← Eesti

5-23-40/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-40

  1. detsember 2023 Eesistuja Heili Sepp, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. veebruari
  3. a otsuse nr 54 peale Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Märt Põdra kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. ja
  6. veebruaril 2023 tehti Riigikogu XV koosseisu valimistel elektroonilist hääletamist ettevalmistavad toimingud: esimesel päeval loodi elektroonilise hääletamise süsteemi (EHS) hääle salastamise ja häälte avamise võtmed (avalik võti ja privaatvõti) ning teisel päeval toimus elektroonilise hääletamise prooviläbimine.
  7. Häälte salastamise ja avamise võtmete loomist MS Teamsi vahendusel vaadelnud Märt Põder (kaebaja) esitas rakenduse vestluses küsimuse, kas on võimalik lähemalt uurida süsteemi alglaadimiseks ja privaatvõtme salvestamiseks kasutataval kõvakettal olevat operatsioonisüsteemi ja tarkvara. Kaebaja tegi ettepaneku teha kõvakettast tõmmis ja teha see kättesaadavaks, et kõik saaksid veenduda süsteemi korrektsuses, viidates seejuures e-hääletamise käsiraamatu punktile 2.3 „Süsteemi võtmepaari genereerimine“.
  8. veebruaril 2023 kaebaja oma küsimusele vastust ei saanud.
  9. Riigi valimisteenistuse kinnitusel vastas teenistuse ametnik kaebaja küsimusele enne elektroonilise hääletamise läbiproovimist
  10. veebruaril
  11. Kaebajale selgitati, et kõvaketas on pitseeritud ning seda ei ühendata enam ühegi teise seadme külge ega üritata sealt andmeid kätte saada.
  12. M. Põder esitas
  13. veebruaril 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas süsteemi võtmepaari genereerimise usaldusväärsust, kuna vaatlejatele ja audiitoritele ei antud võimalust veenduda, et süsteemis ei sisaldu pahavara, mis häälte avamise võtit salvestab või kasutab. Võtmepaari genereerimine on valimiste turvalisuse seisukohalt kriitilise tähtsusega toiming ning e-hääletamise käsiraamat nõuab, et audiitoritel ja vaatlejatel peab olema võimalik veenduda pahavara 5-23-40 puudumises. Kõvaketta pitseerimisprotseduuride visuaalne vaatlus pahavara puudumist tõsikindlalt ei tõenda, kuna pahavara võis kettal olla juba enne pitseerimist ja esimest kasutamist. Kuivõrd ketta vormindamist ja tarkvara paigaldamist vaadelda ei saa, on pahavara puudumise tuvastamiseks ainus võimalus analüüsida kõvakettal olevat operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara. Seejuures ei pruugi pahavara eesmärgiks olla vaid andmete kettalt lekitamine.
  14. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
  15. veebruari
  16. a otsusega nr 54 (RT III, 28.02.2023, 4) kaebuse osaliselt. Komisjoni hinnangul genereeriti häälte salastamise ja avamise võtmed korrektselt, järgides tehnilisi nõudeid ja käsiraamatus kirjeldatut, mistõttu selles osas jäi kaebus rahuldamata. Komisjon rahuldas kaebuse osas, milles kaebaja soovis tutvuda alglaadimiseks kasutatud kõvaketta varukoopiaga. Komisjon kohustas riigi valimisteenistust tegema kõvaketta varukoopiast tõmmis ja võimaldada kaebajal selle sisuga tutvuda riigi valimisteenistuse ruumides kuni võtmetoimingutega seotud andmekandjate hävitamiseni. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus saadeti samal päeval kaebajale.
  17. Kaebaja käis
  18. novembril 2023 riigi valimisteenistuse ruumides tutvumas kõvaketta varukoopia tõmmisega.
  20. ja
  21. detsembril 2023 esitas M. Põder Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  22. veebruari
  23. a otsuse nr 54 vaidlustamiseks. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  24. Kõvaketta varukoopia tõmmisega tutvumisel ilmnes, et Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangud võtmepaari genereerimise ja ettevalmistamise, aga ka häältelugemise protseduuride korrektsuse ning valimispõhimõtetele vastavuse kohta olid asjakohatud.
  25. Kõvakettale oli (lisaks Vabariigi Valimiskomisjoni viidatule) paigutatud ka kasutajatarkvara (nt Digidoci klient ja Notepad), kuid puudus selle allalaadimise protokoll; samuti puudusid protokollid ketta allalaadimise, räside ja nende kontrollimise kohta. Ilma adekvaatse dokumentatsiooni, auditeerimise ja vaatlemiseta arvutisüsteem lihtsalt ilmus kuskilt ja selles tehti kõige olulisemad elektroonilise hääletamise toimingud – genereeriti krüptograafiliseks turvagarantiiks olevad võtmed, avati krüptogrammid ning loeti kokku hääled. Ketta loomisega riigi valimisteenistuse töötaja tööülesannete käigus kaasnevad laialdased süsteemi kompromiteerimise ja valimistulemuste manipuleerimise võimalused. Olukorras, kus tõmmiste ja tarkvara räsisid ei registreerita ega protokollita, et ei ole valimiste korraldajatel võimalik tõsikindlalt tõendada, et arvutis ei olnud pahavara. Kuna võtmete genereerimiseks kasutatava kõvaketta sisu on n-ö isetekkeline, ei garanteeri ainuüksi arvuti võrgust lahtiühendamine pahavara puudumist. Kui varem oli kettatõmmise loomine ja sinna tarkvara paigutamine vaadeldav, siis alates
  26. aastast on arvutisüsteemi seadistamise protseduuride vaatlemise võimalust järk-järgult vähendatud.
  27. Riigi valimisteenistuse selgitused elektroonilise hääletamise protseduuride kohta ei vasta olulistes küsimustest tõele ning kaebemenetluses ei ole võimalik saada selgust, miks protseduurid ei järgi seadust. Riigi valimisteenistus eksitas Riigikohut kohtuasjas nr 5-23-
  28. Elektroonilise valimissedeli EHAK-koodi väli sisaldas kõigi ametliku valijarakendusega antud häälte puhul märgijada 0000 – erinevalt Vabariigi Valimiskomisjoni
  29. oktoobri
  30. a otsusega nr 47 ettenähtud vormist. Kaebused selliste seadustest lahknevuste kohta, sh kehtetute digiallkirjade kohta e-häälte konteineritel, jäid Riigikohtus arutamata. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas oma äranägemise järgi, missugust seadust või otsust tuleb elektroonilisel hääletamisel järgida. Riigikohus ei ennistanud 2

(4)5-23-40 kaebetähtaega kohtuasjas nr 5-23-26, et arutada kaebust, mis puudutas kõigi loetud elektrooniliste häälte seadusest kõrvalekaldumist ning oleks võinud mõjutada valimistulemust. Selle tulemusel loeti kokku elektroonilised hääled, mis ei vastanud seaduse nõuetele, ja seetõttu on 22 Riigikogu mandaati omandatud kehtetute sedelite alusel. Olemasolev kaebemenetlus ja vaatlemise protseduurid ei võimalda probleemide lahendamist ning valijaskond peab leppima seadusi eiravate valimistega.
  1. Kuivõrd elektroonilise hääletamise vaatlemine on läbi mõtlemata ning tagatud ei ole seaduse järgimine elektroonilise hääletamise korraldamisel, taotleb kaebaja Riigikohtult elektroonilise hääletamise vaadeldavuse põhimõtete läbiarutamist ning seadusandjale sellekohase suunise andmist.
  2. Kaebaja esitas
  3. detsembril 2023 kaebuse täienduseks Riigikogule saadetud valimisvaatlejate ühisavalduse teksti ning kaebaja koostatud raporti Riigikogu
  4. aasta valimiste kohta. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  5. Vabariigi Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu ja jäi oma
  6. veebruari
  7. a otsuse nr 54 seisukohtade juurde, paludes jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebajale pakuti võimalusi tutvuda EHS-i privaatvõtme loomiseks kasutatud alglaadimisketta varukoopia tõmmisega. Kaebajal avanes selleks võimalus alles üheksa kuud pärast Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemist.
  8. Kaebusest ei selgu kaebaja taotlus ega subjektiivsete õiguste rikkumine, samuti on kaebus esitatud hilinemisega, kuid selles ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust ega nähtu ka muid mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse resolutiivosa, vaid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 54 punktis 1 toodud seisukohta, esitamata samas väiteid, mis Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohta muudaks.
  9. Operatsioonisüsteemi ja tarkvara räside protokollimine ei ole dokumentatsiooni kohaselt nõutav. EHS-i privaatvõtme loomiseks kasutatud kõvakettale on installeeritud viirusetõrje tarkvara, mis aitab tuvastada süsteemist nii pahavara kui ka viiruseid. Hääletamistulemusi pahavaraga kompromiteerida ei saa, sest hääletamistulemuste kindlakstegemisel väljastatud lugemistõendi abil selguks kompromiteerimine kohe. Lugemistõendi alusel on matemaatiliselt võimalik tõestada, et hääletamistulemust ei ole võltsitud ega kompromiteeritud. Lisaks allkirjastab süsteem hääletamistulemuse. Lugemistõendit kontrollib audiitor eraldi süsteemis enda kompileeritud auditeerimisrakendusega. Hääletamistulemuste autentsust ja terviklust on võimalik kontrollida igaühel häälte lugemise käigus loodud signatuurfaili abil. Häälte kokkulugemisel saadud failid (hääletustulemused, signatuur, avalik võti) koos hääletamistulemuse autentsuse kontrollimise juhendiga avaldatakse valimised.ee veebilehel. Seega on kaebaja väited võimalikust pahavarast, hääletamistulemuste manipuleerimisest ning rünnetest hüpoteetilised ja tõendamata. EHAK-koodi ja digitaalallkirjade kehtetust puudutavad väited ei ole käesolevas asjas asjakohased. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  10. Kaebuse pealkirjast nähtub, et see on esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni
  11. veebruari
  12. a otsuse nr 54 vaidlustamiseks, kuigi selles ei ole esitatud sõnaselget taotlust valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks ega näidatud, kuidas otsus rikub kaebaja õigusi. 3
(4)5-23-40
  1. Kaebetähtaeg Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste vaidlustamiseks on kolm päeva otsuse teatavakstegemisest (Riigikogu valimise seaduse § 721 lõige 3, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõige 1). Kuivõrd kaebus on esitatud
  2. ja
  3. detsembril 2023, on tähtaeg Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. veebruari
  5. a otsuse vaidlustamiseks möödunud. Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust.
  6. Kaebuse tekstist ilmneb, et kaebaja eesmärgiks ei olegi niivõrd Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamine, kuivõrd juhtida valimiste vaatlejana Riigikohtu ja seadusandja tähelepanu võimalikele puudustele elektroonilise hääletamise korralduses. Kolleegium märgib, et vaatlejad mängivad olulist rolli selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud. Seda rolli peaksid vaatlejad saama täita ka elektroonilise hääletamise puhul, mida eelistab aina suurem hulk Eesti valijaid (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus nr 5-23-20/5, punkt 81). Siiski ei ole vaatlejal õigust esitada eelnimetatud eesmärgil Riigikohtule kaebust.
  9. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium M. Põdra kaebuse läbi vaatamata. Riigikogu menetluses on riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE, Riigikogu XV koosseis), mille eesmärgiks on korrastada elektroonilise hääletamise reegleid. Kodanikel, sh vaatlejatel, on võimalik esitada Riigikogule arvamusi ja seisukohti menetluses oleva eelnõu kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.