TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2820 Määruse kuupäev
- detsember 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta X.X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
- X.X esitas
- detsembril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada esindaja vahendusel Tartu Halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lõike 4 ja riigivastutuse seaduse § 17 lõike 3 alusel.
- Kuna taotlusest nähtub taotleja soov esitada kaebus halduskohtule, mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkti 5 tähenduses. Taotleja viidetest õigusnormidele saab järeldada, et taotleja soovib halduskohtule esitada hüvitamiskaebuse.
- HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
- Kuigi taotleja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses hüvitamisnõude esitamisel. Taotleja on koostanud kohtule 3-23-2820 arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgitanud, mis eesmärgil ta riigi õigusabi vajab. Taotleja on ka viidanud õigusnormidele, mis näitab, et taotleja orienteerub piisaval määral erinevates õigusaktides ning on suuteline tema olukorda puudutavad sätted esile tooma. Halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamisel võib oma sõnadega kirjeldada asjaolusid, mis taotleja hinnangul talle kahju põhjustasid. Õigusnormidele viitamine ei ole kaebuses kohustuslik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotlejal on ulatuslik halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt erinevaid avaldusi Tartu Halduskohtule esitada (vt nt haldusasjad nr 3-23-2775, 3-23-2508, 3-23-2398, 3-23-2128, 3-23-2134, 3-23-1891, 3-23-1543, 3-22-2609, 3-22-2254, 3-22-1782, 3-22-1434, 3-19-1884, 3-19-1462, 3-17-2208, 3-17-1366 jt). Taotleja varasemat tegevust arvestades ei kahtle kohus selles, et taotleja saab ka kahju hüvitamise nõude esitamisega ning kohtumenetluses osalemisega ise hakkama. Kohus osutab seejuures, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejale riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab X.X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.