← Eesti

1-22-6791/52

Obsah (8)§ 201§ 75§ 199§ 209§ 65§ 73§ 74§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 19. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-22-6791 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtuasi ja menetlusliik

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. mai
  2. a otsus Apellandid prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Ainar Koik Ringkonnaprokuratuuri Aimar Tamme kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Robert Urbaniku kokkuleppeline kaitsja Vambola Olli Süüdistatavad Aimar Tamm. Isikukood: 37909152733; elukoht: XXX; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras korduvalt karistatud, tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud
  3. kuni
  4. november
  5. Robert Urbanik. Isikukood: 39002206526; elukoht: XXX; põhiharidus; töökoht: FMR Grupp OÜ, juhataja; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras korduvalt karistatud; tõkendit kohaldatud ei ole Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tartu Maakohtu
  7. mai
  8. a otsus osaliselt, s.o osas: 1.
  9. millega maakohus määras, et Robert Urbanik peab elama aadressil XXX; 1.
  10. millega maakohus jättis Robert Urbaniku suhtes elektroonilise valve kohaldamata.
  11. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  12. määrata, et Robert Urbanik peab elama aadressil XXX; 2.
  13. allutada Robert Urbanik elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud. Vastavalt

§ 75

¹ lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Robert Urbaniku keha külge kinnitatakse.

  1. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
  2. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Robert Urbaniku kasuks välja 240 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu katteks.
  4. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kasuks 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot, vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Aimar Tammele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  5. Mõista Aimar Tammelt apellatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 259,20 eurot. Selgitada, et menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA I. SÜÜDISTUS JA TSIVIILHAGI
  6. Aimar Tamm ja Robert Urbanik anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Süüdistuse kohaselt pöörasid nad ühiselt ja kooskõlastatult nende valduses olevad võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks. Täpsemalt sõlmis R. Urbanik ASP Trading OÜ-ga, keda juhatuse liikmena esindas A.S. , esialgu 1 nädalaks suulise rendilepingu ASP Trading OÜ-le kui liisinguvõtjale kuuluva liiklusregistris registreerimata kompaktlaaduri Avant 635 ning kerghaagise Hapert AL2000 rentimiseks. R. Urbanik sai mõlemad asjad

  1. juuli 2020 keskpäeva paiku enda valdusesse, tasus kokkulepitud rahasumma ning toimetas asjad eemale. Umbes 1 nädala pärast pöördusid R. Urbanik ja A. Tamm A.S. i poole, paludes suuliselt rendilepingut pikendada kõigepealt 1 nädala võrra ja seejärel veel kuni
  2. juulini 2020, millega A.S. nõustus. Kuigi R. Urbanik ja A. Tamm pidid vastavalt kokkuleppele tagastama kompaktlaaduri koos haagisega hiljemalt
  3. juulil 2020, ei teinud nad seda. A.S. palus ka pärast
  4. juulit 2020 kuni
  5. a augustikuu lõpuni korduvalt R. Urbanikul ja A. Tammel asjad tagasi tuua. Sellegipoolest on laadur ja haagis praeguseni ASP Trading OÜ-le tagastamata. Kohtueelses menetluses ei õnnestunud tuvastada, kus laadur ja haagis asuvad, millal, kus, kellele, millise tehinguga ja millistel asjaoludel R. Urbanik ja A. Tamm laaduri ja haagise valduse üle andsid või kus R. Urbanik ja A. Tamm neid asju kannatanu eest peidetuna hoiavad või kasutavad.
  6. R. Urbanikul ega A. Tammel polnud ASP Trading OÜ ja A.S. i luba või nõusolekut laaduri ja haagise pantimiseks, müügiks või muuks tehinguks, samuti nende asjade kusagil lihtsalt hoidmiseks või kasutamiseks. Kirjeldatud käitumisega jätsid A. Tamm ja R. Urbanik ASP Trading OÜ ja selle juhatuse liikme A.S. i pikema aja (s.o enam kui 2 aasta) vältel suulise rendilepingu alusel üleantud kompaktlaadurist ja kerghaagisest ilma ega tagastanud neid asju vaatamata A.S. i korduvatele nõudmistele. Kannatanu ei tea jätkuvalt oma asjade asukohta.
  7. A. Tamm ja R. Urbanik on kriminaalkorras karistatud. A. Tamm tunnistati Pärnu Maakohtu
  8. aprilli
  9. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-21-1245)

§ 199lg 2 p 4 järgi süüdi 14.

jaanuaril 2020 toime pandud varguses. R. Urbanikku karistati Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-19-3480)

§ 209lg 2 p 1 järgi korduvate kelmuste eest.

Seega panid A. Tamm ja R. Urbanik toime

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, millega tekitasid ASP Trading OÜ-le varalist kahju summas 24 790 eurot. 2

  1. Kannatanu ASP Trading OÜ juhatuse liige A.S. esitas tsiviilhagi, milles nõuab A. Tammelt ja R. Urbanikult ASP Trading OÜ-le tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 24 790 eurot. Varaline kahju seisneb kompaktlaaduri Avant 635 ja haagise Hapert AL2000 (ilma käibemaksuta) turuväärtuses. II. MAAKOHTU OTSUS
  2. Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsusega tunnistati A. Tamm ja R. Urbanik

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdi.

A. Tammele mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud kolm päeva. Seda karistust suurendati

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Pärnu Maakohtu 23.

aprilli 2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 11 kuu ja 25 päeva vangistuse – võrra, saades liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust. R. Urbanikule mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, mida suurendati

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 14.

mai 2019. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – s.o 1 aasta ja 10 kuu vangistuse – võrra, saades tema liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Maakohus määras, et R. Urbanikule mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Maakohus rahuldas ka ASP Trading OÜ tsiviilhagi ning mõistis A. Tammelt ja R. Urbanikult solidaarselt kannatanu kasuks välja 24 790 eurot. Muu hulgas lahendas maakohus menetluskuludesse puutuvad küsimused ning mõistis süüdistatavatelt välja sundraha. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et kompaktlaadur Avant 635 (vla 2016, tehasetähis: XXX ) ja kerghaagis Hapert AL2000 (vla 1997, registreerimismärk XXX ) kuuluvad ASP Trading OÜle, kes pole alates
  2. a suvest saanud neid asju kasutada, kuna asjade asukoht on teadmata. Täpsemate
  3. a suvel toimunud sündmuste osas lähevad poolte versioonid aga lahku.
  4. A.S. i sõnul võttis
  5. a juulikuu alguses temaga ühendust R. Urbanik ja küsis, kas tal on võimalik rentida OÜ-le kuuluvat kompaktlaadurit. A.S. ja R. Urbanik leppisid suuliselt kokku, et laadur koos lisaseadmete ning haagisega renditakse üheks nädalaks. Kokkuleppe järgi võis R. Urbanik kasutada laadurit oma ehitusobjektil ning tal polnud õigust sellega tehinguid teha.
  6. juulil 2020 lõuna paiku andis A.S. i isa E.S. ASP Trading OÜ poolt laaduri, lisaseadmed ja haagise R. Urbanikule üle. Pärast ühe nädala möödumist,
  7. juulil 2022 palusid süüdistatavad rendi tähtaega pikendada – esmalt R. Urbanik ja seejärel A. Tamm. R. Urbanik ütles, et objektil läheb kauem. A.S. soostuski renti ühe nädala võrra pikendama. Samuti helistas A. Tamm, palus rendilepingut pikendada ja lubas selle eest tasuda. A. Tamm oli A.S. i jaoks võõras inimene. Teise rendinädala jooksul suhtles A.S. tihedalt R. Urbaniku ja A. Tammega. A.S. rõhutas R. Urbanikule ja A. Tammele, et laadur peab kindlasti
  8. juuliks 2020 tagasi jõudma. Kui rendilepingu pikendus hakkas läbi saama, läks asi segaseks. A.S. püüdis suhelda nii R. Urbaniku kui ka A. Tammega ja sai aru, et masin on panti pandud. R. Urbanik ütles, et laadur on J.G. i käes, kuid kui A.S. helistas J.G. ile, vastas viimane, et ta on öelnud kõik, mis tal on öelda. A.S. käis
  9. juulil 2020 koos R. Urbanikuga ka J.G. i elukohas: seal ütles J.G. , et A. Tamm on talle võlgu, kuid ta ei tea laadurist ega haagisest midagi. Pärast J.G. i juures käimist jätkas A.S. R. Urbaniku ja A. Tammega suhtlemist, püüdes leida lahendust OÜ ASP Trading vara tagasi saamiseks. A.S. i survestamisel andis R. Urbanik järjest infokillukesi pandisumma suuruse kohta. A.S. mäletab, et laaduri tagasisaamise eest oli vaja maksta 7700 eurot ja kui ta sai aru, et laadurit on väga keeruline muul viisil tagasi saada, nõustus ta ise laaduri pandist välja ostma. Seepärast kohtus A.S. R. Urbaniku ja A. Tammega, et sõita kolmekesi J.G. i juurde, kuid üks nendest ütles A.S. ile, et J.G. pole nõus, kui A.S. sõidab kaasa. A.S. ile 3 öeldi, et ta annaks raha A. Tamme kätte ning viimane toob laaduri ära. Sellega A.S. ei nõustunud. Pärast
  10. augustit 2022 pole A.S. R. Urbaniku ega A. Tammega suhelnud.
  11. R. Urbaniku sõnul võttis ta
  12. aasta suvel traktori rentimiseks ühendust oma tuttava A.S. iga, kuid ettepaneku selle rentimiseks tegi talle A. Tamm. R. Urbanik ja A. Tamm leppisid kokku, et R. Urbanik rendib traktori A. Tammele. Pärast niisugust kokkulepet võttis R. Urbanik ühendust oma tuttava A.S. iga. R. Urbanik rentis traktori ja tasus ühenädalase rendi eest 600 eurot. Edasi andis R. Urbanik traktori Viljandimaal Holstres A. Tammele üle ja sai A. Tammelt 600 eurot tagasi. Kuna A. Tamme autol polnud kärukonksu, laenas R. Urbanik A. Tammele oma autot, mille taga oli järelkäru koos Avandiga. Hiljem tõi A. Tamm auto tagasi. Järgmine kontakt A. Tammega oli umbes 5 päeva hiljem, kui oli vaja pikendada renti ühe nädala võrra. R. Urbanik vist helistas A.S. ile, et on vaja lepingut pikendada, ja ütles ka, et ta andis traktori teisele inimesele üle. Kui A.S. küsis, kui kauaks on pikendust vaja, ei osanud R. Urbanik sellele vastata, öeldes, et annab sõbra otsekontakti. Edasi suhtlesid A.S. ja A. Tamm traktori rentimise teemal omavahel. Mingi aeg võttis A.S. R. Urbanikuga ühendust, et traktoriga on mingi jama. R. Urbanik hakkas asja uurima ning otsustas minna sinna, kuhu Avant olevat panti viidud, võttes endaga A.S. i kaasa. J.G. teatas, et tema käes seda masinat pole. Võimalusest Avant välja osta, kuulis R. Urbanik nii, et A. Tamm olevat helistanud J.G. ile, kes olevat öelnud, et kui A. Tamm tuleb koos rahaga või kuidagi niimoodi, siis saab masina tagasi. Tagasiostusumma oli 7000 eurot. R. Urbanik teatas sellest ka A.S. ile. R. Urbanik pakkus, et proovib väljaostmiseks ise raha leida ja küsib selle hiljem A. Tammelt tagasi. Kui R. Urbanik ei saanud raha kokku, pakkus A.S. , et annab selle väljaostmiseks ise raha. Seejärel võttis R. Urbanik ühendust A. Tammega, kes kontakteerus J.G. iga. R. Urbanik, A. Tamm, A.S. ja J.G. pidid kohtuma Viljandi Circle K tanklas, kuid J.G. ei tulnud kohale. J.G. ütles, et ta on teises tanklas ja et A. Tamm peab tulema üksi. A. Tamm käiski autoga ära ning teatas tagasi tulles, et A.S. peab andma raha A. Tamme kätte ning siis saab järgmisel päeval traktori asukoha teada. A.S. sellega nõus ei olnud. R. Urbaniku arvates lõppes tema poolt sõlmitud rendileping siis, kui A. Tamm võttis rendilepingu üle, s.o kui R. Urbanik ütles A.S. ile, et sõber võtab temaga ühendust. R. Urbanik ei teinud traktori pantimisel A. Tammega koostööd, ei palunud tal traktorit pantida ega suhelnud üksi kordagi J.G. iga.
  13. A. Tamme ütlustest nähtub, et tal polnud huvi Avanti rentida. R. Urbanik pakkus talle oma objektil tööd, A. Tamm oli sellega nõus. Kui A. Tamm kohtus Viljandis R. Urbanikuga, oli viimasel traktor väikese auto haagise peal. R. Urbanik teatas, et tööd nihkusid edasi ning seniks tuleb traktor panti viia. R. Urbanik andis A. Tammele J.G. i telefoninumbri. A. Tamm helistas J.G. ile, kes kinnitas, et ta annab laenu. Seejärel viis A. Tamm traktori R. Urbaniku autoga J.G. ile, kes vaatas traktori üle ja nõustus andma umbes 7000 eurot laenu. A. Tamm ei tea, miks R. Urbanik J.G. i juurde kaasa ei tulnud. A. Tamm selgitas R. Urbaniku juhiste järgi ka J.G. ile, et laen võetakse maksimaalselt üheks kuuks ning traktor ostetakse kindlasti välja. A. Tamm sõlmis enda nimel J.G. iga kirjaliku laenulepingu, jättis traktori J.G. ile ning naasis R. Urbaniku juurde ja andis laenuraha talle üle. R. Urbanik andis A. Tammele 200 eurot ja nad leppisid kokku, et võtavad üksteisega ühendust, kui tööd uuesti algavad, ning lähevad ostavad J.G. ilt traktori välja. A. Tamm jättis J.G. iga sõlmitud lepingu R. Urbaniku auto kindalaekasse, kuid see kadus ära. Edasi pidi A. Tamm mingil hetkel laenu pikendama, sest sõlmis lepingu enda nimel. Samuti pidi A. Tamm vestlema A.S. iga, kuna viimane tahtis traktorit tagasi saada. A. Tamm palus R. Urbaniku palvel ka A.S. il rendilepingut pikendada. A. Tamm eeldas et asi on aus, tööd ja asjad toimuvad ning on võimalik, et traktor ostetakse välja. Ta ei teinud ise traktori tagasisaamiseks midagi, sest need olid R. Urbaniku organiseeritud asjad. Siiski helistas A. Tamm seoses traktori tagasi saamisega J.G. ile vähemalt 5-6 korda ja sai temaga teatud hetkeni suhelda, kuid pärast seda, kui omanikud käisid J.G. i juures, hakkas J.G. A. Tamme 4 vältima. Pärast Viljandi tanklas kohtumist, ei saanud A. Tamm enam J.G. iga kontakti. Kui A. Tamm kutsuti Võru politseijaoskonda, saatis ta J.G. ile SMS-i, et viimane reageeriks. A. Tamm ei tea, mis traktorist edasi sai. A. Tamm võttis traktori panti viimist kui töökohustuse täitmist.
  14. A.S. i versioon R. Urbaniku ja A. Tammega suhtlemise osas langeb kokku A.S. i ja R. Urbaniku omavahelise Messenger vestluse väljavõtte ning A.S. i telefoni kõnelogiga. Seetõttu on A.S. i ütlused täies ulatuses usaldusväärsed. A.S. i ütlustest nähtub, et laaduri ja haagise rentimiseks sõlmiti suuline leping. Taolised suulised kokkulepped on OÜ jaoks üsna tavalised.
  15. Seevastu on R. Urbaniku ja A. Tamme ütlused vastuolulised. Need ei haaku muude tõenditega ning pole kooskõlas ka süüdistatavate endi käitumisega.
  16. R. Urbanik pidas end A.S. iga suheldes üleval nii, nagu tal oleks laaduriga seoses jätkuvalt lepingulisi kohustusi. Ehkki R. Urbaniku sõnul rentis ta laaduri ja haagise selleks A. Tamme jaoks, ei osanud ta arusaadavalt selgitada, miks ta andis vähem kui 1 nädala pärast siiski A. Tammele A.S. i kontakti. Kuigi R. Urbanik ütles, et A. Tamm tahtis A.S. iga ise suhelda, on taoline käitumine vastuolus R. Urbaniku esmase väitega, mille kohaselt oli tal rendileping enda nimel sõlmida soodsama rendihinna pärast. Juhul, kui R. Urbaniku nimel lepingu sõlmimine olnuks oluline laaduri soodsamaks rentimiseks, poleks R. Urbanikul olnud vähimatki põhjust vähem kui nädal aega hiljem tuttava abistamisest loobuda. Ehkki R. Urbaniku sõnul nõustus ta enda nimel rendilepingut sõlmima A. Tamme pakutud raha pärast, ei osanud ta selgitada, kui suurt summat ta selle eest saada lootis. A.S. i ja R. Urbaniku Messengeri vestlustest nähtub, et viimane andis arvukalt lubadusi, mis pidevalt muutusid. Kuna ükski nendest lubadustest ei realiseerunud, on selge, et R. Urbanik andis A.S. ile lubadusi üksnes viimase eksitamiseks.
  17. Sarnaselt R. Urbaniku ütlustega, on ka A. Tamme ütlused ebausaldusväärsed. Ehkki A. Tamme sõnul käisid nad R. Urbanikuga
  18. aastal minimaalselt läbi, oli A. Tamm valmis R. Urbaniku huvides võtma enda nimel lepingulisi kohustusi. Seega olid A. Tamme ja R. Urbaniku vahel tihedamad suhted kui A. Tamm istungil tunnistas. A. Tamme väide, justkui hakkas ta A.S. iga suhtlema alles siis, kui viimane tahtis traktorit tagasi saada, on vastuolus nii süüdistatava ütluste kui tema telefoni kõnelogiga. Nimelt asus A. Tamm esimest korda A.S. iga suhtlema rendilepingu tähtaja pikendamiseks, jätkates seejärel A.S. ile koos R. Urbanikuga erinevate lubaduste andmist. Ja ehkki A. Tamm väitis esialgu, et ta ei teinud traktori tagasisaamiseks midagi, tõdes ta hiljem, et helistas J.G. ile vähemalt 5-6 korda. Jääb arusaamatuks, miks lubas A. Tamm A.S. ile, et ta ostab traktori välja ning püüdis J.G. iga ühendust saada, kui ta ei pidanud enda sõnul asjade tagasisaamiseks midagi tegema.
  19. Kohtus kuulati üle ka J.G. , kelle sõnul tuli A. Tamm tema tööplatsile traktorit pakkuma, soovides selle tagatisel laenu saada. Kui J.G. soovis tehingu tegemiseks näha traktori dokumente, polnud A. Tammel neid esitada. Kuna J.G. i jaoks tundus asi kahtlane, jäi tehing ära. A. Tamm sõitis koos traktoriga minema ning J.G. ei tea, mis sellest edasi sai. Samuti pole A. Tamm püüdnud rohkem J.G. iga ühendust võtta. Umbes paar nädalat hiljem tulid kaks kutti J.G. i hoovi ja ütlesid, et nende traktor olevat sinna toodud. J.G. vastas neile, et tema käes traktorit pole. Mingeid võlasuhteid pole tal R. Urbaniku ega A. Tammega samuti olnud.
  20. aastal ei tegelenud ta laenude andmisega. Sellekohane Facebooki kuulutus võib olla kas sõprade nali, häkkerite tegevus vms.
  21. J.G. i ütlustes esinevad mitmed vastuolud. Kui esmalt põhjendas ta tehingu ära jäämist sellega, et A. Tammel polnud traktori dokumente näidata, siis hiljem möönis ta, et ei anna üldse 5 laene. J.G. i Facebooki kontol on avaldatud kuulutus, milles pakutakse laenusid mootorsõidukite tagatisel. J.G. i sõnul pole tal A. Tammega võlasuhteid olnud ning nad pole telefonitsi suhelnud. Samas nähtub, et A. Tamm kirjutas
  22. oktoobril 2020 J.G. ile, et teda on kutsutud seoses Avandiga politseisse ja enne sinna minekut on vaja rääkida. Järelikult püüdis A. Tamm ka pärast
  23. a suve J.G. iga suhelda. A.S. ütles, et kui ta käis koos R. Urbanikuga J.G. i juures, avaldas J.G. , et A. Tamm on talle võlgu. Toodud vastuolude tõttu tuleb J.G. i ütlused ebausaldusväärseks lugeda.
  24. Niisiis on R. Urbaniku ja A. Tamme süüküsimuse osas usaldusväärsed tõendid eeskätt A.S. i ütlused, väljavõte A.S. i ja R. Urbaniku omavahelisest Messenger vestlusest ning A.S. i telefoni kõnelogi. Seega on praeguses asjas võimalik teha R. Urbaniku ja A. Tamme teopanuste ja omavaheliste kooskõlastuste kohta järeldusi üksnes nende käitumise põhjal.
  25. Tuginedes eelpool analüüsitud usaldusväärsetele tõenditele, tuvastas maakohus, et pärast seda, kui R. Urbanik sai ASP Trading OÜ-le kuuluva laaduri ja haagise suulise rendilepingu alusel
  26. juulil 2020 oma valdusesse, kaotas OÜ oma vara üle kontrolli ning R. Urbanik toimetas ajad teadmata asukohta. Kuigi esialgu leppisid R. Urbanik ja OÜ kokku 1nädalases renditähtajas, mille saabumisel tulnuks laadur ja haagis OÜ-le tagastada, küsisid nii R. Urbanik kui ka A. Tamm OÜ juhatuse liikmelt A.S. ilt
  27. juulil 2020 tähtaja pikendamist 1 nädala võrra. Sellega A.S. nõustus. Eelnevast tulenevalt sekkus A. Tamm sündmuste käiku hiljemalt
  28. juulil 2020, mil ta palus koos R. Urbanikuga A.S. il renditähtaega pikendada. Viimati märgituga aga süüdistatavate väliselt sarnane tegevus ei piirdunud, sest pärast seda, kui kätte jõudis pikendatud renditähtaeg ning A.S. püüdis OÜ vara tagasi saada, jätkasid nii R. Urbanik kui A. Tamm A.S. iga suhtlemist, andes talle korduvalt erinevaid lubadusi. R. Urbanik ja A. Tamm kinnitasid oma käitumisega, et nad teavad, kus ja millistel asjaoludel OÜ vara asub ning tegutsevad selle OÜ-le tagastamise nimel. Tegutsedes A.S. iga suheldes koos ühise eesmärgi nimel, oli R. Urbaniku ja A. Tamme käitumine omavahel kooskõlastatud. Võttes arvesse A.S. iga suhtlemise sisu, olid R. Urbaniku ja A. Tamme teopanused võrdsed.
  29. Kuna ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et OÜ-le kuuluvad laadur ja haagis läksid R. Urbaniku ja A. Tamme valdusest välja nende tahte vastaselt, käsutasid nad võõrast vara teadlikult. Pidades silmas, et R. Urbanikul ja A. Tammel polnud laaduri ega haagise käsutamiseks omaniku nõusolekut, oli vara käsutamine

§ 201mõttes ebaseaduslik.

  1. R. Urbanik tunnistati Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega

§ 209lg 2 p 1 järgi süüdi korduvates kelmustes.

A. Tamm tunnistati Pärnu Maakohtu

  1. aprilli
  2. a otsusega süüdi

§ 199lg 2 p 4 järgi 14.

jaanuaril 2020 toime pandud vargustes. Seega on süüdistatavate puhul täidetud ka

§ 201lg 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeriv tunnus, s.o korduvus.

Seega tuleb R. Urbaniku ja A. Tamme käitumine kvalifitseerida

§ 201lg 2 pde 1 ja 4 järgi.

R. Urbanik ja A. Tamm tegutsesid kooskõlastatult ning otsese tahtlusega. 20. Karistuste mõistmisel märkis esimese astme kohus järgnevat.

§ 201lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Kuna A. Tamme ning R. Urbanikku on varem kriminaalkorras karistatud, ei ole neile rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. R. Urbaniku ja A. Tamme teopanused olid võrdsed, mõlema süü suurus vähemalt keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole, kuid ̶ nagu öeldud ̶ on nii R. Urbanikku kui ka A. Tamme varem kriminaalkorras karistatud. R. Urbanik pani käesoleva omastamise toime ca 1 aasta pärast eelmise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist. Järelikult ei mõjutanud R. Urbanikule määratud katseaeg teda piisavalt ega hoidnud ära uut kuritegu. A. Tammel on 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimase 3 kohtuotsusega tunnistati ta 6 süüdi varavastastes kuritegudes. Seega pole senised karistused pole A. Tamme käitumist piisavalt mõjutanud. 21. Arvestades eeltoodut, mõistis kohus A. Tammele

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

Kuna A. Tamm oli kahtlustatavana kinni peetud

  1. kuni
  2. novembrini 2020, tuleb need päevad karistusaja hulka arvata. Kuna A. Tamm pani praeguse kuriteo toime enne eelmise (s.o Tartu Maakohtu
  3. aprilli
  4. a) kohtuotsuse kuulutamist, tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel.

Pidades silmas, et A. Tamm kannab 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust alates

  1. juunist 2022, on tal käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeva (s.o
  2. mai 2023) seisuga kantud 11 kuud ja 10 päeva vangistust ning kandmata on veel 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Seega tuleb A. Tammele mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda praeguse kohtuotsuse kuulutamise päev
  3. mai
  4. A. Tamme kuritegude ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses.
  5. Arvestades R. Urbaniku süü suurust, mõistis kohus talle

§ 201lg 2 p-de 1 ja 4 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

Kuna R. Urbanik pani uue kuriteo toime katseajal, tuleb

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada praeguses asjas mõistetavat karistust Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuu, võrra ning R. Urbaniku liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat ja 10 kuud vangistust. R. Urbaniku puhul on otstarbekas see liitkaristus jätta

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

R. Urbanik pole varem vanglas viibinud ning käesoleva kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 3 aastat. Pidades silmas, et R. Urbanik on vahepealse aja jooksul hoidunud uutest õigusrikkumistest, pole edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks vältimatult vajalik teda vanglasse saata. Kuna eelmine katseaeg ei hoidnud ära uut varavastast kuritegu, tuleb R. Urbanik uueks katsejaks siiski allutada käitumiskontrollile. Kuna R. Urbaniku sõnul töötab ta ametlikult FMR Grupp OÜ-s juhatajana, on R. Urbanikul järelikult legaalne sissetulekuallikas ning talle pole vaja panna

§ 75lg-s 2 sätestatud lisakohustusi.

  1. Lõpetuseks rahuldas maakohus OÜ tsiviilhagi ning mõistis R. Urbanikult ja A. Tammelt solidaarselt ASP Trading OÜ kasuks välja 24 790 eurot. III. APELLATSIOONID JA MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  2. Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsuse peale esitasid apellatsioonid nii ringkonnaprokurör Ainar Koik kui süüdistatavate kaitsjad Marko Paabumets ja Vambola Olli.
  5. Prokuratuur taotleb R. Urbanikule mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Süüdistaja arvates on kohus R. Urbanikule liitkaristuse mõistmisel läinud vastuollu

§ 73

lg 4 kolmandas lauses sätestatuga, mille kohaselt võib kohus küll katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemise puhul kohaldada uuesti liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, kuid seda koos elektroonilisele valvele allutamisega

§ 75lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras.

Kuigi vähemalt teoreetiliselt oleks mõeldav R. Urbaniku allutamine elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 järgi, eeldab selle kohaldamine süüdistatava kirjalikku nõusolekut ning tehniliste tingimuste olemasolu. Veel rõhutab prokurör, et R. Urbaniku puhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud – ta ei ole omastamist kahetsenud ega asunud varalist kahju hüvitama. Tähelepanuväärne on seegi, et kuriteo pani ta toime katseajal. Seega pole asjaolu, et R. Urbanik pole vahepealse aja jooksul uusi õigusrikkumisi 7 toime pannud, piisavalt kaalukas argument, jätmaks mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata.

  1. R. Urbaniku kaitsja V. Olli taotleb apellatsioonis R. Urbaniku õigeksmõistmist ning tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Menetluskulud palub kaitsja riigi kanda jätta. Kaitsja hinnangul on tõendatud, et R. Urbanik rentis
  2. juulil 2020 üheks nädalaks A.S. i kaudu OÜlt laaduri koos haagisega ning transportis selle Viljandimaale Holstresse. Samas tegi ta seda vaid A. Tamme huvides. Muud puutumust R. Urbanikul laaduriga ei ole. Nädal hiljem sõlmis A.S. uue rendilepingu A. Tammega. Isegi, kui asuda seisukohale, et rendisuhe jätkus R. Urbanikuga, oli selleks olemas A.S. i nõusolek. Kaitsja hinnangul on R. Urbaniku ütlused usaldusväärsed. Ei ole usutav, et võõrast vara omastada püüdev isik, asub seda otsima ning abistab vara omanikku selle ülesleidmisel. Teisalt pole A. Tamme ütlused loogilised ega kooskõlas tõenditega. Väärib tähelepanu, et
  3. augustil 2020 nõustus J.G. läbi rääkima üksnes A. Tammega. Kuna R. Urbanik J.G. i ei tundnud, ei saanud ta anda ka A. Tammele korraldust kompaktlaadurit J.G. i kätte panti viia. R. Urbanik polnud teadlik A. Tamme kavatsusest laadur omastada ja pantida.
  4. A. Tamme kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets taotleb A. Tamme õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja hinnangul ei saa ASP Trading OÜ olla kannatanu, kuna R. Urbanik ei sõlminud rendilepingut ettevõttega – ta sõlmis selle hoopis A.S. iga. Ka ei olnud ASP Trading OÜ see, kes laaduri ja haagise R. Urbanikule üle andis – seda tegi E.S. . Seega võib rendileping olla sõlmitud hoopis E.S. i ja R. Urbaniku vahel. Kuna R. Urbanik andis tööandjana A. Tammele korralduse laadur panti viia, siis viimane nii ka tegi. A. Tamm pole traktorit välja osta lubanud. Menetlejad jätsid J.G. i osas olulised menetlustoimingud tegemata. On selge, et traktor jäi J.G. i juurde. Laaduri asukoht on teadmata, kuna J.G. i suhtes lõpetati kriminaalmenetlus ära ega kontrollitud tema tegevusega seonduvaid uurimisversioone. Nii A.S. i kui süüdistatavate ütlustest, samuti dokumentaalsetest tõenditest ilmneb, et renditud vara jäi J.G. i kätte, kes selle omastas. Menetleja tegematajätmiste tõttu on esile kerkinud põhjendatud kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks.
  5. Tartu Ringkonnakohus võttis apellatsioonid menetlusse ning andis menetlusosalistele aega seisukohtade esitamiseks. Kaitsja V. Olli ning ringkonnaprokurör A. Koik esitasid kirjalikud seisukohad ning jäid enda apellatsioonides esitatud taotluste juurde.
  7. septembril 2023 uuendas ringkonnakohus kriminaalasja menetluse, et selgitada välja, kas R. Urbanik on nõus tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega.
  9. septembril 2023 laekus ringkonnakohtule R. Urbaniku kiri, milles ta andis nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Muu hulgas märkis R. Urbanik enda elukohana aadressi XXX .
  11. septembril 2023 tegi ringkonnakohus Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale pöördumise, paludes viimasel välja selgitada, kas R. Urbaniku poolt avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikele tingimustele.
  13. oktoobril 2023 teatas Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond, et R. Urbaniku poolt nimetatud aadressil asuvas eluruumis on elektroonilise valve tehnilised nõuded täidetud. 8 IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Kohtukolleegium leiab, et Tartu Maakohtu
  15. mai
  16. a otsuse tühistamiseks ei ole alust osas, milles esimese astme kohus lahendas R. Urbaniku ja A. Tamme süüküsimuse ning mõistis neile karistuse. Küll aga väärivad tähelepanu prokuratuuri argumendid, mis puudutavad R. Urbaniku karistusest tingimisi vabastamist ning toovad selles osas kaasa maakohtu otsuse tühistamise. (I)
  17. Kaitsjad leiavad, et R. Urbanikule ja A. Tammele esitatud süüdistus pole tõendatud, mistõttu tuleb nende kaitsealused õigeks mõista. Sellega seonduvalt märgib kolleegium, et ei tuvastanud esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel vigu, mis kinnitaksid kaebajate väiteid kohtuliku uurimise puudulikkusest ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viiksid maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ning otsusest nähtub, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning missugustele tõenditele ta seejuures tugines. Juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1, ei asu ringkonnakohus seetõttu maakohtu seisukohti teistkordselt üle kordama ning keskendub peaasjalikult vaid apellatsioonides esitatud põhiväidetele vastamisele.
  18. Esmalt nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtuga selles, et erinevalt A.S. i ütlustest, on R. Urbaniku ja A. Tamme ütlused vasturääkivad, need ei riimu omavahel ega haaku asjas kogutud tõenditega (vt käesoleva otsuse p-d 12-13). Tähelepanuväärne on seegi, mil määral süüdistatavate ütlused omavahel lahknevad: kui R. Urbaniku sõnul rentis ta laaduri koos haagisega A. Tamme jaoks ning toimetas viimase huvides, siis A. Tamme sõnul allus ta R. Urbanikule ja toimis laadurit panti viies viimase juhiste järgi. Ehkki R. Urbanik püüab kohtus antud ütlustes end A. Tammest distantseerida, jättes mulje, et laaduri rentis ta üksnes A. Tamme huvides, terendub R. Urbaniku käitumise pinnalt sootuks teistsugune pilt – ta üritas A.S. i eksitada ning tegutses A. Tammega üheskoos. Sarnase mulje jättis R. Urbanik ka A.S. ile, kes jagas taolist tähelepanekut ka politseiuurijale, kirjeldades viimasele saadetud e-kirjas süüdistatavatega kohtumist nii: „Kohe kui nad Viljandis autost välja tulid küsisin Aimarilt, et kas sina oled see peasüüdlane siis tahtis nagu vastu vaielda, aga Robert katkestas teda. Pigem tundus, et see võib ikka olla kõik Roberti korraldatud ja Aimar tegi seda mida Robert käskis tal teha või siis olid koos asja planeerinud. Aga see muidugi minu arvamus lihtsalt.“ (kd 1, tl 111) Mõneti haakub toodu ka A. Tamme ütlustega, kes väidab, et ta viis laaduri koos järelkäruga J.G. i juurde R. Urbaniku korraldusel. J.G. i sõnul A. Tamm tema juures koos laaduri ja haagisega ka käis. Võttes veel arvesse R. Urbaniku aktiivsust A.S. ile lubaduste jagamisel, asub ka ringkonnakohus seisukohale, et R. Urbanik püüdis jätta endast muljet, justkui poleks kumbki süüdistatavatest laadurit ja haagist enda kasuks pööramisega võõrandanud. Liiati polnud tema lubaduste näol tegemist siira abiga, vaid kannatanu tähelepanu hajutamisega. Eelöeldu muudab ainetuks R. Urbaniku kaitseväite, mille kohaselt seisnes tema roll üksnes vahendustegevuses, mitte aga laaduri ja haagise enda kasuks pööramises. Ka A. Tamme on andnud üksnes ennastõigustavaid ütlusi. Ehkki A. Tamm püüab jätta muljet endast kui käsutäitjast, kes ei soovinud A.S. ile kahju tekitada, viitab tema käitumine siiski ühisele tegevusele koos R. Urbanikuga. Markantseima näitena väärib tähelepanu A. Tamme väide, mille kohaselt pidi ta R. Urbaniku korraldusel A.S. iga suhtlema ning viimase maha rahustama.
  19. R. Urbaniku seotust A.S. i (ja ASP Trading OÜ) haagisest ja laadurist ilma jätmises ei lükka ümber ka väide, justkui olnuks J.G. valmis suhtlema üksnes A. Tammega. On võimalik, et J.G. polnudki R. Urbanikuga kokku puutunud. Samas ei välista see võimalust, et A. Tamm 9 viis (või andis üle) laaduri J.G. ile või kellelegi teisele ühise teoplaani tulemusel. Kolleegium on päri maakohtu järeldusega, et R. Urbanikul ja A. Tammel oli ühine teoplaan, mida nad realiseerisid.
  20. Kuivõrd süüdistatavate ütlused on vasturääkivad, talitas maakohus veatult, kui rekonstrueeris kuriteosündmuse asjaolud A.S. i ütluste põhjal – need on loogilised ja haakuvad tõendikogumiga. Ehkki kohtumenetluse käigus pole selgunud, kus laadur ja haagis asuvad ning mida R. Urbanik ja A. Tamm täpselt sellega tegid, on tõendatud, et süüdistatavad jätsid ASP Trading OÜ sellest kestvalt ilma ega tagastanud seda kannatanule ka pärast viimase korduvaid nõudmisi.
  21. Edu ei saada ka kaitseargumenti, justkui ei saaks ASP Trading OÜ olla kannatanuks – kaitsja väidab, et R. Urbanik ei sõlminud rendilepingut mitte ettevõtte enda, vaid A.S. i või E.S. iga. Kriminaalkolleegium märgib, et lepingu poolteks on need isikud, kes selle sõlmivad, mitte aga need, kes seda täidavad. A.S. märkis, et ta sõlmis lepingu R. Urbanikuga ASP Trading OÜ nimel. Kuna A.S. oli lepingu sõlmimise hetkel ASP Trading OÜ juhatuse liige, oli ta äriühingu nimel õigustatud lepingut sõlmima – äriühingu juhatuse liikmetel ongi voli äriühingu nimel tehinguid teha. Niisugust järeldust ei lükka ümber seegi, et leping sõlmiti suulises vormis, sest seadus ei näe rendilepingule ette kohustuslikku vorminõuet. Määravat rolli ei saa omistada sellelegi, et laaduri ja haagise andis R. Urbanikule üle E.S. , kuna lepingut võib täita ka isik, kes lepingut ei sõlminud. Liiati veel olukorras, kus äriühing võib oma majandus- ja kutsetegevuses kolmandaid isikuid kasutada. Seetõttu olid rendilepingu osapoolteks ASP Trading OÜ ja R. Urbanik. Selle lepingu järgi oli R. Urbanikul kohustus laadur ja haagis kokkulepitud ajaperioodi möödumisel tagastada.
  22. Õigeks ei saa pidada ka väidet, justkui oleks R. Urbaniku ja ASP Trading OÜ vahel sõlmitud rendileping kehtinud vaid nädal aega ning jätkunud hiljem A. Tamme ja ASP Trading OÜ vahel. Mõne aja möödudes tegi ASP Trading OÜ-le ettepaneku rendilepingu pikendamiseks R. Urbanik, mitte A. Tamm. Ehkki R. Urbanik andis A.S. ile ka A. Tamme kontaktandmed, ning viimased suhtlesid telefoni teel ka omavahel, oli tegemist olemasoleva rendilepingu pikendamisega, mitte uue lepingu sõlmimisega. Olgugi, et A.S. oli lepingu pikendamisega päri, ei andnud ta süüdistatavatele nõusolekut laaduri ja haagise võõrandamiseks.
  23. Lõpetuseks saab ümber lükata ka A. Tamme kaitsja väite, justkui saaks tõendite pinnalt järeldada, et laaduri ja haagise jättis A. Tamm J.G. i juurde. Niisugust mõttekäiku kinnitavad otsesõnu üksnes süüdistatavate ütlused, mille esimese astme kohus luges ebausaldusväärseks. Kannatanule jäi üksnes mulje, et esemed on J.G. i käes – kindlalt ta seda öelda ei saa, kuna temagi teadmised põhinevad üksnes süüdlaste poolt öeldul. J.G. i sõnul sõitis A. Tamm tema juurest koos laaduri ja haagisega ära. Seega on asjade asukoht tänini kindlaks tegemata. Sellest hoolimata nähtub kogutud tõendite pinnalt siiski, et R. Urbanik ja A. Tamm omastasid ühiselt ASP Trading OÜ-le kuuluvad laaduri ja haagise, jättes omaniku nendest kestvalt ilma. Mingisugust põhjendatud kahtlust, justkui oleks J.G. süüdistatavate asemel laaduri ja haagise enda kasuks pööranud, kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei nähtu. A. Tamme versioon, mille kohaselt jäid laadur ja haagis J.G. i kätte, on paljasõnalised. (II)
  24. Kolleegiumi hinnangul on prokuratuur õigustatult tähelepanu juhtinud sellele, et maakohtul tulnuks R. Urbanikule mõistetud liitkaristust täitmisele pööramata jättes ta allutada ka elektroonilisele valvele. Nimelt nähtub

§ 73

lg 4 ls-st 2, et katseajal toime pandud uue 10 tahtliku kuriteo puhul tuleb lisaks käitumiskontrolli kohaldamisele süüdlane allutada ka elektroonilisele valvele – seda siis, kui kohus otsustab süüdlase liitkaristusest tingimisi vabastada. 42. Prokuratuuri taotluse pöörata R. Urbanikule mõistetud karistuse reaalselt täitmisele, jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et esimese astme kohtul on karistuse mõistmisel ning selle individualiseerimisel ulatuslik kaalutlusruum, mis tähendab, et kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt

§ 56lg 1 ls 1) kohaldamisel selge kaalutlusvea.

Riigikohus on märkinud, et niisugune kaalutlusviga võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises (vt nt Riigikohtu

  1. jaanuar
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-4150, p 28).
  3. Ringkonnakohtu meelest on maakohus arvestanud R. Urbanikule karistuse mõistmisel kõiki asjakohaseid aspekte. Nii võttis esimese astme kohus arvesse R. Urbaniku teosüüd, pidades selle puhul silmas ka kannatanule tekitatud kahju suurust. Samuti arvestas esimese astme kohus R. Urbaniku varasemat karistatust ning asjaolu, et käesoleva kuriteo pani ta toime katseajal. Asudes viimaks seisukohale, et hoolimata eeltoodud negatiivsetest asjaoludest, on käesoleval juhul otstarbekas anda R. Urbanikule veel üks võimalus karistust vabaduses kanda, tugines maakohus peaasjalikult R. Urbaniku lähiminevikule: vahepealse aja jooksul on ta suutnud uutest õigusrikkumistest hoiduda, samuti pole ta viibinud vanglas.
  4. Prokuratuuri väidab vastu, et R. Urbaniku puhul ei esine ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Kolleegiumi meelest ei saa siiski seda, et süüdistatav pole tegu kahetsenud ega varalist kahju hüvitama asunud, lugeda käesoleval juhul asjakohasteks argumentideks. Kõnealused aspektid omavad tähtsust eeskätt karistuse liigi ja määra valikul, mitte aga karistusest vabastamise üle otsustamisel. Samas pole prokuratuur R. Urbanikule mõistetud karistuse liiki ja määra vaidlustanud. Sellegipoolest peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et enda vastu tunnistamata jätmist – millega võiks kaasneda ka kahetsuse väljendamine sõnas või teos – ei saa R. Urbanikule ette heita, kuna see oleks vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga.
  5. Juhindudes

§ 73lg 4 ls-st 2, toimis maakohus veatult, kui kohaldas R.

Urbaniku suhtes käitumiskontrolli. Küll aga tulnuks esimese astme kohtul lisaks käitumiskontrolli kohaldamisele allutada süüdistatav ka elektroonilisele valvele – selle näeb ette toodud sätte teise lause viimane osalause. Kuna R. Urbanik andis kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks ning tema poolt avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, parandab ringkonnakohus maakohtu vea ning allutab käesoleva otsusega ise R. Urbaniku kuueks kuuks elektroonilisele valvele. Kuna R. Urbaniku poolt öeldud elukoht erineb maakohtu otsuse resolutsioonis – vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 7.1 – paika pandud elukohast, määrab ringkonnakohus, et tulenevalt

§ 75lg 1 p-st 1 peab R.

Urbanik elama aadressil XXX .

  1. Kuivõrd A. Tammele mõistetud karistust apellatsioonides vaidlustatud ei ole, siis ringkonnakohus sellel ei peatu. (III)
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ning § 340 lg 4 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsuse osaliselt, st osas, millega 11 maakohus määras, et Robert Urbanik peab elama aadressil XXX, ning osas, millega maakohus jättis R. Urbaniku suhtes elektroonilise valve kohaldamata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega määrab, et Robert Urbanik peab elama aadressil XXX , ning allutab R. Urbaniku elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud. Vastavalt

§ 75

¹ lgle 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kuna ringkonnakohus A. Tamme ja R. Urbaniku õigeks ei mõista, jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka V. Olli taotluse jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonid jäävad rahuldamata.

  1. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
  2. R. Urbaniku kokkuleppeline kaitsja V. Olli toob menetluskulude nimekirjas välja ka maakohtu menetluses kantud kulude nimekirja. Kuna ringkonnakohus R. Urbanikku õigeks ei mõista, keskendub kolleegium üksnes apellatsioonimenetluse kuludele, mille hüvitamist kaitsja taotleb. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikumaterjalide täiendava tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 480 eurot, mis vastab arve (
  3. juuni
  4. a arve nr 26; kd 2, tl 80) kohaselt neljale töötunnile. Ringkonnakohtu meelest on kaitsja tasutaotlus põhjendatud osaliselt. Põhjusel, et kaitsja oli kriminaalasja materjalidega apellatsioonimenetluseks juba tutvunud, ei ole toimikumaterjalidega täiendavale tutvumisele kulunud aeg põhjendatud. Küll aga saab põhjendatuks lugeda apellatsiooni koostamiseks kulunud aega, mis ringkonnakohtu hinnangul vastab kahele tunnile tööle summas 240 eurot (2x120 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, tuleb need menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel R. Urbanikule riigi poolt hüvitada.
  5. A. Tamme kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku summas 259,20 eurot, mille hulka on arvatud käibemaks 43,20 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks ning esitamiseks 180 minutit. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna A. Tamme puudutavas osas jääb maakohtu otsus muutmata, jääb see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel A. Tamme kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 12 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.