. Nii juba järgmisel päeval - 03.12.2021 sõideti koos seksuaalteenuse osutamise eesmärgil Anna kliendi juurde, mille käigus pandi toime Qi röövimine; kui eeldada, et oli tahtlikult pandud toime inimese tapmine, siis ei ole eluliselt usutav, et kannatanu surnukeha jäetaks nähtavale kohale elumajade lähedal, et süüdlane jätaks oma autosse alles pesapallikurika kui kuriteo toimepanemise vahendi, ei ole usutav, et sõites inimest tapma, salvestab süüdlane oma sündmuskohale ja tagasi sõitmise videokaameraga, jätab kaamera autosse, püüdmata sellest kui võimalikust süütõendist vabaneda. Kui nõustuda sellise kaitseväitega, siis tähendaks see seda, et A.Miller, jättes U lõhki löödud peaga öö hakul inimtühja kohta talvisel ajal, lootis, et U ise omal jalal sammub sealt välja, leiab abi ja ei pöördu ei politseisse ega arsti poole ning andestab A.Millerile. Vaid sellisel juhul ei omaks mingit tähtsust sündmuskohale jäetud asitõendid ja videokaamerate salvestised. See ei ole eluliselt usutav ning taaskord pigem absurdne stsenaarium. Kui aga A.Miller eeldas, et keegi ta järgmisel päeval sündmuskohalt leiab, elusana või surnuna ja needsamad nö asitõendid on sündmuskohal, pluss linnakaamerad jne., siis pole kohtukolleegiumi hinnangul suurt vahet, kas karistusõiguslikult on tegemist tahtliku tapmisega või tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega või viimasega, millega ettevaatamatusest on saabunud ka kannatanu surm. Pigem näitab suhtumine seda, et A.Miller sai aru, et vastutada tuleb ja teda ei huvitanud see, et temast jäävad maha asitõendid. Eeltoodut arvestades ei nõustu kohtukolleegium kaitsjaga ja süüdistatavaga selles, et tegemist ei ole tahtliku tapmisega vaid
23 Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt süüdistatavale A.Millerile mõistetud karistus adekvaatne ja vastab toimepandule. Kaitsja leiab, et just tapmise ja röövimise eest mõistetud karistused on liiga ranged ja et kohus oleks pidanud liitkaristuse mõistmisel lugema kergemad karistuse kaetuks raskemaga. Samuti tuleks arvestada, et A.Miller oli tööl austatud töötaja ja ka tema tervislikku seisundit e seda, et ta on ühe neeruga. Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses 1-19-4150 antud juhistele/selgitustele ja nimelt, et arusaam isiku süüst
lg 1 esimese lause tähenduses tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii teo toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt viidatud otsus asjas nr 1-17-1629/44, p 26 ja
Riigikohtu otsuses 3-1-1-20-16 on selgitatud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. (p 16). Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud maakohtu poolt mõistetud karistuse osas selliseid eksimusi, millised oleks vahetult mõjutanud kohtu siseveendumuse kujunemist ja mis oleks kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise, siis ei kuulu ka selles osas kaitsja taotlus rahuldamisele. Menetluskulud Kohtukolleegium ei nõustu süüdistatava A.Milleri poolt esitatud määruskaebuses ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonides esitatud taotlusega jätta veel osa maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda. Maakohus on juba jätnud osa menetluskuludest riigi kanda. Eeldada, et A.Milleril ei ole pikaajalise vangistusperioodi vältel võimalik vanglas töötada, ei ole alust. Temal tuvastatud keskmine liikumispuue ei ole seganud tal vabaduses tööd teha ja mitmel töökohal, siis ei saa olla see ka segavaks faktoriks vanglas töötamisel sellistel töökohtadel, mis ei ole seotud liikumisega. Selgituseks märgib kohtukolleegium, et kohtuotsuses märgitud 12 kuud on vabatahtlikult menetluskulude tasumise tähtajad. Kui selle aja jooksul ei ole menetluskulud tasutud, siis algatatakse täitemenetlus. Apellatsioonimenetluse kuludeks on süüdistatavate kaitsjate poolt õigusteenuse osutamisega seotud kulud. Süüdistatava A.M. Sadeli kaitsja adv. Karine Nersesjan on esitanud taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulud. Kaitsja kulutas apellatsioonimenetluses õigusabi andmisele kokku 4 tundi, mille eest on tasu koos käibemaksuga 345,60 eurot. Taotluses on loetletud tehtud kaitsetoimingud ja nendele kulunud aeg. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kuna KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsiooni on esitanud prokuratuur, jäävad menetluskulud riigi kanda. Süüdistatava A.Milleri kaitsja adv. Alar Neiland on esitanud taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulud. Kaitsja kulutas apellatsioonimenetluses õigusabi andmisele kokku 6 h 37 min, mille eest on tasuu koos käibemaksuga 572,40 eurot. Sõidukulud koos käibemaksuga on 12,96 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kokku on seega kaitsjatasu koos käibemaksuga 585,36 eurot. Kuna KrMS § 185 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud, siis tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. 25 Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 17.augsti 2023 otsuse muutmata ja apellatsioonid ning määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 26
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.