← Eesti

2-20-5055/90

Obsah (5)§ 128§ 103§ 115§ 127§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2023, Tallinn Kohtuasja

) § 127). Kui TT ei oleks rikkunud kohustust tagada MJPeod raha säilimine, ei oleks osaühingul tekkinud 54 501,06 euro suurust kahju. Seega on osaühingule tekkinud otseseks varaliseks kahjuks kassast kaotsi läinud sularaha 54 501,06 eurot (

§ 128lg-d 1–3).

1.5. TT ei ole tõendanud, et sularaha oleks kaotsi läinud vääramatu jõu tõttu, mistõttu ei ole kohustuse rikkumine vabandatav (

§ 103). 1.6.

TT ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud ajavahemikus

  1. septembrist 2019 kuni
  2. novembrini 2019 MJPeod kassas olnud sularaha MJPeod huvides. MJPeod majandustegevus lõppes
  3. a juulis. Seda kinnitab asjaolu, et pärast
  4. a juulit ei laekunud raha MJPeod arvelduskontole ega tehtud ka sellelt väljamakseid. TTa esitatud kuludokumendid tõendavad pearaamatu väljavõttest nähtuvaid kulutusi, kuid mitte seda, kas ja 3 2-20-5055 kui palju kulutusi tehti pärast
  5. augustit
  6. Kostjad I ja II väidavad, et TT korraldas kontserte ja kasutas kassas olnud sularaha artistidele BB, 2Mashi, S ja L K tasumiseks. MJPeod arvelduskonto väljavõttest ega kassaraamatust ei nähtu kontsertide tarbeks muude kulutuste tegemist ega piletitulu saamist. Seega võib arvata, et nimetatud artistide kontserdid korraldas TTa teine kontsertide korraldamisega tegelev äriühing MJproductionestonia OÜ. MJPeod arvelduskonto väljavõttest ja arvetest nähtub, et tavapärane oli maksta enne kontserdi toimumist lennupiletite eest Indigo Travel AS-ile, toitlustuse eest Udu Grupp OÜ-le, heli- ja valgustustehnikarendi eest Showex OÜ-le ja artistide ööbimise eest Radisson Blu Astlanda Hotelli AS-ile. Tavapärane oli, et pärast kontsertide korraldamist laekus piletitulu Piletilevi ASilt (Piletilevi). BB, 2Mashi, S ja L K kontsertidega seoses arved ja väljaminekud puuduvad. Samuti ei nähtu MJPeod arvelduskonto väljavõttest, et nende kontsertide eest oleks tulu saadud. Seega saab järeldada, et kontserte ei korraldanud MJPeod. Kuivõrd tasu maksmine eelviidatud artistidele ei kajastu ka
  7. novembril 2019 tehtud pearaamatu väljavõttes, on alust arvata, et neile ei tasutud MJPeod vara arvel. Tõendamata on, et Maksu- ja Tolliamet oleks kontrollinud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostjad I ja II väidavad, et Maksu- ja Tolliamet kontrollis MJPeod raamatupidamist, sh sularahakassat, kuid puudub teave selle kohta, mida ja mis perioodi Maksu- ja Tolliamet kontrollis ning mis on järeldused. 1.
  8. Raamatupidamisdokumentide ja kassas sularaha puudumise eest ei vastuta
  9. novembril 2019 MJPeod juhatuse liikmeks saanud AA. Viimane kinnitas, et TT ei andnud talle üle kassadokumente ning et tema käes ei ole sularaha. AAi väitel nimetati ta juhatuse liikmeks võlausaldaja palvel ja osanike nõusolekul ning tema ülesandeks pidi olema MJPeod majandustegevuses selguse loomine ja võimalusel majandustegevuse jätkamine. Kostjate vastuväited
  10. Kostjad I ja II palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
  11. Tõendamata on, et TT rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja ei tõendanud, et kassas oli sularaha 54 501,06 eurot, ega seda, et see jäeti AAile üle andmata. TT on teadaolevalt suhelnud järjepidevalt MJPeod pankrotihalduriga ning esitas viimati
  12. märtsi
  13. a e-kirjaga pankrotihaldurile koopiad dokumentidest, milles on kajastatud sularahamaksed erinevatele artistidele vaidlusalusel perioodil. Samuti ei tõendanud hageja, et ta oleks küsinud MJPeod juhatuse liikmelt AAilt bilanssi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga. Hageja on jätnud tarvitusele võtmata pankrotiseadusest tulenevad abinõud nõudega seotud asjaolude välja selgitamiseks, sh oleks saanud kutsuda MJPeod esindajad kohtusse MJPeod varade kohta selgitusi andma. Hageja ei ole tõendanud, et TT ei olnud kättesaadav. Hageja esitatud nõude puudumist kinnitab täiendavalt asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet lõpetas MJPeod suhtes järelevalvemenetluse, mille raames kontrolliti ühtlasi MJPeod raamatupidamist, sh sularahakassat.
  14. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3.
  15. Hagi on esitatud vale kostja vastu. TTa pankrotimenetluses vaadati MJPeod nõue läbi
  16. märtsil 2020 toimunud võlausaldajate teisel nõuete kaitsmise koosolekul. Viidatud koosoleku registreerimislehelt nähtub, et kostjal III on null häält. Nimelt toimus
  17. jaanuaril 2020 võlausaldajate esimene nõuete kaitsmise koosolek, millel kostjad I ja II ning DD vaidlesid kostja III nõudele vastu. Sel põhjusel jäi kostja III nõue tunnustamata ja kostja III kaotas oma 4 2-20-5055 hääled TTa pankrotimenetluses. Seega saab väita, et kostja III ei hääletanud MJPeod nõudele vastu. 3.
  18. Hageja ei esitanud nõuet TTa pankrotimenetluses tähtaegselt. TTa pankrot kuulutati välja
  19. oktoobril 2019 ja samal päeval ilmus vastavasisuline teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 93 lg 1 järgi oli nõuetest teatamise tähtpäev
  20. detsembril
  21. Hageja esitas nõudeavalduse
  22. veebruaril 2020, s.o hilinenult. Hageja viitas PankrS § 102 lg-le 1, mis annab võlausaldajale õiguse taotleda nõude esitamise tähtaja ennistamist üksnes mõjuva põhjuse esinemisel. Hageja ei ole põhjendanud nõudeavalduse hilinenult esitamist. 3.
  23. Kuivõrd hageja ei põhistanud nõuete kaitsmise koosolekul piisavalt oma nõuet, tekkisid võlausaldajatel kahtlused ja küsimused, millele nad ei ole siiani vastust saanud. Sel põhjusel esitas kostja III vastuväite hageja nõudele. Samas ei pea kostja III tõendama TTa toimingute õiguspärasust ega tema huve esindama. Maakohtu otsus ja põhjendused
  24. Maakohus rahuldas
  25. jaanuari
  26. a otsusega hagi, tunnustas TTa pankrotimenetluses hageja 54 501,06 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgus, jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. 4.
  27. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - TT oli MJPeod juhatuse liige alates
  28. augustist 2018 kuni
  29. novembrini 2019; Harju Maakohus kuulutas
  30. oktoobri
  31. a määrusega tsiviilasjas nr r-rr-rrrr välja TTa pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi; Harju Maakohus nimetas
  32. jaanuari
  33. a määrusega MJPeod ajutiseks halduriks Terje Eipre; MJPeod ajutine haldur esitas
  34. jaanuaril 2020 TTa pankrotihaldurile tingimusliku nõudeavalduse, milles palus tunnustada TTa pankrotimenetluses MJPeod 54 501,06 euro suurust nõuet ning ennistada nõude esitamise tähtaja; Harju Maakohus kuulutas
  35. veebruari
  36. a määrusega tsiviilasjas nr c-cc-cccc välja MJPeod pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre; TTa pankrotimenetluses toimus
  37. märtsil 2020 võlausaldajate teine nõuete kaitsmise koosolek. Üldkoosolekul jäeti MJPeod nõude esitamise tähtaeg ennistamata. Samuti jäi nõue tunnustamata, kuna kostjad vaidlesid nõudele vastu. Kostjad ei esitanud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet nõude rahuldamisjärgule (III). 4.
  38. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt, kuivõrd kostjad vaidlesid TTa pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul MJPeod nõudele vastu, on nad PankrS § 106 lg 1 järgi vaidluses MJPeod nõude tunnustamise üle kostjateks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus
  39. märtsil 2020 ja hageja esitas hagi kohtule
  40. aprillil
  41. Seega esitas hageja hagi ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis MJPeod nõude tunnustamata, s.o PankrS § 106 lgs 1 sätestatud tähtaega järgides. 4.
  42. Hagejal on

§ 115

lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 esimese lause alusel õigus nõuda TTalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud 54 501,06 euro suuruse kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb TTa pankrotimenetluses tunnustada MJPeod 54 501,06 euro suurust nõuet. 5 2-20-5055 4.3.

  1. MJPeod pearaamatu väljavõttega on tõendatud, et
  2. augusti
  3. a seisuga pidi kassa jääk olema 54 501,06 eurot. Hageja selgitas, et kõnealuse pearaamatu väljavõtte esitas talle TT. MJPeod uueks juhatuse liikmeks valitud AA (maakohtu otsuses ekslikult „K“) kinnitas nii kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja järelepärimisele kui ka
  4. detsembri
  5. a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, et MJPeod endine juhatuse liige TT ei andnud talle üle ühtegi majandustegevust ega raamatupidamist puudutavat dokumenti. Samuti kinnitas AA, et kui tema sai juhatuse liikmeks, siis osaühingul igapäevast majandustegevust enam ei olnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kahelda pearaamatu väljavõtte ehtsuses. TTa
  6. veebruari
  7. a kinnitusega on tõendatud, et
  8. novembril 2019, mil uueks juhatuse liikmeks sai AA, oli MJPeod kassas null eurot. Seega oleks TT pidanud AAile üle andma raamatupidamisdokumendid kuni
  9. novembrini 2019 tehtud kulutuste kohta, kuid seda TT ei teinud. 4.3.
  10. Pearaamatu väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus
  11. jaanuarist 2019 kuni
  12. augustini 2019 tehtud MJPeod kassast järgmised väljamaksed:
  13. märtsil 2019 16 000 eurot esinejale MOT;
  14. märtsil 2019 13 500 eurot A. S „Dzigan“ kontserdiga seoses;
  15. märtsil 2019 8500 eurot esinejale Kazka;
  16. aprillil 2019 10 000 eurot esinejale JJ;
  17. juunil 2019 16 400 eurot A. S„“Artik&Asti“ kontserdiga seoses. MJPeod pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Piletilevi teinud MJPeod arvelduskontole järgmised ülekanded:
  18. märtsil 2019 6537,29 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük 60873:MOT“ ja 1683,75 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük 60882:Dzigan (otsuses ekslikult „Szigan“)“;
  19. märtsil 2019 1829,84 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük 60881:KAZKA miinus vahendustasu“;
  20. mail 2019 7935,41 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük: JJ miinus vahendustasu“;
  21. juunil 2019 7000 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüügi vaheväljamakse 63689: Artik&Asti“;
  22. juunil 2019 3313,51 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük 63689: Artik&Asti (otsusest ekslikult välja jäänud „miinus vahendustasu“)“. Hageja ei vaidlusta, et MJPeod korraldas eelnimetatud artistide kontserdid, mille korraldamisega seotud kulusid kanti kassas olevast sularahast. Seega ei vaidle pooled, et ajavahemikus
  23. märtsist 2019 kuni
  24. juunini 2019 on kassas olevat sularaha kasutatud MJPeod huvides. 4.3.
  25. TTa esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt tasuti
  26. märtsil 2019 sularahas 16 000 eurot artisti Mot mänedžerile,
  27. aprillil 2019 sularahas 10 000 eurot artisti JJ mänedžerile ja
  28. märtsil 2019 sularahas 10 000 eurot artisti K mänedžerile. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et MJPeod korraldas eelnimetatud artistide kontserdid, siis on selles osas tõendatud MJPeod kassast põhjendatud väljamaksete tegemine. TTa esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt tasuti
  29. oktoobril 2019 sularahas 8000 eurot (otsuses ekslikult „800 eurot“) artisti LL mänedžerile,
  30. juulil 2019 sularahas 25 000 eurot (otsuses ekslikult „2500 eurot“) artisti MM mänedžerile,
  31. septembril 2019 sularahas 5000 eurot artisti S mänedžerile ja
  32. augustil 2019 sularahas 15 000 eurot artisti 2Maši mänedžerile. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et MJPeod oleks eelnimetatud artistide kontserdid korraldanud. MJPeod oleks kontsertide korraldamisel pidanud lisaks kulude kandmisele saama ka piletitulu. MJPeod arvelduskonto väljavõttest ega teistest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et MJPeod oleks kõnealuste artistide kontsertide korraldamisest saanud piletitulu. Kuna TT on tegutsenud kontserdikorraldajana läbi mitme erineva äriühingu, siis võis kontsertide korraldajaks olla ka mõni teine TTaga seotud äriühing, nt MJProduction OÜ. Viimase ja MJPeod vahel on MJPeod arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tehtud
  33. a-l mitmeid ülekandeid. Kui kontserdid korraldas mõni TTaga seotud teine äriühing, siis ei saa 6 2-20-5055 nende kontsertidega seotud kulusid kanda MJPeod kassas oleva sularaha arvel. Eelkirjeldatud seisukohta ei lükka ümber ka TTa
  34. detsembri
  35. a kohtuistungil antud ütlused. TTa ütluste kohaselt andis ta hagejale digitaalselt olemasolevad raamatupidamise dokumendid ja selgitas, et ta maksis artistidele nagu LL ja 2Mašat sularahas kontsertide eest. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et MJPeod oleks korraldanud vaidlusaluste isikute kontserte. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et TT oleks andnud hagejale kõik digitaalselt olemasolevad raamatupidamise dokumendid. 4.3.
  36. TT rikkus juhatuse liikme kohustusi. TT pidi korraldama MJPeod raamatupidamist (ÄS § 183) ja tagama, et MJPeod vara, sh kassas olev sularaha säiliks. Tõendatud ei ole, et TT oleks
  37. augusti
  38. a seisuga MJPeod kassas olema pidanud 54 501,06 eurot kasutanud seoses MJPeod majandustegevusega. Seega ei ole TT MJPeod juhatuse liikmena taganud kassas olnud sularaha kasutamist MJPeod huvides, kassas olnud sularaha on kasutatud muul otstarbel ja ei ole tagatud MJPeod kassa säilimist. 4.3.
  39. Juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu vähenes MJPeod vara. Rikkumisega tekitatud otseseks varaliseks kahjuks on kassast kaotsi läinud sularaha 54 501,06 eurot (

§ 127lg 1, § 128 lg-d 1–3).

TTa kohustuste rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg-d 2 ja 4).

Kui TT ei oleks kasutanud MJPeod kassas olnud sularaha muul otstarbel kui MJPeod majandustegevusega seotud kulude kandmiseks, siis oleks MJPeod kassas jätkuvalt sularaha 54 501,06 eurot. Samuti pidi TT tekkinud kahju kassast sularaha võtmise ja selle osaühingu majandustegevusega mitte seotud kasutamise tagajärjena ette nägema (

§ 127lg 3).

4.3.6. TT ega kostjad ei ole tõendanud, et kassast sularaha puudumist vabandaks vääramatu jõud, mistõttu ei ole TTa hoolsuskohustuse rikkumine vabandatav (

§ 103lg-d 1–2). 4.4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebused

  1. Kostjad I ja II esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või jätta hagi rahuldamata. Kostjad I ja II paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. 5.
  2. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), kui jättis välja toomata, miks ta ei nõustu kostjate I ja II esitatud väidetega ja neid kinnitavate tõenditega. Maakohus ei hinnanud sisuliselt kostjate I ja II esitatud selgitusi, tõendeid ja taotlusi. 5.
  3. Hageja nõue TTa vastu on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei tõendanud, et TT oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi, varalise kahju tekkimist ja selle suurust ega seda, et kahju tekkis osaühingule just selle rikkumise tagajärjena. Maakohus jättis tuvastamata sularahakassa jäägi 54 501,06 euro olemasolu ning käsitles TTa edastatud raamatupidamise algdokumente valikuliselt ja endale meelepäraselt. Tegemata on jäänud MJPeod raamatupidamise ekspertiis, mille alusel saaks tõsikindlalt väita kassas raha summas 54 501,06 eurot olemasolu. Pearaamatu väljavõte on
  4. augusti
  5. a seisuga ning pärast seda toimusid erinevad kontserdid, millega seoses tasuti sularahas artistidele. TT on esitanud sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis kinnitavad kassa jäägi puudumist. 7 2-20-5055 Samuti selgitas TT maakohtu istungil MJPeod rahaliste vahendite kasutamist ja sularahas tasumist artistidele, kellega MJPeod oli sõlminud lepingud esinemisteks. Lisaks kinnitas TT istungil, et
  6. novembri
  7. a seisuga sularaha kassas ei olnud.
  8. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja III palub jätta menetluskulud hageja kanda. 6.
  9. TT esitas hagejale sularahas tasumist tõendavad kassadokumendid, mis kinnitavad, et TT tegi MJPeod kassast
  10. juulil 2019,
  11. augustil 2019,
  12. septembril 2019 ja
  13. oktoobril 2019 väljamakseid kokku summas 53 000 eurot. Samuti selgitas TT
  14. märtsi
  15. a (apellatsioonkaebuses ekslikult „2019“) e-kirjas järgmist: „Antud kontserdid on toimunud ja mille annab kontrollida ka piletilevi kaudu ja meie fb lehel. Viimast kviitungit ma ei leidnud ülesse seal oli 3000 ettemakse tehtud.“ Viidatud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et
  16. novembri
  17. a seisuga oli MJPeod kassa jääk null eurot, mistõttu TT ei saanud kassa jääki summas 54 501,06 eurot üle anda. 6.
  18. Maakohus eksis Riigikohtu praktikas väljendatud põhimõtete vastu, mille kohaselt võib PankrS § 107 kohaselt võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel. Seejuures mõeldakse sama aluse all asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul (Riigikohtu
  19. märtsi
  20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 9;
  21. jaanuari
  22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05). Käesoleva vaidluse esemeks ei ole väljamaksete seotus MJPeod majandustegevusega. Hageja
  23. jaanuari
  24. a nõudeavalduse järgi on nõude aluseks asjaolu, et TT ei ole hagejale üle andnud kassa jääki 54 501,06 eurot. Maakohus tuvastas TTa esitatud kassadokumentide põhjal, et TT tegi ajavahemikus
  25. juulist 2019 kuni
  26. oktoobrini 2019 kassast väljamakseid. See aga tähendab, et TT ei saanud hagejale üle anda kassa jääki 54 501,06 eurot. Maakohus lähtus hageja nõude tunnustamisel lubamatult laiemast nõude alusest kui nõudeavalduses. Kohus asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et TT oleks
  27. augusti
  28. a seisuga MJPeod kassas olema pidanud 54 501,06 eurot kasutanud seoses MJPeod majandustegevusega. Kohus asus sellega analüüsima asjaolusid, mida ei ole
  29. jaanuari
  30. a nõudeavalduses kajastatud. See, kas väljamaksed olid seotud MJPeod majandustegevusega või mitte, ei ole vaidluse esemeks.
  31. jaanuari
  32. a nõudeavalduses esitatud asjaolude järgi on vaidluse esemeks see, kas kassas oli 54 501,06 eurot või mitte. 6.
  33. Igal juhul on TT
  34. detsembri
  35. a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes ka kinnitanud, et ajavahemikus
  36. juulist 2019 kuni
  37. oktoobrini 2019 tehtud väljamaksed olid seotud MJPeod majandustegevusega. Nimelt selgitas TT, et kontsertide pileteid müüdi, kuid kogu tulu läks otse Maksu- ja Tolliametile, kes tasaarvestas selle MJPeod maksuvõlaga. Samuti selgitas TT kontsertide kulude kandmisega seonduvat. Maakohus ei seadnud TTa ütlusi kahtluse alla, mistõttu ei saanud kohus jätta ütlusi kõrvale ning asuda seisukohale, et puuduvad tõendid, et MJPeod oleks kontsertidega saanud tulu või kandnud muid kulusid. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
  38. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
  39. Ringkonnakohus palus
  40. septembri
  41. a kirjas pooltel täpsustada oma seisukohti selle osas, mis põhjusel ja õiguslikul alusel TT kasutas MJPeod kassas olnud sularaha artistidele 8 2-20-5055 MM, 2Maši, S ja LL tasumiseks. Samuti andis ringkonnakohus pooltele võimaluse avaldada seisukohta selle kohta, kas poolte arvates on hagejal TTa vastu oleva kahju hüvitamise nõude kõrval võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi tasutu või mitte ning kas võimalik nõue kolmanda isiku vastu mõjutab TTa rikkumisega tekitatud kahju suurust, sh milline on selle nõude väärtus. Kuivõrd kostja III selgitas maakohtu
  42. jaanuari
  43. a istungil, et ta esitas hagi oma nõude tunnustamiseks TTa pankrotimenetluses, siis palus ringkonnakohus kostjal III lisaks täpsustada, kas viidatud nõude tunnustamise menetlus on lõppenud ja mis oli menetluse tulemus ning kas sellest lähtuvalt on kostjal III TTa pankrotimenetluses tunnustatud nõue.
  44. Hageja vastas, et TTa esitatud kinnitused artistidele sularahas tasumise kohta ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmusi. TTa on korduvalt erinevate põhjuste tõttu karistatud või käivad praegu tema suhtes menetlused. Võimalik, et TT kulutas raha ära enda isiklikeks või muudeks kuludeks. Lisaks, arvestades pankrotihalduri kohustust hinnata esitatava hagi perspektiivi ja sõda Ukrainas, ei oleks hagi esitamine Vene Föderatsioonis või Ukrainas asuvate isikute vastu ka mõistlik.
  45. Kostjad I ja II vastasid, et TT selgitas kohtuistungil MJPeod rahaliste vahendite kasutamist ja sularahas tasumist artistidele, kellega MJPeod oli sõlminud lepingud esinemisteks.
  46. Kostja III vastas, et TT kasutas MJPeod kassas olnud sularaha artistidele tasude maksmiseks ja seda MJPeod huvides. Kui ringkonnakohus jõuab aga tõendeid hinnates järeldusele, et TT kasutas MJPeod kassas olnud sularaha mõne teise äriühingu huvides või et artistidele tasumise kohustus puudus, siis on põhjendatud käsitada kahjuna vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra MJPeod tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Hageja ei ole tõendanud, miks ta ei pöördunud selgituse saamiseks või nõudega MJproductionestonia OÜ või nende artistide poole, kellele tasumise osas tal on kahtlused. Kostja III selgitas lisaks, et tema nõue on TTa pankrotimenetluses tunnustatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  47. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni ebatäpsus, jättes p 2 sõnastusest välja „pankrotihalduri Terje Eipre“. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Kostjate apellatsioonimenetluse kulud jäävad nende endi kanda ja hageja apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades kostjate kanda.
  48. Ringkonnakohus otsustab esmalt uute tõendite vastuvõtmise. 13.
  50. septembril 2023 esitasid kostjad I ja II ringkonnakohtu palvel oma
  51. veebruari
  52. a seisukohale lisatud võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite (tõendid artistidele sularahas tasumise kohta; I kd, tl-d 129–133 pöördel) tõlked eesti keelde (II kd, tl-d 146–152). Kostja III esitas Harju Maakohtu
  53. jaanuari
  54. a määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (II kd, tl-d 140– 142), millega kostja III soovib tõendada, et tal on TTa pankrotimenetluses tunnustatud nõue. TsMS § 33 lg 1 järgi on asjakohane lisada toimikusse dokumentaalsete tõendite tõlked. Samuti omab asja lahendamisel tähtsust, kas kostjal III, kes on hageja esitatud nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaielnud, on nõue TTa pankrotimenetluses, sest sellest sõltub, kas hageja peab 9 2-20-5055 saama tema suhtes nõude tunnustamise kohta kohtuotsuse. Seega võtab ringkonnakohus eelnimetatud kostjate
  55. septembri
  56. a menetlusdokumentidega esitatud tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde. 13.
  58. oktoobril 2023 esitas hageja Harju Maakohtu
  59. mai
  60. a määruse tsiviilasjas nr xxx-xxxx. Hageja soovib sellega tõendada, et kostja III aitas TTal takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist, sest kostja III tegi
  61. mail 2020 TTa arvelduskontole ülekandeid. Kostja III esitas hageja väidete ümberlükkamiseks Harju Maakohtu
  62. novembri
  63. a otsuse tsiviilasjas nr y-yy-yyyy. Kostja III soovib sellega tõendada, et kostja III endine juhatuse liige HH ja TT omastasid kostjalt III selle raha ning HH tegutses kostja III huvide vastaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma need tõendid asja lahendamisel tähtsust, kuna see, kas TT takistas pankrotimenetluse jooksul võlausaldajate nõuete rahuldamist ja kas kostja III aitas teda selles, ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline. Seega tuleb TsMS § 238 lg 1 järgi eelnimetatud hageja ja kostja III
  64. oktoobri
  65. a menetlusdokumentidega esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda.
  66. Maakohus on asja lahendamisel õigesti lähtunud PankrS redaktsioonist, mis kehtis kuni
  67. jaanuarini
  68. See tuleneb kehtiva PankrS § 193 lg-st 5, mille kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
  69. aasta
  70. veebruari, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele mh PankrS
  71. ptk
  72. jao redaktsiooni, mis kehtis
  73. aasta
  74. jaanuarini. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et TTa pankrot kuulutati välja
  75. oktoobril 2019 (I kd, tl 6). Seega võeti pankrotiavaldus menetlusse enne
  76. aasta
  77. veebruari.
  78. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi 54 501,06 euro suuruse nõude tunnustamiseks TTa pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi on kostjate vastu esitatud PankrS § 106 lg 1 esimese lause alusel, mille kohaselt otsustab juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on esitanud hagiavalduse PankrS § 106 lg 1 viimasest lausest tuleneva tähtaja jooksul. PankrS § 106 lg 1 kolmanda lause järgi on nõuete tunnustamise üle peetavas vaidluses kostjateks võlausaldajad, kes nõudele vastu vaidlesid. Hagi aluseks on asjaolu, et TTa pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul esitasid nõudele vastuväite kõik kostjad. Kolleegium märgib, et PankrS § 103 lg 8 esimese lause kohaselt, kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kostja III väitis maakohtu menetluses, et tema nõue jäi
  79. jaanuaril 2020 TTa pankrotimenetluses toimunud esimesel nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, kuid et ta esitas hagi nõude tunnustamiseks (vt maakohtu
  80. jaanuari
  81. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:03:28; I kd, tl 98 pöördel). Kostja III tõi apellatsioonimenetluses esile, et nüüdseks on tema nõue TTa pankrotimenetluses tunnustatud (II kd, tl-d 140–142). Seega tuleb ka kostja III lugeda õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda hageja esitatud nõude tunnustamisele ja kelle vastuväitega tuleb arvestada.
  82. Hageja esitas hagi, tuginedes sellele, et kuni
  83. novembrini 2019 MJPeod juhatuse liikmeks olnud TT rikkus oma juhatuse liikme kohustusi ja tekitas sellega osaühingule kahju. Hageja tugineb nõude alusena sellele, et
  84. augusti
  85. a seisuga oli MJPeod kassa jääk 54 501,06 eurot. Hageja väitel ei ole TT hagejale ega
  86. novembril 2019 MJPeod uueks juhatuse liikmeks saanud AAile üle andnud kassa jääki ega dokumente, mis tõendaks ajavahemiku
  87. juuli 2019 kuni
  88. november 2019 väljaminekuid ja nende põhjendatust. Kostjate arvates on tõendamata sularahakassa jäägi 54 501,06 eurot olemasolu. Samuti 10 2-20-5055 väidavad kostjad, et TT kasutas väidetavalt kassas olnud sularaha ära kontsertide korraldamiseks.
  89. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal võiks olla õigus nõuda TTa pankrotimenetluses kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel, mille esimese lause järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes pankrotihaldur. Juriidilise isiku juhatuse liikmetel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustus seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt nt Riigikohtu
  90. mai
  91. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Maakohus tõi õigesti esile, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Hageja peab nõude maksmapanekul tõendama (TsMS § 230 lg 1), et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on kostjal omakorda võimalus tõendada, et juhatuse liige on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13).
  3. Maakohus on tuvastanud otsuse p-s 4.1 loetletud ja järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks (vt maakohtu otsuse p-d 34–37): - TT oli MJPeod juhatuse liige alates
  4. augustist 2018 kuni
  5. novembrini 2019 (I kd, tl 17 pöördel); -
  6. märtsil 2019 võeti kassast välja sularaha esinejale MOT (I kd, tl 19). Piletilevi tegi
  7. märtsil 2019 MJPeod arvelduskontole ülekande eelnimetatud kontserdi piletimüügiga seoses (I kd, tl 154 pöördel); -
  8. märtsil 2019 võeti kassast välja sularaha A.A „Dzigan“ kontserdiga seoses (I kd, tl 19). Piletilevi tegi
  9. märtsil 2019 MJPeod arvelduskontole ülekande eelnimetatud kontserdi piletimüügiga seoses (I kd, tl 154 pöördel); -
  10. märtsil 2019 võeti kassast välja sularaha esinejale K (I kd, tl 19). Piletilevi tegi
  11. märtsil 2019 MJPeod arvelduskontole ülekande eelnimetatud kontserdi piletimüügiga seoses (I kd, tl 155 pöördel); -
  12. aprillil 2019 võeti kassast välja sularaha esinejale JJ (I kd, tl 19). Piletilevi tegi
  13. mail 2019 MJPeod arvelduskontole ülekande eelnimetatud kontserdi piletimüügiga seoses (I kd, tl 158); -
  14. juunil 2019 võeti kassast välja sularaha A.A „Artik&Asti“ kontserdiga seoses (I kd, tl 19). Piletilevi tegi
  15. ja
  16. juunil 2019 MJPeod arvelduskontole ülekanded eelnimetatud kontserdi piletimüügiga seoses (I kd, tl-d 159 pöördel ja 160); 11 2-20-5055 -
  17. novembril 2019 sai MJPeod uueks juhatuse liikmeks AA (I kd, tl 17 pöördel); - TT on kinnitanud, et ajal, mil astus ametisse uus juhatuse liige, oli MJPeod kassas null eurot (I kd, tl 18); - TT ei andnud AAile üle MJPeod majandustegevust ega raamatupidamist puudutavaid dokumente (I kd, tl 109; II kd, tl-d 77–78).
  18. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses endiselt selle üle, kas MJPeod kassas pidi olema 54 501,06 eurot ja kas TT kasutas seda rahasummat MJPeod huvides.
  19. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus esile toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates õigesti, et TT rikkus MJPeod juhatuse liikmena oma kohustusi ja tekitas osaühingule kahju, mille eest TT vastutab. Kolleegium ei nõustu kostjate etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud asja lahendamisel kostjate väidete ja tõenditega arvestamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kostjate välja toodud asjaolusid ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja
  20. Kostjate mittenõustumisest maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei saa iseenesest järeldada TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumist. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Kuigi osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja vastutuse osas, ei mõjuta see asja lahendust.
  21. Kolleegium ei nõustu kostjate I ja II apellatsioonkaebuses toodud etteheitega, et maakohus jättis tuvastamata sularahakassas jäägi olemasolu. Maakohus tuvastas, et MJPeod kassa jääk oli
  22. augusti
  23. a seisuga 54 501,06 eurot ning et TT kassa jääki
  24. novembril 2019 MJPeod uueks juhatuse liikmeks saanud AAile üle ei andnud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. 21.
  25. Hageja esitas MJPeod pearaamatu väljavõtte, mille järgi pidi
  26. augusti
  27. a seisuga pearaamatusse tehtud kandeid arvestades olema MJPeod kassas 54 501,06 eurot (I kd, tl 19). Hageja väitel esitas pearaamatu väljavõtte talle TT. Viimane kinnitas maakohtu
  28. detsembri
  29. a istungil tunnistajana ütlusi andes, et ta esitas haldurile bilansina kassa jäägi
  30. augusti seisuga, millise ajani kajastati pearaamatus sularaha makseid erinevatele artistidele (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:17:14 ja 00:21:01; II kd, tl-d 71 pöördel ja 72). Seega ei väitnud TT, et pearaamatu väljavõttes kajastatu ei vastaks tegelikkusele. Kostjad ei ole samuti esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda pearaamatu väljavõttest tulenevas, et
  31. augusti
  32. a seisuga oli sularaha jääk kassas 54 501,06 eurot. Arvestades muu hulgas, et maakohus tuvastas, et MJPeod kassast võetud sularahast on varem kantud ühe kontserdi korraldamisega seoses kulusid vahemikus 8500 eurot kuni 16 400 eurot (vt maakohtu otsuse pd 36–38), siis on kassas sularaha ligikaudu summas 55 000 eurot olemasolu ka eluliselt usutav. 21.
  33. Asjas esitatu kohaselt läks raha kassast kaotsi enne
  34. novembrit 2019, s.o ajal, mil TT oli juhatuse liige, ja raha kaotsimineku põhjustas TT. TT on
  35. veebruaril 2020 saadetud ekirjas kinnitanud, et
  36. novembril 2019, mil MJPeod uueks juhatuse liikmeks sai AA, oli MJPeod kassa jääk null eurot (I kd, tl 18). TT selgitas maakohtu
  37. detsembri
  38. a istungil tunnistajana ütlusi andes, et kassa jääki ei ole, kuna kontsertide eest tasuti sularahas artistidele (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:10:35 ja 00:17:14; II kd, tl-d 71 ja pöördel). Seega kinnitas TT kostjate menetluses esitatud väidet, et ta kasutas MJPeod kassas olnud sularaha ära. TTa sellekohane väide ilmneb ka tema
  39. veebruari ja
  40. märtsi
  41. a e-kirjadest (I kd, tld 18 ja 55). Samuti kinnitas AA kirjalikult ja maakohtu
  42. detsembri
  43. a istungil ütlusi andes, et TT ei andnud talle üle MJPeod kassa jääki ega raamatupidamisdokumente (I kd, 12 2-20-5055 tl 109; II kd, tl-d 77–78). Kolleegiumi arvates on asjas esitatud asjaolud ja tõendid piisavad selleks, et tuvastada, et kassas olnud raha kaotsimineku põhjustas TT.
  44. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et tõendamata on kassas olnud sularaha kasutamine MJPeod huvides. Kolleegium ei nõustu kostjate apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus on seda hinnates lähtunud lubamatult laiemast nõude alusest kui nõudeavalduses ja leidis ekslikult, et kostjate esitatud tõendid ei kinnita sularaha kasutamist MJPeod majandustegevusega seoses. 22.
  45. Kostja III leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei saanud hinnata MJPeod kassast väidetavalt tehtud väljamaksete seotust MJPeod majandustegevusega, sest hageja
  46. jaanuari
  47. a nõudeavalduses esitatud asjaolude järgi on vaidluse esemeks üksnes see, kas kassas oli TTa ametiaja lõppemisel 54 501,06 eurot või mitte. Kolleegium kostja III käsitlusega ei nõustu. 22.1.
  48. Kostja III märgib iseenesest õigesti, et PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Riigikohtu praktika kohaselt mõeldakse sama aluse all pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Seejuures on Riigikohus väljendanud seisukohta, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab (Riigikohtu
  49. aprilli
  50. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09, p 17). 22.1.
  51. Kolleegiumi hinnangul esitas hageja hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja esitas MJPeod ajutise haldurina
  52. jaanuaril 2020 nõudeavalduse, milles on nõude aluseks oleva asjaoluna märgitud, et MJPeod endine juhatuse liige TT ei ole üle andnud MJPeod kassa jääki, mis on kassaraamatu kohaselt 54 501,06 eurot (I kd, tl 7). Hageja lisas
  53. veebruaril 2020 MJPeod pankrotihaldurina esitatud nõudeavalduses, et ta eeldab, et see summa on TTa käes ja ta on kasutanud seda isiklikuks otstarbeks (I kd, tl 80). Mõlema viidatud nõudeavalduse järgi koosneb hageja nõue kassast puuduolevast rahast summas 54 501,06 eurot (vt samas). Hagiavalduses nõuab hageja 54 501,06 euro suuruse nõude tunnustamist, tuginedes sellele, et MJPeod kassaraamatu järgi oli viimati kassa jääk 54 501,06 eurot, kuid MJPeod endine juhatuse liige TT ei ole kassa jääki üle andnud. Seega on samaks jäänud nii nõude ese kui ka elulised asjaolud, millele tuginedes hageja nõude esitab. Nõude aluse muutmiseks PankrS § 107 tähenduses ei saa lugeda selle täpsemat esiletoomist, et kassas olnud raha ei ole kasutatud MJPeod huvides. TT esitas artistidele sularahas tasumise kinnitused, mis tõendavad tema arvates raha kasutamist MJPeod äritegevusega seoses, alles
  54. märtsil 2020 (I kd, tl 55), s.o pärast hageja nõudeavalduste esitamist. Hageja selgitas hagis, et tema hinnangul ei ole TT esitanud dokumente, mis kinnitaks ajavahemikus
  55. juulist 2019 kuni
  56. novembrini 2019 kassast tehtud väljamakseid ja nende põhjendatust. Samuti põhjendas hageja menetluses lähtuvalt kostjate vastuväitest, mille kohaselt kasutati kassas olnud sularaha artistidele MM, 2Maši, S ja LL tasumiseks, et MJPeod ei ole nimetatud artistide kontserte korraldanud. Kolleegiumi arvates ei ole hageja sellega muutnud nõudega seotud asjaolusid. Hageja väidab endiselt, et osaühingul oli kassas raha summas 54 501,06 eurot ja TT põhjustas selle, et see rahasumma on osaühingu jaoks kaotsi läinud. 22.1.
  57. Asja lahendamisel tuli hageja esitatud nõude põhjendatuse üle otsustamisel hinnata, kas täidetud on TTa vastu

§ 115

lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused, sh kas TT rikkus juhatuse liikme kohustust ja kas ta vastutab kohustuse rikkumise eest. Maakohus on põhjendatult selle raames hinnanud ka seda, kas tõendatud on

  1. augusti 13 2-20-5055
  2. a seisuga MJPeod kassas olema pidanud raha summas 54 501,06 eurot kasutamine MJPeod huvides, sh kas on võimalik tuvastada kostjate väitel ajavahemikus
  3. juulist 2019 kuni
  4. oktoobrini 2019 kassast tehtud väljamaksete seotus MJPeod majandustegevusega. 22.
  5. Maakohus jagas õigesti tõendamiskoormuse, leides, et kostjad peavad tõendama, et kassas olnud sularaha kasutati MJPeod huvides. 22.2.
  6. TsMS § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on selgitanud, et see säte ei kehti üksnes materiaalõigussuhte (praegusel juhul osaühingu ja TTa) poolte vahel, vaid jagab üldist tõendamiskoormist tsiviilkohtumenetluses hageja ja kostja vahel (Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58735, p 10). Kui hageja tõendas, et osaühingul oli kassas sularaha, mille kaotsimineku osaühingu jaoks põhjustas endine juhatuse liige TT, ja kostjad väidavad, et seda raha kasutati osaühingu huvides, peavad kostjad eelnimetatud väidet ka tõendama (vt ka nt Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 17). Riigikohus on samuti asunud seisukohale, et hagejalt ei saa mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas ja millisel eesmärgil juhatuse liige äriühingu sularaha kasutas (Riigikohtu
  11. detsembri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1113-16, p 17). 22.2.
  13. Maakohus selgitas
  14. jaanuari
  15. a istungil kostjatele, et neil tuleb esitada tõendid selle kohta, et raha on ära kulutatud MJPeod huvides (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:32:16, 00:37:29 ja 00:38:57; I kd, tl-d 101–102). Seejuures märgib kolleegium, et kohtu selgitamiskohustuse hulka ei kuulu üldjuhul see, milliseid tõendeid pool oma tõendamiskoormuse täitmiseks peab esitama. Pool saab vastavad tõendid ise valida ja need kohtule esitada. 22.
  16. Asjas ei ole tõendatud MJPeod kassas olnud raha ära kasutamist MJPeod huvides. 22.3.
  17. Kostjad väidavad, et TT kasutas kassas olnud sularaha artistidele MM, 2Maši, S ja LK tasumiseks. Selle tõendamiseks tõid kostjad I ja II kohtu ette TTa esitatud kinnitused artistidele sularahas tasumise kohta (I kd, tl-d 132–133 pöördel; II kd, tl-d 149–152). Hageja leiab, et need ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmusi. Hageja väitel on kinnitused esitanud TT ebausaldusväärne, sest teda on korduvalt karistatud või käivad tema suhtes praegu menetlused. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust lugeda kinnitusi ebausaldusväärseks. Ainuüksi sellest, et hageja väitel on TTa suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusi, ei saa järeldada, et vaidlusalused kinnitused on sisu poolest valed. Seejuures märkis maakohus otsuses, et artistide MOT, JJ ja K puhul, kelle osas esitas TT samuti kinnitused neile sularahas tasumise kohta (I kd, tl-d 129– 131; II kd, tl-d 146–148), ei vaidle pooled selle üle, et MJPeod korraldas nende artistide kontserdid. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses vastupidist väitnud. Seega on maakohus põhjendatult vaidlusaluste kinnitustega otsuse tegemisel arvestanud. 22.3.
  18. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelviidatud kinnitused artistidele sularahas tasumise kohta ei tõenda raha kasutamist MJPeod hüvanguks. Maakohus tuvastas, et kõnealuste TTa esitatud kinnituste kohaselt on ajavahemikus
  19. juulist 2019 kuni
  20. oktoobrini 2019 tasutud artistidele sularahas kokku 53 000 eurot, sh
  21. oktoobril 2019 8000 eurot artisti LL mänedžerile,
  22. juulil 2019 25 000 eurot artisti MM mänedžerile,
  23. septembril 2019 5000 eurot artisti S mänedžerile ja
  24. augustil 2019 15 000 eurot artisti 2Maši mänedžerile (I kd, tl-d 132–133 pöördel; II kd, tl-d 149–152). 14 2-20-5055 Samas asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ei ole võimalik tuvastada, et MJPeod oleks korraldanud artistide MM, 2Maši, S ja L K kontserdid. Kostjad ei ole hageja vastuväidetele vaatamata tõendanud eelnimetatud artistide kontsertide toimumist ega ka nende kontsertidega tulu saamist. Hageja põhjendas, et MJPeod ei korraldanud nende artistide kontserte, sest tõendeid ei ole selle kohta, et kontsertide tarbeks oleks tehtud muid kulutusi ja oleks saadud piletitulu, nagu oli MJPeod arvelduskonto väljavõttest ja arvetest nähtuvalt kontsertide korraldamise puhul tavapärane. Kui hageja nõudele vastuväite esitanud kostjad leidsid, et TT on kasutanud kassas olnud raha MJPeod huvides, siis pidid nad need asjaolud tõendama. MJPeod arvelduskonto väljavõtte põhjal saab järeldada, et tavapärane oli, et pärast kontsertide korraldamist laekus MJPeod arvelduskontole piletitulu Piletilevilt. Nimelt tuvastas maakohus ja ka apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et MJPeod kandis ajavahemikus
  25. märtsist 2019 kuni
  26. juunini 2019 kulusid artistide MOT, K ja JJ kontsertide ning A A kontsertide „Dzigan“ ja „Artik&Asti“ korraldamisega seoses ning sai nende kontsertide korraldamisega ka Piletilevilt piletitulu (I kd, tl-d 19 ja 154 pöördel–160). Asjas ei ole tõendatud, et MJPeod oleks saanud piletitulu artistide MM, 2Maši, S ja L K kontsertide korraldamisega. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et kontsertide tarbeks oleks tehtud muid kulutusi. Kostja III tõi apellatsioonkaebuses välja, et TT selgitas
  27. märtsi
  28. a e-kirjas, et kontserdid toimusid ning et seda saab kontrollida Piletilevi ja Facebooki kaudu (I kd, tl 55). Kolleegiumi arvates ei saa selle e-kirja põhjal järeldada vaidlusaluste kontsertide toimumist ja tulu saamist. Kolleegium selgitab, et hagimenetluses määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude või vastuväite põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Kostjatel oli võimalus oma erinevaid väiteid tõendada, kuid kostjad ei ole vastavaid tõendeid, millele TT oma
  29. märtsi
  30. a e-kirjas kaudselt viitab, esitanud. Lisaks tugines kostja III apellatsioonkaebuses sellele, et TT selgitas
  31. detsembri
  32. a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, et kontsertide pileteid müüdi, kuid kogu tulu läks otse Maksu- ja Tolliametile, kes tasaarvestas selle MJPeod maksuvõlaga. Samuti selgitas TT kostja III väitel kontsertide kulude kandmisega seonduvat. Kolleegiumi arvates on kõnealused väited esitatud hilinenult, kuid TTa viidatud ütlused ei ole ka piisavad tõendamaks, et TT kasutas kassas olnud raha MJPeod huvides. Tunnistajat saab üle kuulata asjaolude kohta, mida pool on eelnevalt esitanud. Menetlusosaline peab tõendi esitamisel ja tõendile, sh tunnistaja ütlustele, tuginedes selgitama, millise tema väitega on tõend seotud (TsMS § 236 lg-d 1 ja 3). TsMS §-dest 230 jj tuleneb ka, et kuna tõendiga tõendatakse faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut, saab väide, mis on seotud tõendiga, puudutada vaid faktilist asjaolu. See tähendab väite esitamist mingi faktilise asjaolu esinemise või mitteesinemise kohta (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu
  33. augusti
  34. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6810, p 17). Kostjad ei väitnud maakohtu menetluses, et Maksu- ja Tolliamet võttis piletitulu endale, ega ka seda, et MJPeod oleks teinud lisaks esinemise eest tasumisele muid kulutusi vaidlusaluste artistide kontsertide korraldamisega seoses. TTa kõnealuste ütluste põhjal ei saa aga kolleegiumi hinnangul ka järeldada, et MJPeod oleks korraldanud vaidlusalused kontserdid ja saanud kontsertidega tulu, muu hulgas jääb TTa ütlustest ebaselgeks, milliste kontsertide eest, millal ja kui palju tulu saadi, millal tekkis ja kui suur oli maksuvõlg ning millal arestis Maksu- ja Tolliamet nõuded (vt maakohtu
  35. detsembri
  36. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:33; II kd, tl 71 pöördel). Samuti väitis TT tunnistajana ütlusi andes, et ülejäänud kulutused kontserdi korraldamiseks tegi tema teine äriühing, mitte MJPeod (vt maakohtu
  37. detsembri
  38. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:17:14; II kd, tl 71 pöördel). Kostjad ei ole pidanud vajalikuks esitada muid tõendeid selle kohta, et vaidlusalused kontserdid toimusid ja MJPeod teenis nendega piletitulu, vaatamata asjaolule, et hageja on menetluse algusest saadik tuginenud sellele, et tõendamata on muude kulutuste tegemine ja tulude saamine 15 2-20-5055 kontsertidega seoses. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele ta soovib tugineda. Hageja selgitas ja esitas tõendeid asjaolude kohta, et MJPeod ei korraldanud vaidlusaluseid kontserte. Raha kasutamist MJPeod huvides pidid tõendama kostjad, kes tuginevad sellele, et raha kasutati MJPeod hüvanguks. Kostjatel oli võimalus kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega tõendada, et kontserdid toimusid ja MJPeod oli õigustatud saama nende eest tulu. Kostjad pidid arvestama sellega, et ainuüksi TTa ütlused ei pruugi olla piisav kostjate tõendamiskoormuse täitmiseks. Kostjad ei väitnud, et neil ei ole võimalik muid tõendeid kassas olnud raha MJPeod huvides kasutamise kohta esitada. Samuti ei ole kostjad oma tõendamiskoormuse täitmiseks dokumente kohtu abil välja nõudnud (TsMS § 236 lg 2). Kolleegiumi hinnangul ei võimalda TTa väidete üldsõnalisus järeldada kontsertide toimumist ja tulu saamist. Kostjad täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks ei esitanud. 22.3.
  39. Kostja III tõi apellatsioonkaebuses välja, et TT selgitas
  40. märtsi
  41. a e-kirjas, et lisaks kohtule esitatud kinnitustele artistidele sularahas tasumise kohta on olemas veel üks kviitung 3000 euro suuruse ettemakse tegemise kohta (I kd, tl 55). Kolleegium märgib, et kostjad ei toonud seda asjaolu maakohtus esile, mistõttu on tegemist uue väitega. Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks tähendust omavad faktilised asjaolud ja kohus ei või reeglina tugineda otsuses asjaolule, mida pool ise asja läbivaatamisel ei esitanud (vt Riigikohtu
  42. oktoobri
  43. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Seega oleks kostja III pidanud maakohtus selgelt tuginema kõnealusele kostjate I ja II esitatud tõendist nähtuvale asjaolule. Kuna kostja III ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud sellele varem tugineda, ning praegu ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaks uue väitega arvestamist apellatsioonimenetluses, siis on ringkonnakohtul alus jätta see tähelepanuta (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4). Samuti ei oma selline paljasõnaline väide, et olemas on veel üks kviitung, hageja esitatud nõude olemasolu hindamise seisukohast tähtsust. Kostjad pidid tõendama oma väidet, et kassas olnud sularaha kasutati MJPeod huvides. 22.3.
  44. Eeltoodut arvestades tegi maakohus asjas esitatud tõenditest õige järelduse, et ei ole võimalik tuvastada MJPeod kassas olnud sularaha ära kasutamist MJPeod huvides. Apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad väited ei võimalda teha teistsugust järeldust. 22.
  45. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ka kostjate I ja II etteheide, et teostamata on MJPeod raamatupidamise ekspertiis, mille alusel saaks tõsikindlalt väita kassas sularaha summas 54 501,06 eurot olemasolu. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1; Riigikohtu
  46. veebruari
  47. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10;
  48. oktoobri
  49. a otsus tsiviilasjas nr 2-18109972, p 13). Ekspertiisi määramine hagimenetluses eeldab üldjuhul vastavat taotlust (TsMS § 293 lg 1). Kostjad I ja II viitasid küll maakohtus sellele, et teostamata on MJPeod raamatupidamise ekspertiis, kuid ei esitanud ekspertiisi määramise taotlust ega põhjendanud selle vajalikkust.
  50. Ülaltoodud põhjendustel, kuna TT ei ole MJPeod kassas olema pidanud raha summas 54 501,06 eurot tagastanud ega ole ka tõendatud, et TT oleks seda kasutanud MJPeod huvides, leidis maakohus õigesti, et TT rikkus oma kohustusi juhatuse liikmena. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus juhatuse liige ei ole tõendanud, et äriühingult võetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust (Riigikohtu
  51. detsembri
  52. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 18). Kuna ka siinsel juhul ei ole tõendatud MJPeod kassas olnud raha kasutamist MJPeod huvides, saab lugeda, et TT rikkus MJPeod vara hoidmise kohustust. Maakohus märkis iseenesest õigesti, et osaühingu juhatus on ÄS § 183 järgi kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise korraldamise kohustus 16 2-20-5055 tähendab, et juhatus peab tagama, et osaühingu poolt oleksid nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust (vt Riigikohtu
  53. mai
  54. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16). Kolleegiumi hinnangul ei ole siinses asjas oluline tuvastada, et TT rikkus MJPeod endise juhatuse liikmena kohustust korraldada MJPeod raamatupidamist. Küsimus sellest, kas TT kasutas MJPeod rahalisi vahendeid MJPeod huvides, seondub juhatuse liikme kohustusega hoida äriühingu vara. Kolleegium täiendab ja muudab eelnevaga maakohtu otsuse põhjendusi.
  55. Maakohus leidis õigesti ka seda, et TT vastutab juhatuse liikme kohustuse rikkumise eest. Seejuures viitas maakohus aga ekslikult

§-le 103, sest juhatuse liikme vastutus oma kohustuse rikkumise eest on reguleeritud ÄS-s erinevalt võrreldes

-s sätestatud vabandatavusel põhineva vastutusega. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt juhatuse liikme kohustus ning teiselt poolt ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi juhatuse liikme vastutust oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest välistav asjaolu. Korraliku ettevõtja hoolsuse järgimine nõuab juhatuse liikmelt käitumist samamoodi, nagu sarnases olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev professionaal (vt Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 18). Nimetatud vastutusest vabanemise alus on erialuseks

§ 103

lg-st 1 tuleneva lepingulises suhtes vastutusest vabanemise üldnormi (vääramatu jõu) suhtes. Asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et TT oleks käitunud MJPeod vara suhtes viisil, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas, et ta oleks teinud MJPeod huvides majanduslikult otstarbekaid sooritusi. Seega vastutab TT juhatuse liikme kohustuse rikkumise eest. 25. Maakohus märkis õigesti, et esitatud asjaoludele tuginedes on ühtlasi tõendatud osaühingule kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos TTa kohustuse rikkumisega (

§ 127lg-d 1 ja 4).

Antud juhul ei oleks MJPeod jaoks kahjulikku tagajärge ehk vara vähenemist summas 54 501,06 eurot saabunud TTa rikkumiseta. MJPeod vara vähenemine on selline kahju, mis on juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral hüvitatav ja ÄS § 187 lg 2 kaitsealas (

§ 127lg 2).

Vara hoidmise kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju, mis seisneb vara vähenemises, pidi olema ka TTale ettenähtav (

§ 127lg 3).

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitist vähendada

§ 139

alusel.

§ 139

lg 2 sätestab kahjustatud isiku kohustuse vähendada temal lasuvat kahju, kui seda võis temalt mõistlikult oodata. Kahju vähendamise kohustuse rikkumine võib seisneda ka selles, et isik jätab kasutamata võimaluse nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist. Seejuures lähtub kohus TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetlemisel poolte esitatud asjaoludest. Kohus ei saa teha oletuslikke järeldusi, mis ei põhine ühelgi poole välja toodud asjaolul ega tõendil (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 17). Praegusel juhul ei ole pooled kahjuhüvitise vähendamiseks asjaolusid esitanud. Pooled ei ole väitnud ega ole ka poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal võimalik tuvastada, et MJPeol on või oli kõrvuti TTa vastu kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi tasutu. Kuigi maakohus on spekuleerinud, et vaidlusalused kontserdid võis korraldada mõni teine TTaga seotud äriühing, ei ole pooled ka tuginenud asjaoludele, millest saaks järeldada, et TT kasutas kassas olnud sularaha selleks, et täita kontserdid korraldanud muu äriühingu kohustust artistidele tasumiseks. Kostja III on ette heitnud, et hageja ei pöördunud muu hulgas selgituste saamiseks TTaga seotud MJproductionestonia OÜ või nende artistide poole, kellele tasumise osas on hagejal kahtlused, kuid ka see asjaolu ei mõjuta kolleegiumi arvates kahju suurust. Iseenesest peab PankrS § 55 lg 2 järgi haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning 17 2-20-5055 arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Samas isegi kui lugeda hageja tegevusetus pankrotihalduri PankrS § 55 lg-st 2 tuleneva hoolsuskohustuse rikkumiseks, ei annaks niisugune rikkumine siiski praegusel juhul alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kostjate kohustus tuua esile ja tõendada kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid sellest ei sõltu. Sealjuures pole esitatud asjaoludel alust väita, et esineb põhjuslik seoses hageja tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel.
  3. Kokkuvõttes jätab kolleegium seega apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Maakohus on põhjendatult hageja esitatud nõuet tunnustanud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu lahendit tühistada.
  4. Hageja palus
  5. oktoobri
  6. a menetlusdokumendis kohtul lahendis märkida MJPeol TTa pankrotimenetluses saamata jäänud rahasumma. Kolleegium märgib, et praeguse menetluse esemeks on hinnata, kas MJPeol on TTa pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses märgitud nõue TTa vastu. Kohus ei saa selle nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses lahendada küsimust, kas ja millises ulatuses on see nõue jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, kuna eelnev ei mõjuta seda, millises summas tulnuks MJPeod nõuet TTa pankrotimenetluses tunnustada.
  7. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on otsuse resolutsiooni p 2 sõnastamisel ilmselt eksinud. Maakohus tunnustas vaidlustatud otsusega MJPeod nõuet, kuid on resolutsiooni p-s 2 ekslikult märkinud, et tunnustada tuleb MJPeod pankrotihalduri Terje Eipre nõuet. Ringkonnakohus saab oma otsusega maakohtu ebatäpsuse parandada. TsMS § 447 lg 2 esimese lause kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ka kõrgema astme kohtul on lubatud alama astme kohtu lahendit parandada. Hageja palus hagis tunnustada TTa pankrotimenetluses MJPeod nõuet. Maakohus on otsuse põhjendustes leidnud, et hagi tuleb rahuldada ja MJPeod nõuet tuleb TTa pankrotimenetluses tunnustada (vt maakohtu otsuse p 49). Kolleegium märgib, et pankrotihaldur, esitades juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 4 teise lause alusel nõude, paneb äriühingu asemel maksma äriühingu ÄS § 187 lg-st 2 tuleneva nõude (vt ka PankrS § 541 lg 1 ning Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p-d 16 ja 19). Kuna maakohtu otsuse sõnastusest ja mõttest on selgelt aru saada, et maakohus on soovinud tunnustada MJPeod nõuet, siis on kolleegiumi hinnangul resolutsiooni p-s 2 märgitud „pankrotihalduri Terje Eipre“ ilmne ebatäpsus. Ringkonnakohus saab ebatäpsuse TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, jättes eksliku tekstiosa otsuse resolutsioonist välja. Eeltoodud ebatäpsuse parandamine ei muuda maakohtu otsuse sisu.
  10. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus
  11. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole vaja seda TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu menetluskulude jaotus on kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ja § 165 lg-ga
  12. Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses väitnud, et menetluskulud oleks tulnud jaotada teisiti ka olukorras, kus hagi rahuldati.
  13. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi jätta kostjate apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud kostjate endi 18 2-20-5055 kanda ja hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust jaotada menetluskulusid kostjate vahel teisiti TsMS § 165 lg 1 esimese või teise lause järgi.
  14. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus pärast praeguse otsuse jõustumist.
  15. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.