lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jekaterina Aleinikova, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Boris Vasilko; ik; 36005240319, elukoht: xxxx, e-post: xxxx RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Jätta Boris Vasilko kaebus Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 06.09.2023 otsusele väärteoasjas nr 2315,23,005877 Boris Vasilko karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 06.09.2023 otsus väärteoasjas nr 2315,23,005877 Boris Vasilko karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, muutmata ja tühistamata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 40 (nelikümmend) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.12.2023 täies ulatuses tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, selles, et menetlusalune isik 19.08.2023 kella 14.00 ajal juhtis Kesk-Sõjamäe tn 20, Lasnamäe linnaosa, Tallinn mootorsõidukit (veok Scania xxxx), rikkus liiklusmärgi 313a "Veoauto sõidu keeld" nõudeid, sõites edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda. Juhtis mootorsõidukit, kui juhtimisõigus oli peatunud
Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2 ja
lg 1 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse 19.08.2023 kell 14:00 tulin Tallinnas Kesk-Sõjamäe 20 garaažide alale minu ettevõttele O OÜle kuuluva veokiga Scania xxxx reg.nr. xxxx Kesk-Sõjamäe 20 asuva ja minu ettevõttele kuluva garaažiboksi juurde. Antud ala ees asus veoki sõidu keelu mark, mis oli paigaldatud Lasnamäe linnaosa eksitusse viimise tagajärjel. Antud märki polnud seal kogu aeg. HÜ D esimees viis Lasnamäe linnaosa meelega eksitusse, et alale saabuvad alaga mitte seotud sõidukid, mis ei vasta tõele, esimees sai linnaosa kätega enda konkurentidest lahti. 24.08.2023 antud mark oli kõrvaldatud linna ja transpordiameti poolt tänu kodanike pöördumistele. Mul polnud tahtust rikkuda seadust. Juhtimisõiguse kehtivuse osas tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega minu poole, olin veendunud, et juhiluba kehtib veel poolaastat, tegemist on inimliku veaga. Oma vastulauses palusin politseil võimalusel piirduda selles osas suulise hoiatusega. Seega palun läbi vaadata minu kaebus antud väärteoasjas ja tühistada kohtuvälise menetleja otsus liiklusmärgi 313a “Veoauto sõidu keeld” nõuete rikkumise ja peatunud juhtimisõigusega mootorsõiduki juhtimise (Liiklusseadus § 16 lg 2; § 96 lg1; § 242 lg 1) osas. Kaebuse lahendamist soovin kohtuistungil. Lugupidamisega Boris Vasilko Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning selgitas, et kallur on ikkagi eritranspordivahend, sõidavad ka vanalinnas ja lasteaedade aladel. Esimees pani sellise märgi selleks, et ajada oma kütuseäri. Seal olevat olnud ka märk, millega oli lubatud sisse sõita ainult nendel veokitel, mis olid seotud selle alaga. Sellele alale sõidavad mitte ainult tema oma veokiga, vaid ka kümned teised sõidukid, kellel on sellel alal oma garaažid. On endine politseinik, naine on uurija, aga seal on mingi kriminaalne element ja selle pärast tuligi välja selline skandaal. Need mehed tunnevad täpselt poliitikat, kui sinna sõitis, siis nad blokeerisid sõiduki ja ütlesid, et nad ei lase sealt välja kuna rikkus. Ütles nendele, et kutsuge politsei, kuid lõppude lõpuks oli ise sunnitud politsei kutsuma. Kutsus politsei, siis tuli välja, et nendel on nagu õigus, märk oli seal, koostati protokoll. Tuli välja, et see keeld puudutas ainult teda, teised aga sõitsid vabalt sinna. Mis puudutab juhtimisõigust, siis oli pikka aega haige kusjuures kasutas juhilubasid autoregistris, polikliinikus, apteegis, keegi ei juhtinud tähelepanu sellele, et juhiluba on aegunud. Kui öeldi, et on aegunud, siis kohe järgmisel päeval läks uuendama. 2 Veoautojuhina on töötanud umbes 18 aastat. Kesk-Sõjamäe 20 aadressil käib kord kuus, sõltuvalt tööst, käib seal selleks, et võtta tööriistu sõltuvalt sellest, mis tööd tuleb teha, üldiselt harva, mitte tihti. Nägi keelavat märki, seal oli kunagi ka selline silt välja pandud, et ainult nendele transpordivahenditele, kelle garaaž asub sellel alal, aga pärast isegi ei pööranud tähelepanu, mis märgid seal olid. On seaduskuulelik kodanik. Selle garaažiühistu esimees tegeles seal äriga, kas siis konkurentsi pärast või muul põhjusel pandi välja see keelumärk, et teised teda ei segaks. Nägi millise ebaseadusliku tegevusega ta tegeles seal, seal käis ka toll koha peal ja võeti ära kütust, seal oli mingi grupp, kes ajas mingit oma tegevust. Praegu seda märki seal ei ole ja see märk pole seal vajalik. On vaadanud ka teisi garaažiühistuid ja nende alasid ja mitte kuskil taolisi märke ei ole üles pandud. On varem seda märki näinud. Selle märgi all oli ka silt, et sellele alale võib sõita ainult see isik sõidukiga, kellel on sellel alal garaaž. Ilmselt kriminaalid võtsid selle sildi ära. Teab muidugi, mida see märk tähendab, raskeveokitele liiklus keelatud. Kui kuskil on mingi tee lahti kaevatud ja on vaja mingit tööriista, seal on lihtsalt tühi territoorium, mitte kedagi ei ole, kuidas peab, kas peab siis oma turjal kandma neid tööriistu, kui see ohustaks kedagi. Seal seisavad mingid kuurid ja ei saa sinna juurde ligipääsu, see on mingi rumalus. Käivad ka lasteaedades, viivad sinna liiva, mulda, saab aru, et on ohtlik, aga seal ei ole mitte kedagi, seal ainult linnud lendavad ja on üles pandud selline keelumärk. Oli haige, ei kontrollinud üldse oma juhiloa kehtivust, oli kindel, et veel poole aasta jooksul on need kehtivad, mitte keegi ei ole varasemalt teinud märkust. Kui kutsus kohale politseinikud, siis nad ütlesid, et kehtivuse tähtaeg on ületatud, oli kohe raske uskuda seda. Nii kui sai teada, et kehtivuse tähtaeg on ületatud, järgmisel päeval läks seda uuendama. Saab aru, et tegemist on enda tähelepanematusega, edaspidi kontrollib kõiki oma dokumente. Taotleb otsuse tühistamist, politsei oleks võinud süveneda tema olukorda, vaadata, kuhu see märk oli paigaldatud ja mis eesmärgil. Tundub, et seal on niigi selge, et see liiklusmärk ei vasta tegelikule olukorrale ja kui on firma selliste veokitega, siis on ju selge, et kas peab olema mingi silt väljas või ei pea olema seal sellist märki. Tänase päeva seisuga on see liiklusmärk ära võetud. Ta ei saa juhina otsustada kas see märk on põhjendatult seal, aga konkreetselt antud juhul võib öelda, et need kriminaalsed elemendid käitusid valesti ja ka enne seda, kui see vahejuhtum aset leidis, on ka teisi veokeid ja veoki juhte, kes sarnaste autodega on sellel alal sõitnud ja sõidavad edasi. Arvab, et tema süüd selles ei ole, oleks võinud piirduda hoiatuse tegemisega, seda enam, et käesoleval ajal seda märki seal ei ole ja arvatavasti ka edaspidiselt ei saa seda märki seal olema. Ei rikkunud ju oma tahtel, vaid ühiskonna tõttu, kui poleks võtnud tööriistu, siis oleks kahju tekitanud teisele firmale, mingid remonditööd oleks jäänud tegemata. Ei teadnud, et juhiluba oli aegunud, kui oleks seda teadnud, poleks rooli istunud. Aga see märk seisis seal ja sellega ei tekitanud kellelegi mingit kahju, et selle alt läbi sõitis. Antud juhul konkreetselt leiab, et see liiklusmärk oli sinna paigaldatud ilma mingi vajaduseta. Aga liikluseeskirja loomulikult tuleb järgida ja mitte rikkuda, mida ka teeb. Tuleks ikkagi järele mõelda, kelle jaoks see märk oli sinna paigaldatud ja milleks ja miks see märk on hilisemalt sealt ära võetud. Kohtulikes vaidlustes kaebuse esitaja leidis, et ta ei ole süüdi, reegleid rikkunud ei ole ega hakka rikkuma. Soovib otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et vaidlust ei ole selle üle, et 19.08.2023 kell 14.00 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Scania xxxx ning rikkus liiklusmärgi 313a nõudeid, sõites edasi antud liiklusmäegi mõju piirkonda ning kui tema juhtimisõigus oli peatunud
Menetlusalune isik ise tunnistas ja selgitas, et ta on mitu korda sõitnud kõnealuse keelumärgi mõjualasse, seega leiab kohtuväline menetleja, et tegu on toime pannud kavatsetult, tahtlikult. Kuivõrd menetlusalune isik on antud rikkumist toime pannud mitu korda, mida ta ka selgitas, siis kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks piirduda hoiatusega.
lg 4 sätete kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu eest vastutav isik. Teabenõude vastusest on selgunud, et Tallinna Transpordiamet ja Lasnamäe LOV olid teadlikud ja jõudsid kokkuleppele liiklusmärgi 313a paigaldamise osas, mis tähendab seda, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik 3 sai vastava loa liiklusmärgi paigaldamiseks. Sellest lähtuvalt menetlusaluse isiku poolt antud selgitus ekslikult paigaldatud märgi kohta ei vasta tõele ning asjaolu, et tänaseks päevaks on sissesõitu keelav märk territooriumilt kõrvaldatud, ei ole süüd välistavaks asjaoluks.
lg 2 alusel peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ette nähtud tunnusmärgi kasutamise korrast. Kohtuväline menetleja juhib menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et mootorsõiduki juht on kohustatud lähtuma liiklusseaduses sätestatud õigusnormidest, reeglitest ning mitte käituma omavoliliselt ja õigustama ennast väitega, et liiklusmärk on paigaldatud eesmärgiga viia eksitusse. Menetlusalune isik selgitas, et ta sõitis liiklusmärgi keelualasse eesmärgiga laadida enda veoautosse töövahendeid, kuid kohtuväline menetleja leiab, et kui menetlusalune isik sooviks käituda seadusekuulekalt ja mitte rikkuda liiklusseaduses sätestatud õigusnorme, siis tal oli võimalus leida muu lahendus töövahendite laadimiseks, jättes liiklusseaduse õigusnormid rikkumata. Rikkumise toimepanemise ajal oli menetlusaluse isiku juhiloa kehtivus lõppenud 11.01.2022.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Seega tekib juhil kohustus veenduda enne mootorsõidukit juhtima asumist enda dokumentide kehtivuses. Rikkumise toimepanemise hetkeks oli juhiluba kehtetu 19 kuud, millest lähtuvalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et tegemist on menetluslause isiku hooletusega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et alused otsuse tühistamiseks puuduvad, kohtuväline menetleja jääb 06.09.2023 koostatud otsuse juurde ja palub kohtul jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Boris Vasilko 19.08.2023 kella 14.00 ajal juhtis KeskSõjamäe tn 20 juures, Tallinnas, veokit Scania xxxx ja rikkus liiklusmärgi 313a „Veoauto sõidu 4 keeld“ nõudeid, sõites edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda ning juhtis mootorsõidukit kui juhtimisõigus oli peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega. Küll on kaebuse esitaja seisukohtade kohaselt vaidlus selles, et liiklusmärk „Veoauto sõidu keeld“ on paigaldatud omavoliliselt ja selleks, et takistada teiste pääsu garaažide juurde. Kaebuse kohaselt on liiklusmärgi paigaldamise taga HÜ D esimees, kes viis Lasnamäe linnaosa liiklusmärgi paigaldamise vajaduse osas meelega eksitusse. Kaebuse kohaselt ei asunud see liiklusmärk seal kogu aeg ning nüüdseks on liiklusmärk kõrvaldatud. Ka kohtuistungil jäi kaebuse esitaja sellise seisukoha juurde ning märkis, et liiklusmärgil oli ka lisatahvel, mille kohaselt võisid läbi sõita vaid need, kelle garaaž asub seal. Ise on sealt läbi sõitnud kord kuus kui käis tööriistu võtmas. Viimane kord peeti teda isikute poolt kinni ja lubati kutsuda politsei, kuid kutsus ise ning see märk kehtis vaid tema suhtes, sest teised sõitsid sealt läbi. Sealt läbi sõitmine ei kujuta kellelegi ohtu, seal ainult linnud lendavad. Kaebuse kohtulikul arutamisel esitas kohtuvälise menetleja esindaja Tallinna Transpordiameti vastuse järelepärimisele, mille kohaselt olid liiklusmärgid 313a ja 891b (Välja arvatud Lasnamäe LOV loal) paigaldatud 17.10.2020 seisuga, kuid mis kuupäeval need paigaldati, selle kohta andmed puuduvad. Tallinna Transpordiamet lasi liiklusmärgid eemaldada 24.08.2023 ja need eemaldati 25.08.2023. Seega erinevad kaebuse esitaja väited Tallinna Transpordiameti vastuses toodud andmetest. Kui kaebuse esitaja ütluste järgi võis väidetavalt lisatahvli kohaselt territooriumile sõita siis, kui sõitjal oli seal garaaž, siis Tallinna Transpordiameti vastuse kohaselt sisaldas lisatahvel teksti „Välja arvatud Lasnamäe LOV loal“. MKM 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestatud Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele Lisa 8 „Lisateatetahvlid“ märgiga 891b „Välja arvatud“ antakse liiklejatele teada, et märk ei kehti lisateatetahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta või tahvlil kujutatud tekstis märgitud tingimustel. Kuivõrd kaebuse esitaja sõnade kohaselt saab ta veokijuhina aru, et sama määrusega kehtestatud Lisa 3 „Keelu- ja mõjualamärgid liiklusmärgiga 313a keelatakse veoauto sõidu keeld ja ta juhtis veokit, sõites viidatud liiklusmärgi mõjupiirkonda, sai ta üheselt aru, et ta rikub veoautoga sõidu keeldu. Kaebuse esitaja on vaatamata keelu rikkumise tunnistamisele seisukohal, et liiklusmärk on paigaldatud kas omavoliliselt või linnaosa valitsust eksitusse viies, mistõttu eiras ta selle keelumärgi nõudeid. Kohus leiab, et sõiduki juht ei saa otsustada selle üle kas liiklusmärk või muu liikluskorraldusvahend on paigaldatud omavoliliselt või paigaldajat eksitusse viies või liiklejate eksitusse viimiseks.
lg 4 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Kuivõrd vaidlusalused liiklusmärgid paigaldas Tallinna Transpordiamet, siis sai Tallinna Transpordiamet neid paigaldada vaid juhul, kui teeomanikuks on Tallinna linn. Kuivõrd lisateatetahvlil oleva teksti kohaselt sai keelule erandit teha vaid Lasnamäe linnaosavalitsus, siis viitab ka see informatsioon sellele, et teeomanikuks on Tallinna linn. Kuna liikumise keeld on kehtestatud teeomaniku poolt, siis näitab see teeomaniku tahet liiklust korraldada ja ühelgi teisel isikul, s.h ka kaebuse esitajal puudub igasugune õigus otsustada sellise liikluse korraldamise õiguspärasuse või põhjendatuse üle.
lg 2 sätestab üheselt, et liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Seega pidi kaebuse esitaja liiklejana, antud juhul veokijuhina juhinduma liikluskorraldusvahendi nõudest, käesoleval juhul liiklusmärgi 313a nõudest ehk sissesõidu keelust ning ta oleks saanud sellest keelust kõrvale kalduda vaid lisateatetahvlil märgitud tingimustel. Sellest tulenevalt tohtinuks kaebuse esitaja keeldu rikkuda juhul, kui ta oleks Lasnamäe linnaosa valitsuselt taotlenud vastavat luba. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt kaebuse esitajal lisateatetahvlil märgitud luba, mis andnuks õiguse keelust kõrvale kalduda, ei olnud. Samas ei takistanud miski sellise loa taotlemist, kuid kaebuse esitaja eiras keeldu aastate jooksul teadlikult, leides, et see piirab 5 tema võimalusi garaaži juurde sõita. Seega on tegemist kavatsetusega toime pandud keelu eiramisega, kuivõrd kaebuse esitaja seadis süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see ka saabub. Asjaolul, et käesolevaks ajaks on teeomanik vaidlusaluse liiklusmärgi eemaldanud, ei ole mingit tähtsust, kuivõrd KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema, s.t kaebuse esitaja pani keelu eiramise toime ajal, kui keeld kehtis ning keelu hilisem tühistamine ei mõjuta süüteokooseisu. Puutuvalt teise väärteokoosseisu, s.o menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimisse ajal, mil tema juhtimisõigus oli juhiloa kehtivusaja lõppemise tõttu peatunud, siis on kaebuse esitaja leidnud, et tema karistamine on põhjendamatu, kuivõrd ta oli pikalt haige ja kasutas oma juhiluba korduvalt erinevates ametiasutustes, kuid keegi ei öelnud talle, et juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui isik tegutseb mingil erialal, käesoleval juhul veoki juhina, siis peab ta tundma tegutsemisala puudutavaid õigusakte, et ta saaks oma tegutsemisalal tegutseda õiguspäraselt. Kuivõrd isikul on vajalik veokijuhina tegutsemiseks vähemalt C kategooria juhtimisõigus, siis on isik teadlik ka sellest, mitu aastat see juhtimisõigus vastavalt
Kui isikul on erinevad sõiduki juhtimise kategooriad, siis peab isik ise järge pidama millise kategooria juhtimisõiguse kehtivuse tähtaeg saabub. Vastavalt
lg 1 sättele peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ning selliseks dokumendiks on esmane juhiluba, juhiluba,
nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Lisaks eelmärgitule tõendatakse juhtimisõigust
lg 2 kohaselt liiklusregistri andmete alusel või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Samuti märgib sama säte, et kui liiklusregistri andmetel on mootorsõiduki juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Käesoleval juhul kontrolliti kaebuse esitaja juhtimisõigust 19.08.2023 ja seda tehti ilmselgelt liiklusregistri andmete alusel ning tuvastati, et kaebuse esitaja juhtimisõigus oli juhiloa kehtivusaja möödumise tõttu peatunud juba 11.01.2022, s.o 1 aasta ja 7 kuud tagasi. Kaebuse esitaja väitis, et tema teada pidi tema juhiluba kehtima veel pool aastat, kuid kohus ei saanud kaebuse esitajalt adekvaatset vastust selle kohta, millest selline arvamus või veendumus tulenes. Kuivõrd juhiloa kehtivuse tähtajast ei olnud möödunud mõni kuu, vaid ligi kaks aastat, leiab kohus, et kaebuse esitajal ei saanud sellist arvamust kuidagi tekkida.
sätestab juhi üldkohustused ning lõike 2 p 5 sätestab, et juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kuivõrd kaebuse esitaja juhtimisõiguse kontrollimisel ilmnes, et kaebuse esitaja juhiluba ei kehti juba ligi kaks aastat, siis jättis kaebuse esitaja ilmselgelt selle kohustuse täitmata. Seega kuna kaebuse esitajal ei olnud 19.08.2023 kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti ja ka liiklusregistri andmetest tulenes, et kaebuse esitaja juhiluba on kehtivuse kaotanud, on kaebuse esitaja toime pannud
Mis puudutab subjektiivsesse külge leiab kohus, et selle väärteo toimepanemist võib lugeda toime panduks hooletusest, s.t isik ei teadnud sõidukit juhtides, et ta juhiluba on kehtivuse kaotanud ja ta sõidukit juhtida ei või, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks isik ette nägema, et tema käitumises esineb süüteokoosseisule vastav asjaolu. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja on
lg 2 ja § 96 lg 1 sätestatud kohustusi eirates toime pannud
lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd kaebuse esitajale inkrimineeritud süütedes puudub
§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221– 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Kohus leiab, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. 6 Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Menetlusalune isik eiras veokit juhtides liikluskorraldusvahendiga kehtestatud keeldu, juhtides sõidukit ajal, mil tema juhtimisõigus oli juhiloa kehtivusaja möödumise tõttu peatunud. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 2 ja § 96 lg 1 sätestatud kohustusi ning tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsuse koostas Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt
lg 1 sättele karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades, s.t arvestades seda, et kaebuse esitaja pani toime kaks väärtegu, puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saaks asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Samas on tegemist olukorraga, et ühe väärteo toimepanemise asjaolude väljaselgitamisel tuvastati ka teise väärteo toimepanemine, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et kaebuse esitaja süü on üle keskmise. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Kohtulikul arutamisel kaebuse esitaja küll põhimõtteliselt tunnistab väärtegude toimepanemist, kuid leiab, et sissesõitu keelav liiklusmärk oli paigaldatud ekslikult ja juhiloa kehtivuse tähtaja ületamine on tingitud tähelepanematusest. Kohus teeb sellistest kaebuse esitaja seisukohtadest järelduse, et kaebuse esitaja ei ole senini aru saanud sellest, et sõiduki juhina peab ta lähtuma sõidukit juhtides liikluskorraldusvahendist ega saa ise otsustada kas see liikluskorraldusvahend on paigaldatud sinna põhjusega. Sõiduki juht ei ole teeomanik ega otsusta liikluskorralduse üle, vaid peab sõidukit juhtides liikluskorraldusvahenditest lähtuma. Mis puudutab aga juhiloa kehtivuse 7 tähtaja ületamist, siis on tegemist olukorraga, kus tähtaeg oli ületatud peaaegu 2 aasta võrra ning tegemist ei saa olla lihtsa tähelepanematusega, kus tähtaeg on ületatud kuu või paari võrra. Sellises ulatuses tähtaja ületamine näitab seda, et kaebuse esitaja, olles teadlik juhiloa kehtivuse tähtaegadest, ei tunne tegelikult mingit huvi selle vastu, kas tema dokumendid on kehtivad ja kas ta üldse võib juhina liikluses osaleda. Kohtu arvates näitab see pigem kaebuse esitaja ükskõiksust juhi kohustustesse. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Kohtule esitatud karistusandmetest nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole, mis viitab sellele, et kaebuse esitaja on käitunud suhteliselt õiguskuulekakalt. Seega ei tingi isiku karistusandmed isiku karistamist ülemäära karmilt, ehk ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras vaatamata sellele, et isiku süü on keskmisest suurem. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega kui liikluses karistatakse isikuid, kes liiklusnõuetest kinni ei pea ja ignoreerivad juhi kohustusi, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga ning loodetavasti sunnib kaebuse esitajat ja ka teisi liiklejaid edaspidi õiguskuulekusele. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seetõttu jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.