1-21-5612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-5612 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2,

§ 22lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20.

märtsi 2023. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise viis Prokuratuur Eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe Kirjalik menetlus Hannes Laas Isikukood või sünniaeg: 38102190297 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Haridus: XXX Emakeel: eesti Karistatus: kriminaalkorras kolm kehtivat karistust: 19.07.2018 Pärnu Maakohtu otsusega (1-18-5433) mõisteti

§ 263lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vangistust, mis asendati 358 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. 05.12.2012 Harju Maakohtu otsusega (1-12-10969) mõisteti

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 392 lg 2 p 2; § 420 lg 1; § 418 lg 1 järgi 5 aastat vangistust; 17.04.2012 Harju Maakohtu otsusega (1-12-3420) mõisteti

§ 424järgi karistusega 8 kuud vangistust 1 aasta 6 kuulise katseajaga.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.06.2022; viibis vahi all 07.04.2021-09.06.

1. Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Ahto Sirendi
2. Tühistada Pärnu Maakohtu
3. märtsi
4. a otsus, välja arvatud osas, millega maakohus tegi otsustuse punktis 5 asitõendite suhtes võetavate meetmete osas KrMS § 126 lg 3 alusel.
5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
6. Süüdi tunnistada Hannes Laas

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2,

§ 22lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

2.2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Hannes Laasile mõistetud karistusest kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud aeg

1. aprillist 2021.a kuni
2. juunini 2022.a s.o 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 2 (kaks) päeva, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Hannes Laasil on vangistus 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 2.
3. Juhindudes

§-st 74, §-st 75 jätta Hannes Laasile mõistetud ärakandmata karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõuded

§ 75

järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.

1. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. 2.
2. Mõista Hannes Laasilt KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 180 lg 1 alusel menetluskuludena välja määratud kaitsja Viktor Kozlovile kohtueelses menetluses makstud tasu summas 27 eurot; 1/2 sõiduauto Volkswagen Jetta (registreerimismärk XXXXXX) Paidest Pärnusse toimetamise kulu summas 118,08 eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot. Välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Makseinfo koos arvelduskonto ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. 2.
3. Maakohtu menetluses menetluskuluna tekkinud süüdistatava kokkuleppel kaitsja tasu summas 11 700 eurot, jätta H. Laasi enda kanda.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
6. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroole (reg. number 14348155) seoses advokaat Ahto Sirendi poolt Hannes Laas’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 1036,8 eurot (s.h. käibemaks). 2

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2,

§ 22lg 3 järgi.

Otsusega hüvitati õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel Hannes Laasile SKHS § 11 lg 4 alusel süüteomenetluses Pärnu Maakohtu 09.04.2021 ja järgnevate vahistamismääruste nr 1-21-2575 ja tõkendi muutmata jätmise määruste nr 1-21-5612 alusel vahi all viibitud aja 07.04.2021-09.06.2022, s.o 429 (neljasaja kahekümne üheksa) päeva, eest mittevaraline kahju summas 25 382,49 eurot. Rahuldati õigeksmõistetud Hannes Laasi kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlus kogu ulatuses. Määrati KrMS § 181 lg 1, § 175 lg 1 p 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) kohtuotsuse jõustumisel Hannes Laasile tema valitud kaitsjatele makstud tasu summas 11 700 eurot. KrMS § 181 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 175 lg 1 p 6 alusel jäeti Eesti Vabariigi kanda määratud kaitsja Viktor Kozlovile kohtueelses menetluses makstud tasu summas 27 eurot ja 1/2 sõiduauto Volkswagen Jetta (registreerimismärk XXXXXX) Paidest Pärnusse toimetamise kulu summas 118,08 eurot. Tühistati Hannes Laasile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse kuulutamisel, s.o 20.03.2023. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastati kohtuotsuse jõustumisel Hannes Laasile temalt asitõenditena äravõetud esemed. 2. Hannes Laas on kohtu alla antud 10.02.2023 täpsustatud süüdistuse järgi: Hannes Laasi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (05.12.2012 mõisteti ta Harju Maakohtu poolt süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi), aitas tahtlikult kaasa 2021 jaanuaris suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise ja Hollandi Kuningriigist Eesti Vabariiki toimetamise katsele. Nimelt, 2021.a jaanuaris soovisid Q ja W toimetada Hollandist Eestisse ja Eestist edasi Soome esialgu 5 kg kokaiini. Kokaiini omandamiseks vajalikud kokkulepped, s.h ostuhind ning raha ja kokaiini üleandmise tingimused, olid juba varasemalt W poolt Hollandis viibivate isikutega kokku lepitud. Kokaiini Eestisse ja Eestist edasi Soome toimetamiseks sobiliku autojuhi leidmiseks pöördus Q Hannes Laasi poole. Hannes Laas soovitas Qle antud autojuhiks C. Seejuures kinnitas Hannes Laas Qle, et C on varem narkootikumide vedamisega tegelenud ja seetõttu võib teda usaldada. Q poolt antud ülesannet täites, kaasas Hannes Laas 12.01.2021 kuriteo toimepanemisse C, käskides tal oma telefoni tõmmata anonüümset suhtlust võimaldava suhtlusprogrammi SureSpot ning viis ta seejärel kokku Qga. Edaspidiselt suhtles Cga Q isiklikult nii omavahel kohtudes, aga valdavalt telefoni teel läbi sõnumirakenduse SureSpot. Vastavalt Q ja W poolt kokkulepitule ei räägitud Cle Wst ning W Cga ise ei kohtunud ja ei suhelnud. Hannes Laasi poolt korraldatud kokkusaamine Q ja C vahel toimus 15.01.2021 Imavere Alexela tankla juures, kus Q rääkis Cle narkootikumide Hollandist Eestisse transportimise plaanist ning andis Cle täpsed juhised ja korraldused. Q selgituste kohaselt pidi C sõitma sõiduautoga Eestist Hollandisse ning jätma seal auto koos süütevõtmega tänavale pargituna, kust sõiduauto ära võetakse ning tuuakse järgmisel päeval Cle tagasi koos autos peidikutesse peidetud 5 kg kokaiiniga. Pärast 3

§ 184

lg 2 p 2, § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o aitas kaasa narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katsele, olles isikuks, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo.
3. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et H. Laasile etteheidetav kuritegu ei ole jõudnud katsestaadiumisse, vaid jäi ettevalmistusstaadiumisse, mis ei ole antud kuriteo puhul karistatav. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid kuriteokatse alguse kohta isikute poolt, kes vahetult alustasid kuriteo toimepanemisega ehk asusid ohustama kaitstavat õigushüve. Nimelt just nende isikute tegevuse kohta, kel on tahtlus kuritegu toime panna, sh vahendliku täideviimise alustamise kaudu. Maakohus asus seisukohale, et kuriteo alustamiseks ehk katsestaadiumisse jõudmise tuvastamiseks tuleb n-ö võrrandist eemaldada matkija isik üldse, sest matkija ei saa soodustada kuriteo toimepanemist esmaliinis, vaid objektiivne pilt peab näitama seda, et kuriteoplaaniga karistatavasse alasse (kuriteo tahtlusega isikud pidid peavad samuti saavutama ajalis-ruumise suhte vastavalt plaanile) ka jõuti sõltumata matkijast. Prokurör on aga lugenud kuriteokatse alguseks Q antud viimast korraldust matkijale ning matkija antud nõustumist Hollandis Drachteni hotelli juures ettevalmistustöös osalemiseks. Lisaks tegelikkuses ei osalenud selles ka matkija ise, vaid jätkas sõitu ju Eestisse. Sellise käsitluse alusel võinuks C ka üldse mitte Eestist välja sõita ja saata vaid eksitavaid sõnumeid – see ei saa ju nii olla, täideviijate tegevus põhiteo alustamise kohta on vaja tõendada. Reegeljuhtumil ei tegutse matkija kuriteokoosseisu tähenduses tahtlikult ja tema teopanuseid ei saa seega

§ 21lg 2 alusel teisele täideviijale omistada.

Seega ei saa matkija alustada kuriteo täideviimist

§ 25lg 4 mõttes.

Esitatud süüdistuse

§ 184järgi ettevalmistamisstaadiumis osutas H.

Laas autojuhi leidmiseks tahtlikult kaasabi, kuid põhiteoga ei alustatutki. H. Laas ei osutanud süüdistuse ja tõendite järgi kaasabi ka

§ 189mõttes, mille kohaselt: § 189. Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine

§ 189lg 1 järgi.

Seega puuduvad ka materiaalõiguslikud võimalused H. Laasi tegevuse ümberkvalifitseerimiseks esitatud süüdistuse järgi. Sellest tulenevalt tuleb Hannes Laas kogu esitatud süüdistuses õigeks mõista. PROKURATUURI APELLATSIOON 4. Apellant vaidlustab Pärnu Maakohtu otsuse täies ulatuses. Prokuröri hinnangul on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust. Käesoleva kriminaalasja keskne vaidlus seisneb selles, kas Q põhitegu, millele kaasaaitamist Hannes Laasile ette heidetakse, oli jõudnud katse staadiumisse. Prokurör leiab, et maakohus on antud küsimuses vääralt kohaldanud karistusseadustikku. Lisaks on otsuses kohtu mõttekäik kohati raskesti jälgitav. Kohus on teinud mitmeid oletusi ja arendanud hüpoteetiliselt sündmuste käiku, mis aga prokuröri hinnangul pigem raskendavad otsuse jälgimist. Kohtu seisukohad on kohati vastuolulised. Otsuses on mitmeid arutuluskäike, mille asjakohasus on küsitav . Osades seisukohtades ei ole kohus arvestanud tõendite kogumit, mis on viinud kohtu ebaõigete järeldusteni. Samuti on kohus vääralt tõlgendanud Riigikohtu praktikat, mis on toonud kaasa tõendile ebaõige hinnangu andmise. 5

§ 184

järgi ettevalmistusstaadiumi tegevuste ahelas veel mitmete sammude jätk enne viimast sammu, millega vahetult õigushüve ohustatakse, katsestaadiumisse jõudmiseks (puudu on veel mitu sammu katsestaadiumisse jõudmiseks), või saanuks lugeda sellest kuriteokatse algust, sest esmaselt narkoaine käitlust kohapeal Drachteni hotelli juures ei olnudki ju tuvastatud kuriteotahtlusega isikute poolt plaanis.“ Prokuröri hinnangul ei saa pidada õigeks, et kohus süüdistaja positsiooniga mitte nõustudes, jätab ise materiaalõiguslikult õige käitumistegevuse konstrueerimata, st antud juhul katse algusmomendi määratlemata. Ei saa teha etteheidet olukorras, kus puudub arusaam õigest käsitlusest. Keskne probleem seisneb aga selles, et maakohus püüab põhitegu, millele kaasaaitamist Hannes Laasile ette heidetakse, hinnata läbi Hollandis tegutsevate narkootikume müüvate isikute tegevuse (nt otsuse p 1.4 lk 14, p 1.4.2 lk 15, p 1.4.3 lk 17). Riigikohus on välja toonud, et asjaolu, et ostja ja müüja lepivad omavahel kokku narkootilise aine müümise ning üleandmise tingimustes, ei anna alust vaadelda kõnealust käitumist ühise ja 7

§ 21lg 2 esimese lause mõttes.

(RKKKo 3-1-1-38-11, p 22) Seega narkootilise aine müüja ja ostja ei pane kuritegu toime kaastäideviijatena vaid tegemist on kahe erineva kuriteoga. Üks isik müüb narkootilist ainet ja annab selle üle (Hollandis olev isik/isikud) ning teine isik ostab ja võtab vastu (Q). Eeltoodust tulenevalt on põhimõtteliselt ebaõige sisustada Q kuriteo toimepanemise algust läbi müüja tegevuse. Süüdistuse kohaselt aitas Hannes Laas kaasa Q kuriteole, so narkootilise aine kokaiini omandamise katsele. Seega tulnuks maakohtul hinnata, kas Q tegi kõik endast oleneva, et narkootilist ainet omandada. Seejuures tulnuks kohtul arvestada olustikku ja tuvastatud asjaolusid. See tähendab seda, et Q kuriteo täideviijana ise viibis Eestis ja andis siin viibides korraldusi Hollandis viibivale Cle. Vastab tõele, et C oli kuriteo matkija ja tal puudus tahtlus narkokuritegu toime panna (see on välja toodud ka süüdistuses). Eeltoodut aga Q ei teadnud. Q tegu hinnates tuleb arvestada, et tema sai aru, et ta tegutseb grupis koos Cga, kelle ta oli kuriteoplaani kaasanud ning kellele juhiseid ja korraldusi andes soovis kokaiini omandada ja Eestisse toimetada. Ebaõige on kohtu arusaam, et prokurör on lugenud kuriteokatse alguseks matkija tegevust (otsuse p 1.4, lk 13). Prokurör, olles kursis kohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukohaga asjas nr 1-20-8278, käsitles teadlikult süüdistuskõnes kuriteokatset läbi Q tegevuse ja mitte läbi matkija tegevuse. Prokurör on endiselt seisukohal, et kohtus on tõendamist leidnud, et Q tegi jaanuaris kõik endast oleneva Hollandis kokaiini omandamiseks, st ostu-müügi tehingu lõpule viimiseks - Hollandis raha üleandmiseks ning kokaiini vastuvõtmiseks. Selleks andis ta Cle täpsed juhised ja korralduse narkootikumide vastuvõtmiseks, sh kuriteo toimepanemise aja ja koha (Q objektiivne tegu). C vastas Q korraldusele nõustuvalt (ok). See andis Qle kinnituse, et ta on enda osa ära teinud ning plaan on käiku läinud. Tõendeid kogumis hinnates võib järeldada, et Q oli antud teabe edastanud oma kuriteo kaastäideviijale (Wle). Seega ei saanud Q enda seisukohast midagi rohkemat teha, kui oodata järgnevat päeva, mil kokaiin pidi olema juba Volkswagenis ning C autoga tagasiteel Eesti suunas. Q oli teinud kõik endast sõltuva ja vajaliku, et tagajärg saabuks ning seejuures oli ta kontrolli sündmuste käigu üle enda käest ära andnud. Ta ei saanud enam kontrollida Hollandis kokaiini müüvate isikute tegevust. 23. jaanuari õhul pidid Hollandis viibivad isikud auto ära võtma, asendama valmispandud raha 5 kg kokaiiniga ning auto samale kohale tagasi paigutama (st oleksid ostu-müügi tehingu lõpule viinud). Kui see oleks õnnestunud, oleks kuritegu lõpule viidud. Q arusaamise järgi oli auto rahaga õiges kohas ootel. Sel ajal, mil C andis Qle teada intsidendist Hollandi politseiga, oli tegelikult aeg, mil kokaiini müüja pidi auto parklast ära viima. Sel ajal ei saanud ja ei pidanud Q tegema mitte midagi täiendavalt, et kokaiini omandamise kuritegu soodustada või lõpule viia – objektiivsest küljest oli tema kõik vajaliku teinud. Asjaolu, et kuritegu ei õnnestunud lõpule viia, ei sõltunud Q tahtest ega tegevusest (C teavitas teda enda kinnipidamisest) ning toimepandut tuleb hinnata kuriteokatsena – Q oli alustanud

§ 184tähenduses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist, st kokaiini omandamist.

Eeltoodud asjaolud tõi prokurör välja ka süüdistuskõnes. Antud käsitluses on kuriteo katse algust loetud justnimelt Q tegevusest. Asjaolu, et C tegelikult ei läinud Darchteni hotelli, ei oma Q täideviimisteo (kuriteokatse) hindamisel õiguslikku tähendust. Oluline on see, kuidas Q asjadest aru sai ja et ta tegi kuriteo toimepanemiseks objektiivselt kõik endast sõltuva. Formaalset kriteeriumi aluseks võttes võib katse lugeda ühemõtteliselt alanuks mh toimepanija poolt kausaalseose käest andmise korral siis, kui ta on teinud kõik endast oleneva, et tagajärg saabuks. Süüteokatse on alanud, kui vastavalt isiku ettekujutusele teost ei jää tema ja reaalse süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. Ning vastupidi: kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis (RKKK 3-1-1-17-03). Seega tuleb hinnata, kas Ql endal oli süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja sooritada üht või mitut käitumisakti. Vastus sellele küsimusel on eitav. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et katsestaadiumisse jõudmise tuvastamiseks tuleb eemaldada võrrandist matkija isik üldse (otsuse p 1.4.1, lk 14). Selliselt talitades ei oleks antud kuritegu matkija tegevusega võimalik tõendada. Kohus on otsuses korduvalt rõhutanud, et kuriteokatse sõltub Hollandis viibivate täideviijate tegevusest. Juhul kui Hollandis viibival müüjal oleks 8

§ 184

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr (3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19). Antud juhul on selleks vangistus 9 aastat. Kuna narkokuritegu jäi lõpule viimata, tuleb hinnata, millise aine ja koguse käitlemisele oli Q ja Laasi tahe suunatud. Q tahe oli omandada ja Eestisse toimetada 5 kg kokaiini. Antud kokaiini kogusest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 63 692 inimesele. Suureks loetakse kogust enam kui kümnele inimesele. Arvestades narkootikumide laia levikut Eesti ühiskonnas, eelkõige kooliealiste ja noorte hulgas, on antud 5 kg ülipuhta kokaiini käitlemine ühiskonnale väga suure mõjuga (st kujutab rahva tervisele märkimisväärselt suurt ohtu) ning on sellest tulenvalt äärmiselt taunimisväärne. Nagu kohtus tõendamist leidis, aitas Hannes Laas teadlikult kaasa nö rahvusvahelisele kuriteole (st ülisuures koguses kokaiini välisriigist Eesti riiki toimetamisele), mis on kohtupraktikast tulenevalt ohtlikum käitlemise vorm ja seetõttu süüd raskendav asjaolu (1- 18-2232/179, p 72). Lisaks suurendab Laasi süüd pikka aega legaalse sissetuleku puudumine (3-1-1-30-07, p 15), mis viitab, et tegemist on tema elustiiliga. Hannes Laasi süü suurust mõjutab ka asjaolu, et tema tegu oli toime pandud kavatsetult, st ta teadis kokaiini Eestisse toimetamise asjaolusid ning soovis sellele igakülgselt kaasa aidata. Hannes Laasil on kehtiv karistus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Seega on ta toim pannud järjekordse raske esimese astme kuriteo. Prokuröri hinnangul tuleb nii eripreventiivsetest kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuval mõista Hannes Laasile reaalne vangistus. Hannes Laasi suhtes puuduvad alused

§-de 73 või 74 kohaldamiseks. Hannes Laas ei ole kuriteo toimepanemist tunnistanud, rääkimata puhtsüdamlikust kahetsusest. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades süüdistava poolt toimepandud kuriteo raskust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, karistust kergendavate asjaolude puudumist, asjaolu, et tegemist oli kuriteo matkimisega ning et tegemist oli kuriteole kaasaaitamisega, tuleb Hannes Laasi süüd pidada keskmisest madalamaks. Eeltoodut arvesse võttes taotleb prokurör kohtult Hannes Laasi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2, § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi ning mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg 9

§ 189

kuriteokoosseisule.

§ 21

kohaselt on täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Seega on kuritegu võimalik toime panna vahendlikult s.o teist isikut vahendina ärakasutamisse teel. Eeltoodust juhidudes on prokuröri hinnangu asjakohane hinnata, kas Hannes Laasi poolt Qle narkootikumide veoks autojuhina C vahendamine võib olla käsitletav

§ 189

tähenduses

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi üleandmises. 4.

1. Prokuratuur taotleb:
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.03.2023 otsus täielikult Hannes Laasi õigeksmõistmises.
3. Teha uus otsus, millega tunnistada Hannes Laas süüdi

§ 184

lg 2 p 2, § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi ning mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg (07.04.2021-09.06.2022) arvata karistusaja hulka. Kandmata karistuseks on 2 aastat, 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Juhul, kui ringkonnakohus nõustub kuriteokaste käsitluse osas Pärnu Maakohtuga, taotleb prokurör alternatiivselt: 3. mõista Hannes Laasi süüdi

§ 189järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOONIVASTUS

1. Prokuratuuri apellatsioonile esitatud vastuses leiab kaitsja, et maakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ning apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaitsja juhib sissejuhatavalt tähelepanu, et tegelikkuses kokaiini vedu Eestisse ei toimunud. Kohus leidis, et täideviijate põhitegu ei jõudnud kaugemale kuriteo ettevalmistamise staadiumist, mis ei ole kriminaliseeritud ja mõistis Hannes Laasi talle esitatud süüdistuses õigeks. Vaieldes prokuratuuri apellatsioonile vastu, märgib süüdistatava kaitsja kokkuvõtlikult järgmist: 5.
2. Apellatsioonis on kohtule ekslikult ette heidetud seda, et kohus on teoplaaniga seostanud Hollandis kokaiini müüma ja selle autosse peitma pidanud isikuid. Seega on apellant seisukohal nagu neil isikutel ei olekski mingit tähendust teoplaani seisukohast. Seejuures kohus ei räägi mingist Hollandi-Eesti ühisest grupist, vaid sellest, et lahus nende isikute tegevusest (ja ka kokaiinist) ei ole võimalik määratleda katse algust. Teoplaan oli ju väga lihtsustatult ja skemaatiliselt kujutatuna 5 kg kokaiini ostu-müügi tehing, mis pidi teostatama Hollandi Kuningriigis sealsete müüjate poolt nimetatud konkreetsel ajal ja kohas (nimetatakse alati ilmselgetel põhjustel vahetult enne tehingu teostamisele asumist), kokkuvõttes täielikult müüjate määratud tingimustel ja viisil. Ostja (ka matkija) kogu otsustusvabadus selles tehingus piirdus ainult esitatud tingimustega nõustumise või mittenõustumisega. Ostja (ka matkija) oli üksnes ootel, mis on passiivne tegevus ja mida ei saa kuidagi katse alguseks lugeda. Meie kaasuses on ju tegemist teodeliktiga. Teoplaani detailidest on teada ainult see, et matkija C pidi tema poolt juhitud auto vastavalt juhistele Hollandis kuhugi jätma ja sealsed müüjad hoolitsevad selle eest kokaiin saab mingi aja jooksul autosse peidetud. Matkija tegutses üksnes autojuhina, konkreetsemat informatsiooni omamata ja talle Q poolt telefonitsi antud juhiste järgi. Kokaiini müüjad, nende tegevus ja kokaiin ise nagu ei mahukski apellandi kontseptsiooni ja kuriteokatse alguse momendi suudab apellant kindaks teha ka ilma eelnimetatust midagi teadmata ja tõendamata. Paraku sellisena ei oleks ka kuriteo matkimist üldse vaja olnud. Matkimise eesmärk on ju eelseisva või planeeritava kuriteo asjaolude avastamisele kaasaaitamine ja selle tõendamine. Konkreetse matkimise eesmärk oli ikkagi 5 kg kokaiinini jõudmine, mitte sellest kogusest ainult rääkimine, kirjutamine ja kellelegi selle koguse kokaiini käitlemise katse omistamine. Kui seda eesmärki ei 10

§ 189

osas on allakirjutanule üldse arusaamatu, kuna sellise, ilma igasuguse karistusõigusliku analüüsita taotluse esitamisega on apellant loobunud süüdistusfunktsiooni kandmast ja süüdistust esindamast ning üritanud süüdistusfunktsiooni apellatsioonikohtule üle anda. Kui aga alternatiivtaotlusele sisuliselt vastata, siis elus inimene ei saa küll olla selle seaduse dispositsioonis kirjeldatud vahendiks, vähemalt seadusandja mõtte kohaselt. 5.

1. Süüdistatava kaitsja palub jätta prokuratuuri apellatsiooni kriminaalasjas nr 1-21-5612 täielikult (ka alternatiivtaotluse osas) rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuratuuri apellatsioonis ja kaitsja apellatsioonivastuses toodud seisukohtadega leiab, et pellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise KrMS § 338 p 2 alusel. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
3. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et kriminaalasjas ei ole vaidlust süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Maakohus märkis, et vaidluse põhirõhk praeguses kriminaalasjas on selles, kas
4. a jaanuari episoodi kuritegu jõudis üldse ettevalmistamisstaadiumist kuriteokatseni. Maakohus tuvastas, et asjas on küllaldaselt tõendeid ning nende põhjal ei ole kahtlust, et Q kaastäideviimise vormis oli korraldamas narkoaine toomist Hollandist ja selleks autojuhi C pakkus talle välja Hannes Laas. Sisuliselt on tõendamist leidnud ning vaidlus puudub kokkuvõtvalt selles, et Q palvel otsis H. Laas Hollandist Eestisse kokaiini veoks üles C, seejuures teadis H. Laas, et Hollandist on vaja Eestisse tuua narkootilist ainet. H. Laas 12.01.2021 kaasas kuriteo toimepanemisse C, käskides tal oma telefoni tõmmata anonüümset suhtlust võimaldava suhtlusprogrammi SureSpot ning viis ta seejärel kokku Qga. H. Laasi poolt korraldatud kokkusaamine Q ja C vahel toimus 15.01.2021 Imavere Alexela tankla juures, kus Q rääkis Cle narkootikumide Hollandist Eestisse transportimise plaanist ning andis Cle täpsed juhised ja korraldused. Q andis Cle üle 18.01.2021 sõiduauto Volkswagen Jetta, registreerimismärgiga XXXXXX, mille pagasiruumi ehitatud elektrooniliselt avatavas peidikus asus 5 kg kokaiini ostmiseks mõeldud sularaha 36 750 eurot, mis oli vaakumpakendatud ning mille olemasolust C ei teadnud. 18.01.2021 suundus C vastavalt Q poolt antud korraldustele 12

§ 21lg 2 alusel teisele täideviijale omistada.

Seega ei saa matkija alustada kuriteo täideviimist

§ 25lg 4 mõttes.

Sellise kvaliteediga teod saab toime panna vaid kuriteo toimepanemise tahtlusega tegutsev isik ja mitte tahtlust jäljendav isik (RKKKo nr 1-20-8278, p 30-33). Praeguses otsuses on paslik viidata lisaks ka teisele samas lahendis nimetatud seisukohale, mille kohaselt matkimise puhul on tegemist pelgalt süüteo toimepanemise jäljendamisega. Matkija tahtlus peab olema suunatud sellele, et matkitava kuriteo kahjulik tagajärg ei realiseeruks. (Vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-110-04, p 12 ja
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-10-09, p 45) Siinkohal väärib märkimist, et kuigi KrMS § 1268 lg 1 kohaselt on matkimine tõesti kuriteotunnustega teo toimepanemine, keelab KrMS § 1261 lg 3 selle käigus absoluutsena kellegi elu ja tervise ohustamise, keelatud on ka põhjendamatult vara ja keskkonna ohustamine ja muude isikuõiguste riivamine. Ka see kinnitab, et matkijal ei ole ega ka tohi üldjuhul olla tahtlust kuriteokoosseisuga kaitstavate väärtuste sisuliseks (materiaalseks) kahjustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et on üheselt selge, et KrMS §-ga 1268 ettenähtud normi eesmärgiks ei ole pelgalt kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, kui selline. Antud norm teenib eesmärki konkreetse kuriteo kahjulikud tagajärjed ära hoida, samuti aga paljastada ning vastutusele võtta tegelikud teo toimepanijad (kas täideviijad või osavõtjad). Selleks luuakse kuriteo toimepanemise jäljendamisena matkija poolt teo tegelikele toimepanijatele vaid vale ettekujutus/veendumus, et matkija tegutseb vastavalt varasemalt kokkulepitud teoplaanile. Seejuures pole üldse oluline, et matkija ise astuks reaalseid samme kokkulepitud kuriteoplaani täideviimiseks – näiteks, nagu ka praeguse kaasuse puhul, astuks reaalsesse kontakti aine müüjatega ja/või omandakski narkootilist ainet. See on konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades KrMS § 1261 lg 3 alusel keelatud, kuna, nagu praegusel juhul, suure tõenäosusega võib ohustada ka matkija enda elu ja tervist tehingu käigus või peale seda, kui autosse peidetud 36 750 euro eest jäetakse sinna 5 kg kokaiini. Menetlusõiguses kehtiva üldpõhimõtte kohaselt on mh keelatud isiku elu ja tervise ohustamine, rääkimata nende õigushüvede tegelikust kahjustamisest. Sellel põhjendusel on alusetud maakohtu etteheited Eesti politsei aadressil, kes andis matkijale seadusliku korralduse kokaiini oma valdusse võtmine katkestada. Antud kontekstis on tähtis, et narkokuriteo tegelikule toimepanijale Qle oli loodud ettekujutus, et C tegutseb jätkuvalt vastavalt kokkulepitud kuriteoplaanile. Ainetu on seega ka maakohtu järeldus, et Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi õiguskaitseorganite koostöö mittelaabumine viis ületamatute puudusteni ning seetõttu saab tagajärjena rääkida üksnes 13

§ 21

lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kooskõlastatus tähendab, et kaastäideviijad langetavad subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Nad lepivad kokku rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses, st panevad süüteo toime teadlikult ja soovitult koos tegutsedes. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Ühine tegutsemine eeldab, et kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Iga kaastäideviija lisab tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Seejuures ei ole nõutav, et kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. (RKKK 18.01.2005, 3-1-1-97-04, p-d 21.1– 21.2) Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. (Vt nt RKKK 27.09.2005, 3-1-1-93-05, p 10; viidatud 3-1-1-97-04, p 21.2). Konkreetsetest asjaoludest johtuvalt on mõistagi võimalik, et narkootilise aine käitlemisahelas on nn kuller ning narkootikumide käitlemiseks juhtnööride andja kaastäideviijad. Riigikohtu varasemas praktikas on kaastäideviimiseks loetud näiteks olukorda, kus kuritegeliku ühenduse juht korraldas ja organiseeris narkootilise aine käitlemist, mille raames asetas ta grupi liikmetele keelatud aine käitlemisega seotud konkreetseid ülesandeid, andes neile sh ka täpseid juhiseid narkootilise aine omandamise, vedamise, hoidmise, edasiandmise jne kohta. (RKKK 18.01.2010, 3-1-1-57-09, p-d 19.1–20); (Vt ka 30.03.2023 RKKKo nr 1-20-9591, p-d 18-20). Praeguses kriminaalasjas leidis Q kokaiini Eestisse toimetamiseks H. Laasi abiga C. 15.01.2021 Q kohtus Cga ning rääkis talle narkootikumide Hollandist Eestisse transportimise plaanist. Seejärel organiseeris Q kokaiini transportimiseks mõeldud sõiduauto Volkswagen Jetta (registreerimismärgiga XXXXXX), millesse oli spetsiaalselt narkootikumide transportimiseks ehitatud elektrooniliselt avatavad peidikud. Volkswagen Jetta pagasiruumi ehitatud elektrooniliselt avatavas peidikus asus 5 kg kokaiini ostmiseks mõeldud sularaha 36 750 eurot, mis oli vaakumpakendatud. 18.01.2021 suundus C vastavalt Q poolt antud korraldustele Eestist mööda maismaad läbi Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa Hollandisse. 19.01.2021 edastas Q eelnevalt W käest saadud täpse asukoha Cle, kuhu sõiduauto Volkswagen Jetta jätta, milleks oli Hotel Drachten juurde 14

§ 25

lg 4 kohaselt kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Selleks, et anda H. Laasi tegevusele õige juriidiline hinnang tuleb vastata küsimusele, kas Q on vastavalt kaastäideviimise kokkuleppele vahetult alustanud süüteo toimepanemist. Ringkonnakohus leiab apellandiga nõustuvalt, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Kohtukolleegium ei nõustu aga maakohtu ning kaitsja argumentidega, et prokuratuuri käsitluse kohaselt oli kuriteokatse alanud alles 23.01.2021. a, kui C saatis Qle sõnumi sisuga „ok“, millega Q poolt oligi faktiliselt alustatud narkokuriteo toimepanemist. Nagu sai eespool märgitud, kuna matkija ei saa alustada kuriteo täideviimist

§ 25

lg 4 mõttes, kuivõrd tal puudub kuriteo toimepanemise tahtlus, ei ole üldse oluline, mida matkija tegelikult sel hetkel teeb või mõtleb. Tähtis on vaid see, et teo tegelik täideviija kujutab ette, et kaastäideviija/matkija tegutseb temaga (ühiselt ning kooskõlastatult) vastavalt kokkulepitud teoplaanile. Sellise ettekujutuse on matkija C kohtukolleegiumi veendumusel Qle täielikult loonud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kui prokurör isegi tõesti viitas kohtuvaidlustes matkija tegevusele, kui Q poolt süüteo toimepanemise alustamise hetkele, ei ole maakohus prokuröri kohtuvaidlustes antud õiguslike hinnangutega (v.a süüdistusest loobumine KrMS § 301 alusel) seotud. KrMS § 268 lg 1 kohaselt seab kohtulikuks arutamiseks piirid süüdistusakt. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab süüdistuse tekst sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 1-179941/80, p 8 ja
3. veebruari
4. a otsus nr 1-17-1327/52, p 13). Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19; 28.05.2020 RKKKo nr 1-16-4665, p.10.) Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub H. Laasile esitatud süüdistusest ühemõtteliselt, millistele faktilistele asjaoludele tuginevalt on H. Laasile esitatud süüdistus narkokuriteo katsele kaasaaitamises ning ammendavalt on toodud ka teo faktilised asjaolud, milliste põhjal prokuratuur on seisukohal, et Q on alustanud kuriteo toimepanemisega. Ringkonnakohus leiabki, et kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et Q on alustanud narkokuriteo toimepanemisega, kui vastavalt kokkulepitud rollijaotusele ning teoplaanile tegi kõik endast oleneva kokaiini omandamiseks – peale süüdistuses nimetatud ettevalmistustöid saatis C kokaiini ja selle ostmiseks mõeldud sularaha vedamiseks ümberehitatud sõiduautoga mööda maismaad läbi Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa Hollandisse. 23.01.2021 kell 12.29 (11.29 Hollandi aja järgi) andis Q Cle SureSpot vahendusel korralduse parkida Volkswagen Jetta kokkulepitud kohta ning võtta endale samas hotellis tuba, kuna samal õhtul võetakse auto ära ja hommikul on auto tagasi sinna peidetud 5 kg kokaiiniga. Selliselt oli Qle loodud ettekujutus, et C tegutseb vastavalt tema poolt antud korraldusele ning kokkuleppele. Peale selle korralduse andmist ei sõltunud enam Q tegevusest midagi. Ta on oma teopanuse kokaiini omandamiseks täiel määral ära täitnud ning temal jäi vaid oodata, et kokaiin autosse ka paigutatakse. 15

§ 26mõttes.

Maakohus on aga põhjendamatult asunud seisukohale, et kuna tõendeid ei ole, et narkoainet müüma/peitma tulnud isik/isikud olid üldse jõudnud sündmuskohale (võimalik põhiteo vahetu alustamise moment), siis jäi kokaiini ostmisele suunatud tegevus ettevalmistusstaadiumi. Selline järeldus on vale. Ringkonnakohus kordab, et praeguses menetluses ei ole kokaiini müüjaid vastutusele võetud ning pole üldse oluline, kas müüjad on alustanud kokaiini edasiandmise katsega. 7.5. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ning Kohtute Infosüsteemist on 08.04.2022 Q Pärnu Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-2169 süüdi tunnistatud muuhulgas ka praeguses kriminaalasjas arutuse all oleva jaanuari 2021. a kuriteoepisoodi toimepanemise eest

§ 184lg 21 järgi.

Q oli süüdi tunnistatud lõpule viidud kuriteo toimepanemise eest põhjusel, et teda süüdistati ning mõisteti süüdi lisaks ka veebruaris

1. a analoogsetel asjaoludel toimepandud 5 kg kokaiini Hollandist omandamise ning Eestisse toimetamise eest. Veebruaris Q poolt toime pandud lõpule viidud episood seisnes kokkuvõtvalt selles, et Q edastas Ule täpse asukoha, kuhu sõiduauto Peugeot Hollandis jätta. Juhiste kohaselt pidi U sõiduki jätma nimetatud asukohta hiljemalt 18.02.2021, mil see sealt ära viiakse ning tagastatakse peidetud kokaiiniga järgmisel päeval. U tegutses vastavalt juhistele. 19.02.2021 kui U sõiduauto Peugeot tagasi enda valdusesse sai, oli sõiduauto armatuuris olevasse peidikusse pandud 5 kg kokaiini, mis seejärel toimetati mööda maismaad Eestisse. Kuigi Q süüditunnistamisel jaanuari
2. a narkokuriteo episoodi toimepanemises ei ole ringkonnakohtu jaoks siduvat jõudu, kinnitab see siiski lisaks praeguses otsuses eeltoodule süüdistuse hüpoteesi, et Q on vastavalt oma ettekujutusele ning Cga kokkuleppele vahetult alustanud kokaiini omandamise katsega. Kuna see katse jaanuari kuus ei õnnestunud, jätkas Q sama kuriteoplaaniga veebruaris, kui sama koguse (5 kg) kokaiini Hollandist omandamine õnnestus ning aine transporditi Eestisse.
3. Et kohtukolleegium leidis, et Q on jaanuaris
4. a toime pannud süüdistuses kirjeldatud viisil 5 kg kokaiini Hollandist omandamise ning Eestisse toimetamise katse, tuleb järgnevalt vastata küsimusele, kas H. Laas on süüdi selle katse toimepanemisele kaasaaitamises. Vaidlus puudub selles, et objektiivselt aitas Qt viimase palvel sobiliku autojuhi leidmisega just H. Laas. Maakohus on oma otsuses välja toonud, et 02.09.2022 C kohtus antud ütlused riimuvad Q antud ütlustega selles, et H. Laasi roll oli aidata Ql leida kokaiini veoks autojuht ja H. Laasi poolt pakutud juht C saigi võetud Q poolt otseselt autojuhiks. Nii Q kui ka C seletasid, et H. Laasi vahendusel otsiti autojuhti just kokaiini veoks, seega H. Laas oli teadlik, millist kaasabi ja mille jaoks temalt oodatakse. Lisaks isikulistele tõendiallikatele H. Laasi teadmine autojuhi leidmise ning kaasamise kuritegelikust eesmärgist on üheselt kinnitamist leidnud ka maakohtu poolt uuritud asitõendi vaatlus- ning jälitustoimingu protokollidega. C esimesel kohtumisel Qga on C juba teadlik, et H. Laas otsis ta üles ning soovitas Qle just kokaiini veoks Hollandist. 30.06.2021 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub 14.01.2020 Imavere külas Paia ristil asuva Aleksela tankla territooriumil toimunud vestlus Q ja C vahel. Peale üksteisele tutvustamist küsib Q kohe, et nagu ta aru saab sõitis C kogu aeg „seal“ päris palju teiste sõprade jaoks, millele C vastab jaataval. Peale seda informeeribki Q, et peaks minema juba homme ning auto on varustatud elektriliselt avaneva peidikuga. C pakub klotsid enda külge panna, millele Q vastab negatiivselt, teatab, et ainet on ca 5 kg ning tutvustab Cle oma kuriteo plaani, mis riimub täielikult H. Laasi esitatud süüdistuses toodud faktiliste asjaoludega (Kd V, lk 133-136). Asitõendina vaadeldud programmi Anom salvestatud 16

§ 17järgi kaasaaitamistahtlus ära.

(Vt RKKKo 31-1-6-11, p 13.6, 3-1-1-54-16, p 20). Praeguses kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et H. Laas teadis, et Q otsis autojuhti, kes tooks ebaseaduslikult Hollandist Eestisse suures koguses kokaiini, mistõttu ta teadlikult ja tahtlikult soovitas Qle antud autojuhiks C. Selliselt tuleb H. Laas talle esitatud süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2, § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi süüdi tunnistada, kuna ta aitas kaasa narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katsele, olles isikuks, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo.
3. Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium süüdistatav H. Laasile karistuse mõistmise küsimust.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo nr 3 1 1-40-04, p 7). Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). 9.

1. KrMS § 331 lg-te 2 ja 3 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Seega ei saa kolleegium mõista H. Laasile rangemat karistust, kui seda taotles prokurör. Prokurör on taotlenud H. Laasi karistada reaalse vangistusega 4 aastat. 9.
2. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, nr 3-1-1-52-13, p 19).

§ 184

lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena kolme kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Kuigi kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et H. Laas teadis, et Ct otsitakse suures koguses kokaiini veoks Hollandist, ei teadnud ta siiski, mis kogusega täpsemalt tegemist on. Nähtuvalt C ning Q vahel 14.01.2020 toimunud vestlusest, arvab C, et Hollandist tuleb toimetada kuni 1 kg ainet kinnitatuna klotsidena keha külge. Arvestades, et kuritegu jäi katsestaadiumisse ning H. Laasi kaasaaitaja rolli selle toimepanemises, tuleb asuda seisukohale, et H. Laasi süü on keskmisest oluliselt väiksem. Lisaks väärib märkimist, et

paragrahvid nii 22 kui ka 25 näevad ette võimaluse karistuse kergendamiseks vastavalt

§ 60nõuetele. 17

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, seega on ta toime pannud järjekordse esimese astme kuriteo. Samas eelmise narkokuriteo toimepanemisest on möödunud üle 10 aastat. Et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, on kohtukolleegiumi veendumusel võimalik süüdistatavat karistada

§ 184

lg 2 sanktsiooni alammäära vangistusega 3 aastat, kuid siiski mitte

§ 60kohaldamisega.

Kohtukolleegium leiab samas, et praeguses kriminaalasjas esinevad alused H. Laasile mõistetava karistuse individualiseerimiseks, mis reaalsest vangistusest efektiivsemalt peab sundima teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatav viibis vahi all perioodil 07.04.202109.06.2022, s.o üle aasta. Praeguseks ajaks on süüdistatav vabaduses viibinud ka üle ühe aasta. Nähtuvalt süüdistatava kohta Karistusregistris olevatest andmetest, ei ole H. Laas peale vanglast vabanemist ühtegi süütegu toime pannud. Viimase väärteo toimepanemise kuupäevaks on 07.04.2021. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võimalik kuni 5 aastast vangistust jätta

§ 74alusel tingimisi kohaldamata.

Kohtukolleegium leiab, et H. Laasile mõjuvaks karistuseks on vangistus selle individualiseerimisega

§ 74

alusel ning käitumiskontrollile allutamisega

§ 75kohaselt.

10. Kohtukolleegium peatub ka maakohtu menetluskuludel. Maakohtu otsusega rahuldati süüdistatava kaitsja tasutaotlus kogu ulatuses ning KrMS § 181 lg 1 alusel mõisteti Eesti Vabariigilt välja H. Laasi kasuks kaitsjale makstud tasu summas 11 700 eurot. Samuti jäeti otsusega KrMS § 181 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 175 lg 1 p 6 alusel Eesti Vabariigi kanda määratud kaitsja Viktor Kozlovile kohtueelses menetluses makstud tasu summas 27 eurot ja 1/2 sõiduauto Volkswagen Jetta (registreerimismärk XXXXXX) Paidest Pärnusse toimetamise kulu summas 118,08 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse H. Laasi õigeksmõistmises

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2,

§ 22

lg 3 järgi ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis mõistab kolleegium määratud kaitsja Viktor Kozlovile kohtueelses menetluses makstud tasu summas 27 eurot ja 1/2 sõiduauto Volkswagen Jetta (registreerimismärk XXXXXX) Paidest Pärnusse toimetamise kulu summas 118,08 eurot KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja süüdistatavalt. Samas jätab kohus kokkuleppel kaitsja tasu summas 11 700 eurot H. Laasi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määrus nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Süüdistatav H. Laas mõistetakse süüdi § 184 lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2,

§ 22lg 3 järgi esimese astme kuriteos, mistõttu tuleb H.

Laasilt välja mõista sundraha 1812,50 eurot. 11. Õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamine ning uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemine tingib maakohtu otsuse tühistamise ka osas, millega Hannes Laasile hüvitati õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel SKHS § 11 lg 4 alusel süüteomenetluses Pärnu Maakohtu 09.04.2021 ja järgnevate 18

§ 185lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab Pärnu Maakohtu

1. märtsi
2. a kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi on esitanud ringkonnakohtule taotluse, milles taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kulude hüvitamist. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja mahukate materjalidega tutvumisele 540 minutit, süüdisatavaga kohtumisele ja konsultatsioonile 30 minutit ning apellatsioonivastuse koostamisele 150 minutit ning taotletavaks tasu suuruseks kokku on 1036,8 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-st 2; § 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
4. märtsi
5. a õigeksmõistva kohtuotsuse ja teeb süüdimõistva otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Allkirjastatud digitaalselt 19