← Eesti

2-23-107157/11

Obsah (4)§ 407§ 468§ 162§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-107157 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2023, Narva Kohtuasi PlusPlus Capital AS

§ 407lg 1.

  1. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid tõendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid koos selgitustega toimetati kostjale kätte
  2. juunil 2023 isiklikult TsMS 322 lg 2 alusel tööandja vahendusel. Kostja kohtule oma seisukohta esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 2

(4)6.

§ 407

lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

  1. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu
  2. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
  3. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
  4. Hageja selgituste kohaselt oli kostjal lepingu sõlmimise ajal positiivne koondreiting, mis tähendab, et tal oli positiivne sisemine reiting, tal ei olnud Creditinfo maksehäireregistri andmetel aktiivseid ega varem lõpetatud võlgnevusi. Hageja selgitas, et Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost.
  5. Kuigi hageja ei ole eelmises punktis nimetatud kontrollimist tõendanud, leiab kohus antud juhul, et arvestades laenusummat ja igakuise tagasimakse suurust, et laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega võib lugeda, et laenuandja ei ole rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Lisaks võtab kohus arvesse seda, et kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud ega ole nõudele vastu vaielnud.
  6. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
  7. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49, § 50 alusel. 13.

§ 468

lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud 14.

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 3

(4)
  1. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga).
  2. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 450 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 180 eurot.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

§ 177lg 2. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.