← Eesti

2-22-12430/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 27.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-12430 Tsiviilasi XX pankrotimenetlus. V

§ 115

ja 620 ning leidis, et tõendid ja võlgniku avaldused kinnitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja kahju tekitamist ühingule. 5.2.3. Isegi kui vastab tõele võlgniku esimene vastuväide, mille kohaselt sai ta alles 23.08.2018 teada, et Estelina ja Estelina Estonia osade väärtus on müügilepingutes kokku lepitust väiksem, saanuks veel müügilepingust I taganeda ja kasutada õiguskaitsevahendeid. Võlgnik seda ei teinud. Kuigi Glow ja Estelina Estonia olid selleks ajaks ühinemislepingu sõlminud, ei olnud viimast veel äriregistrist kustutatud. Võlgniku selgitas, et edasimüügi eesmärk oli tulla toime müügilepingust I tulenevate võlgniku isiklike kohustustega. See kinnitab, et müügileping II sõlmiti võlgniku huvides, mitte Glow huvides. Nii ei järginud juhatuse liige hoolsusstandardit ega toiminud ühingu jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Asjakohatu on võlgniku väide, et osade ostuhind kujunes müüjate kinnituse alusel, mille kohaselt oli Estelinal kokkulepe Oriola Finland Oy-ga, mis pidi võimaldama müüa „Jane Iredale“ kosmeetikat 1500 apteegis. Müügilepingu I lisa 8.3 p 6 kohaselt on Estelina olulise lepinguna nimetatud vaid Iredale Mineral Cosmetics Ltd-ga sõlmitud lepingut. Seega tugines võlgnik müüjate paljasõnalisele kinnitusele kohta ega kontrollinud esitatud väiteid. 3

(6)5.2.
  1. Müügileping II oli Glow jaoks kahjulik ja mittevajalik. Tehingu tegemine ei olnud juhatuse liikme informeeritud otsus ega ühingu huvides. Võlgnikule oli jaanuaris 2018 teada, et Orola Finland Oy-l ei ole tegelikult kokkulepet „Jane Iredale“ kauba turustamiseks 1500 Soome apteegis. Estelina ei olnud alates juunist 2018 saanud ühtegi tellimust Oriola Finland Oy-lt. Võlgnik tõi esile, et oli
  2. aasta augustist kuni järgmise aasta jaanuarini võtnud ühendust kõikide Soome apteegikettidega ja osales maaletoojaid tutvustavas projektis, kuid kõik apteegid (ja teised partnerid) vastasid koostööpakkumistele eitavalt. Lisaks oli võlgnikule jaanuaris 2018 teada, et müüjad olid asutanud Apellis Oy, millega asusid „Jane Iredale“ kaubamärgiga seotud tooteid turustades Estelinaga konkureerima. 5.2.
  3. Müügilepingu II sõlmimisel rikkus võlgnik juhatuse liikmena nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et juhatuse liige võttis ühingule põhjendamatu riski. Isegi kui osade väärtus ei olnud tehingu tegemise ajal täpselt teada, pidanuks võlgnik juhatuse liikmena astuma samme selle väljaselgitamiseks. Lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et võlgnik eelistas tehingu tegemisel enda huve ühingu huvidele. Sisuliselt kandis võlgnik enda halva investeeringu üle Glowle. Müügilepingut II ei sõlmitud heas usus ega Glow jaoks parima kasuga. Võlgnik ei tegutsenud majanduslikult optimaalselt, ei olnud piisavalt informeeritud ja võttis ühingule põhjendamatu riski. Müügilepingu II sõlmimise ajaks oli selgunud, et osade väärtus ei vasta esialgses lepingus kokkulepitule. Selles olukorras ei tohtinud võlgnik juhatuse liikmena osasid esialgsetel tingimustel ühingule omandada. Eelneva valguses ei olnud müügilepingul II muud majanduslikku sisu, kui tekitada Glowile 1 326 422,89 € suurune kohustus võlgniku ees. 5.2.
  4. Müügilepingu II alusel vähendati võlgniku kohustusi Glow ees 813 211,45 € võrra. Müügilepingut II sõlmimise tagajärjel tekkis Glowle selles ulatuses kahju, sest lepingut sõlmimata tulnuks võlgnikul see summa Glowle tagastada. 5.2.
  5. Glow raamatupidamise andmetel on võlgniku ja Glow vahel sõlmitud 02.01.2019 laenuleping nr 20190102-1 (edaspidi: laenuleping I) ja 02.02.2020 laenuleping nr 20200202-1 (edaspidi: laenuleping II). Laenulepingu I kohaselt investeeris võlgnik 01.01.2013 – 31.12.2018 Glow arenguks ja tegevuse edendamiseks 1 823 736,25 € ja laenulepingu II kohaselt 02.01.2019 – 23.08.2019 samaks tegevuseks 239 101,71 €. 5.2.
  6. Mõlema laenulepingu p 2.2 kohaselt kohustub laenusaaja laenu tagastama viie aasta jooksul ehk hiljemalt 31.12.
  7. Lepingute selline sõnastus viitab sellele, et need ei ole allkirjastatud lepingutele märgitud ajal. Laenuleping II allkirjastati väidetavalt 02.02.2020, aga sellest kuupäevast edasi viis aastat ei ole 31.12.
  8. Kirjeldatud viga võib jääda tähelepanuta laenulepingute üheaegsel koostamisel ja allkirjastamisel. Lisaks näitavad raamatupidamisprogrammi kirjendid, et kanded väidetavate laenude kohta tehti pärast 01.02.2020 vahetult enne või pärast Glow pankrot väljakuulutamist. 5.2.
  9. Laenulepingute koostamisele alles
  10. a viitab seegi seik, et võlgniku enda kinnitusel heitsid teised juhatuse liikmed talle
  11. a suvel ette võlausaldaja pangakontodelt raha alusetut ülekandmist või sularaha välja võtmist. Kui väljamakseid tehti laenulepingu alusel, poleks olnud põhjust selliseid etteheiteid teha. 5.2.
  12. Riiklikult tunnustatud finantsekspert hindas Glow raamatupidamist ja maksejõuetusega seotud asjaolusid. Ta järeldas, et Glow raamatupidamisarvestust iseloomustab mastaapne ja arusaamatuna näiv hulk tehinguid aruandva isiku kontol. See kinnitab, et Glow raha kasutati muul eesmärgil kui Glow huvides. Märkimisväärne hulk arveldusi võlgniku ja Glow vahel toimus sularahas (läbi kassa), kuid kassa sissetuleku ja väljamineku orderid puuduvad, millega rikuti RPS § 7 lg
  13. Kokkuvõttes ei nähtu Glow raamatupidamisest, et laenulepingutes kajastatud summadega oleks kaetud Glow kulusid või kohustusi või soetatud äritegevuseks vajalikku vara. Võlgniku koostatud ja allkirjastamata tabeli ning laenulepingud, mille võlgnik allkirjastas nii laenuandja kui -saajana, ei tõenda laenu ega investeeringuid 2 261 000 ulatuses. 4
(6)5.2.
  1. Tasaarvestuste tulemusena on Glow jäänud ilma 870 472,32 € suurusest nõudest võlgniku vastu. Laenulepingute ja tasaarvestusteta tulnuks võlgnikul raha Glowle tagastada. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  2. Võlgnik esitas 02.06.2023 määruskaebuse, millega vaidlustab Glow nõude tunnustamise. Kaebuses kordab võlgnik varem esitatud faktide ja asjaolude kirjeldust. Võlgnik rõhutab, et: - - - müügileping II oli Glowle nii lühiajalises kui ka pikemas perspektiivis kasulik, sest suvest 2018 kuni sügiseni 2019 tegeles võlgnik firma tegevuse arendamisega ja edukate partnerluste sõlmimisega. Juba kevadel 2019 oli võlgniku tegevuse tõttu Glow käive 800 000 €, see tõusis
  3. aasta summani 1 100 000 € ja
  4. aastal oleks tõusnud summani 6 000 000 €; Glow pankroti põhjus oli juhatuse endiste liikmete PP ja EEi ebaseaduslik tegevus septembris 2019, mille tulemusel läks kaubamärgi „Jane Iredale“ edasimüügi- ja esindusõigus üle Apellis Oy-le. Seega kaotas Glow ainsa esindatava brändi, mille müük moodustas käibe põhiosa. Iredale Cosmetics Inc esindaja pahatahtliku ja seadusevastase tegevuse tõttu kaotas Glow kõik äripartnerid. Põhibrändi müügiõiguse ja partnerite kaotuse tõttu oli Glow sunnitud lõpetama oma tegevuse; Glow arenguks investeeritud summad sai võlgnik finantspartneritelt, perelt ja erainvestoritelt. Võlgnik panustas 12 aasta jooksul isiklikku või laenatud raha Glow turgutamiseks ja tegevuse arendamiseks plaaniga need summad tagasi saada. Võlgnikul on samasugune õigus ettevõttelt laenu tagasi nõuda nagu teistel finantspartneritel.
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis Glowle tähtaja sellele vastamiseks. Glow vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21.08.
  6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnik kannab sellega seonduvad menetluskulud.
  8. Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes Glow nõude osas, mille tunnustamist võlgnik vaidlustas (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 651 lg 1). Võlgnik esitas määruskaebuses selgitused ainult juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta ega vaidlustanud maakohtu määrust tagamiskeelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas.
  9. Võlgnik esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Estelina osa väärtuse ja õiglase tehinguväärtuse hinnang on võlgnikule esitatud 12.11.2020 ning Estelina Estonia osa väärtuse ja õiglase tehinguväärtuse hinnang 16.11.2020 – seega enne maakohtu menetlust. Võlgnik ei põhjendanud, miks ta ei saanud vastavaid dokumente esitada PankrS §-des 100¹ ja 104 sätestatud korras haldurile või hiljemalt maakohtule. Seetõttu jääb võlgniku taotlus PankrS § 100¹ lg 3 ls 6 ning TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Kohus tagastab tõendid elektrooniliselt.
  10. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgniku korduvad selgitused ei anna alust maakohtu järeldustes kahtlemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda neid. 11.
  11. Maakohus tuvastas õigesti, et võlgniku ning EE ja PP vahel sõlmiti 15.11.2017 müügileping I, millega võlgnik omandas Estelina ja Estelina Estonia osad 1 326 422,89 € eest. Müügilepinguga II võõrandas võlgnik 26.07.2018 Estelina ja Estelina Estonia osad samadel tingimustel Glowle. 5
(6)11.
  1. Võlgniku kinnituste kohaselt said talle pärast müügilepingu I sõlmimist teatavaks asjaolud, mis andsid tunnistust müügilepingu I järgse ostuhinna ebaõigsusest, EEi ja PP avaldatud teabe tõele mittevastavusest ning ostetud äriühingute tulevikuperspektiivi olulistest puudustest. Vaatamata sellele võlgnik müügilepingust I ei taganenud, hinda ei vähendanud ja tehingut ei tühistanud, vaid sõlmis Glowga müügilepingu II samadel tingimustel, millega oli sõlmitud müügileping I. Maakohus leidis põhjendatult, et võlgnik sõlmis ainuosaniku ja juhatuse liikmena müügilepingu II Glow jaoks kahjulikel tingimustel ja lepingu eesmärk oli tekitada Glowle võimalikult suur kohustus võlgniku ees. Sellega soovis võlgnik tasaarvestada enda kohustused, mis tal tekkisid Glowst raha väljaviimisel. Määruskaebuse väited ei lükka ümber maakohtu seisukohta, et müügilepingut II sõlmides ei käitunud võlgnik majanduslikult otstarbekalt ega Glow huvides ning leping sõlmiti võlgniku kui juhatuse liikme kohustuste olulise rikkumise tulemusena. 11.
  2. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et tal oli laenulepingute alusel õigus laenu tagasi saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenulepingutes kajastatud kohustuste olemasolu kohta puuduvad tõendid ja lepingute koostamise eesmärk oli vältida võlgniku poolt Glowst välja viidud raha tagastamist. Võlgnik juhatuse liikmena ei käitunud Glow huvides, sest tagastas endale laenu ennetähtaegselt, laenulepingute kohaselt on laenude tagastamise tähtaeg 31.12.
  3. Laenulepingute alusel tasaarvestuste tulemusel tekitas võlgnik Glowle kahju, sest täitmata jäid sissenõutavaks muutunud kohustused. 11.
  4. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1), Glowle on tekkinud varaline kahju (

§ 127

lg 1, § 128), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4) ja võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 187lg 2 ls 2).

Eeltoodust tulenevalt on Glowl võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue

§ 115lg 1 alusel 1 683 683,77 €. Järelikult on nõuet ka õigesti tunnustatud. 12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad Ts

MS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Glow pankrotihaldur ei esitanud kaebusega seotud kulude nimekirja ja hüvitatavaid kulusid ei nähtu tsiviilasja toimikust. Seetõttu jäävad kaebemenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. 13. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (PankrS § 100³ lg 7 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.