← Eesti

1-23-1790/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-1790 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Elar Sarapuu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elar Sarapuu (isikukood 37612235719) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire Hänilese poolt Elar Sarapuule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 133,20 eurot, sealhulgas käibemaks 22,20 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Elar Sarapuult Eesti Vabariigi kasuks välja 133,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). Asjaolud ja menetluse käik
  9. Tartu Maakohtu
  10. aprilli
  11. a otsusega tunnistati Elar Sarapuu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
  12. septembri
  13. a otsusega Elar Sarapuule mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 2 kuu ja 29 päeva – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud ja 29 päeva vangistust. Elar Sarapuule mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti
  14. aprill
  15. Tartu Vangla esitas
  16. augustil 2023 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks elektroonilise valve kohaldamisega Elar Sarapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
  17. Tartu Maakohtu
  18. oktoobri
  19. a määrusega jäeti Elar Sarapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid sellised. 3.
  20. Täidetud on ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivse asjaoluna saab välja tuua, et Elar Sarapuul on vabanedes olemas kindel elukoht ja toetav perekond. Samas on süüdimõistetul kolm kehtivat kriminaalkaristust – teda on karistatud nii mootorsõiduki korduva joobes juhtimise kui karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Vangistust kannab ta esimest korda. 3.
  21. Elar Sarapuul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud asja omandamise eest. Kuivõrd Elar Sarapuu pole suutnud isegi range järelevalve all jääda õiguskuulekaks, puudub veendumus, et ta suudaks seda teha vabaduses. Samuti pole Elar Sarapuu vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides või muudes taasühiskonnastavates tegevustes, mis aitaksid kuriteoriske maandada. Kuigi see ei pruugi olla tingitud kinnipeetavast tulenevatel põhjustel, pole selliste tegevuste läbimata jäämise korral võimalik hinnata, kas isikust tulenev retsidiivsusrisk on vähenenud.
  22. septembri 2023 toimunud kohutistungil kinnitas Elar Sarapuu, et on läbimas programmi „Eluviisitreening“, kuid kohtul puudub tagasiside tema motiveerituse osas. 3.
  23. Kuigi Elar Sarapuu vabastamisel oleks võimalik teda kohustada sotsiaalprogrammis osalema, puudub tema varasema elukäigu pinnalt veendumus, et seda edu saadaks. Varasemalt on ta kahel korral kriminaalhooldusel viibides pannud katseajal toime uued kuriteod. Samuti on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja talle pandud kohustusi. Tartu Maakohtu
  24. septembri
  25. a määrusega kuulututi ta tagaotsitavaks, kuna ta hoidis kohtuotsuse täitmisest kõrvale ega ilmunud erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungile.
  26. detsembril 2022 peeti ta kinni ning
  27. detsembri
  28. a otsusega pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Tartu Maakohtu
  29. aprilli
  30. a otsusega tunnistati Elar Sarapuu süüdi katseajal toime pandud kuriteos. Arvestades kinnipeetava varasemat ükskõikset suhtumist talle kohtu poolt määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse ning tema suutmatust hoiduda katseajal uute kuritegude toimepanemisest, puudub veendumus, et süüdimõistetu suudaks sel korral käitumiskontrolli nõudeid täita ning käituda vabaduses seaduskuulekalt. Elar Sarapuu seadusekuulekus on suuresti mõjutatud alkoholi tarvitamisest. Tema mineviku pinnalt ei ole tõenäoline, et ta suudaks vabanedes alkoholi tarvitamisest hoiduda. Määruskaebemenetlus
  31. oktoobril 2023 esitas Elar Sarapuu maakohtu määruse peale kaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vabastada. Elar Sarapuu märgib, et kohtumäärus ei ole põhjendatud. Koos määruskaebusega esitas ta taotluse riigi õigusabi saamiseks. 2
  32. oktoobril 2023 edastas Tartu Maakohus Elar Sarapuu määruskaebuse ringkonnakohtule ning rahuldas
  33. oktoobri
  34. a määrusega süüdimõistetu taotluse riigi õigusabi saamiseks – esimese astme kohus andis talle riigi õigusabi.
  35. novembril 2023 esitas Tartu Maakohtu
  36. oktoobri
  37. a määruse peale kaebuse Elar Sarapuu kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, paludes kohtul kaevatav kohtumäärus tühistada ning Elar Sarapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja taotleb Elar Sarapuule katseajaks KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi lisakohustuste panemist. Määruskaebuses esitatud argumendid on kokkuvõetult sellised. 6.
  38. Kohus on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel jätnud arvestamata, et Elar Sarapuu pole varem pidanud reaalset vangistust kandma. Hetkel on süüdimõistetu vanglas viibinud juba üle 6 kuu. See on käsitatav šokivangistusena, mille efekt võib suure tõenäosusega osutuda uute kuritegude vältimise aspektist tulemuslikuks. Praegusel juhul oleks elektrooniline valve täiendav kontrollmehhanism, mis isiku distsipliini- ja kohusetunnet suurendaks. 6.
  39. Vangla on hinnanud Elar Sarapuu korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 14%, mis on kaitsja praktika kohaselt korduvalt karistatud isiku puhul väga madal protsent. Pärast asja kohtulikku läbivaatamist esitas Elar Sarapuu
  40. oktoobril 2023 kohtule Tartu Vangla kokkuvõtte sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise kohta. Programmi läbiviijad on nentinud, et Elar Sarapuu on oma tarvitamiskäitumist analüüsinud ning seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamist vältida. 6.
  41. Elar Sarapuu lähedased iseloomustavad teda positiivselt. Kriminaalhooldaja tuvastas, et Elar Sarapuu on vabaduses töötanud erinevates ettevõtetes ning tema sissetulekud on püsinud stabiilsed. Samuti on ta tasunud varasemad menetlusega seotud võlad. Seega on Elar Sarapuu olnud vastutustundlik. Tema alkoholiprobleem ei ole takistanud töötamist ja elatise teenimist. 6.
  42. Eelnevat arvesse võttes ei kaalu negatiivsed asjaolud positiivseid asjaolusid üle. Süüdimõistetu distsiplinaarkaristus ei anna tõsiseltvõetavat teavet, mille alusel saaks isiku vabanemisjärgset käitumist prognoosida. Elar Sarapuu on nõus alluma talle seatavatele lisakohustustele. Reaalne vangistus on teda pannud ümber hindama suhtumist alkoholi, millest ta soovib professionaalse abi toel loobuda. Ringkonnakohtu seisukoht
  43. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Elar Sarapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
  44. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  45. aprilli
  46. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kirjeldatud moel kaalutlusviga teinud, mille tulemusena oleks Elar Sarapuu jäänud ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata. Vastupidi – kolleegiumi meelest on esimese astme kohus jõudnud süüdimõistetu varasema elukäigu ja vanglarikkumise pinnalt õigele järeldusele, et Elar Sarapuu vabastamine on käesoleval juhul ennatlik. 3
  47. Vaidlust ei ole selles, et Elar Sarapuu ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Positiivne on seegi, et tal on vabaduses olemas nõuetele vastav elukoht ning lähedased inimesed, kes on teda valmis toetama. Praeguseks on teada seegi, et Elar Sarapuu on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus ta analüüsis enda tarvitamiskäitumist ning seadis enda jaoks eesmärgi alkoholi tarvitamist vältida. Seega on kinnipeetaval olemas plaan, kuidas vabaduses elu jätkata. Kaitsja toob välja, et tegemist on süüdimõistetu esimese reaalse vangistusega, millest on ta enda jaoks vajalikud järeldused teinud.
  48. Kuigi kirjeldatud asjaolud on positiivsed, ei kaalu need üles Elar Sarapuu varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Maakohus juhtis asjakohaselt tähelepanu Elar Sarapuu kriminaalsele lähiminevikule. Kahel varasemal kriminaalhooldusel on ta katseajal pannud toime uued kuriteod, samuti on ta rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuigi on õige, et esimene reaalne vanglakaristus võib omada teatavat n-ö šokiefekti, millest tulenevalt võib juba lühiajaline vangistus olla süüdimõistetu mõjutamiseks piisav, ei saa Elar Sarapuu puhul karistuse eesmärki praegusel juhul lugeda täidetuks – tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud asja omandamise eest. Kuigi rikkumise näol ei ole tegemist kuigivõrd raske üleastumisega, näitab selle sooritamine, et Elar Sarapuule valmistab normikohane käitumine probleeme isegi vanglatingimustes. Järelikult pole talle mõistetud vangistus omanud – vähemalt senise ajani – sellist mõju, mis paneks teda õigusrikkumistest hoiduma. Pidades silmas veel Elar Sarapuu korduvaid kontrollnõuete ja kohustuste eiramisi ning asjaolu, et ta on karistuse kandmisest kõrvale hoidunud, puudub kohtukolleegiumil veendumus, et Elar Sarapuu kriminaalhooldus kulgeks edukalt (st probleemideta). Kuna süüdimõistetu pole aastate jooksul astunud ka tõsiseltvõetavaid samme teda vaevava alkoholiprobleemiga tegelemiseks, on ka alkoholi tarbimine (sellega jätkamine) tema puhul riskifaktoriks. Niisiis kahtleb kolleegium nii Elar Sarapuu alkoholist hoidumise motivatsioonis kui vastavas suutlikkuses. Pole välistatud, et süüdimõistetu võib karskusperioodil libastuda, jätkates taas alkoholi tarvitamist ning asudes rikkuma kriminaalhoolduse nõudeid või – mis veel hullem – panna toime uue kuriteo.
  49. Elar Sarapuu ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused ja kuritegude sooritamine katseajal ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks. Kuivõrd eelmine võimalus kanda karistust vabaduses ebaõnnestus, siis ei nähtu kohtukolleegiumile käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine.
  50. Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  51. oktoobri
  52. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebused rahuldamata.
  53. Elar Sarapuu kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene taotleb kohtumääruse ja materjalidega tutvumise, kliendiga nõupidamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 111 eurot, millele lisandub käibemaks summas 22,20 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus kaitsja määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 133,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel Elar Sarapuu kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.