KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Tsiviilasja numb

§ 31lg 7).

Vabastada vandeadvokaat M. N. ajutise pankrotihalduri kohustustest. Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks ja kulude suuruseks 476,40 eurot (sh maksud) ning välja mõista see summa K. K. riigituludesse. Määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud summas 476,40 hüvitatakse riigivahenditest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks (konto xxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank). Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgnik esitas kohtule 09.05.

1. a pankrotiavalduse ning täiendas seda 22.05.
2. a. Kohus kuulas võlgniku ära 01.06.
3. a. Võlgnik selgitas, et vabaneb vanglast hiljemalt 03.08.
4. a, vanglas tööd ei ole saanud teha. Karistused on kelmuste eest. Vabanemisel on töökoht olemas. Kohustused peaksid olema summas üle 7000 euro, ei saa neid käesolevalt maksta. Soovib pankrotimenetluse käivitamist ning hiljem võlgadest vabanemist. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri 02.06.
5. a määrusega. Ajutine pankrotihaldur esitas tegevuse aruande 21.06.
6. a. Aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole, teadaolevaid kohustusi on 4407,20 euro ulatuses, lisanduda võivad kohtutäiturite tasud ja muud täitekulud. Täitemenetlused on peatatud pankrotimenetluse tõttu. Ajutine haldur hindab võlgnikku püsivalt maksejõuetuks vangistuses viibimise tõttu. Vanglasse sattumine on olnud otseses sõltuvuses võlgniku käitumisega, kuna ta on tegutsenud tahtlikult ja õigusvastaselt. Vara tagasivõitmise võimalusi ei esine. Kohtuistungil 02.08.
7. a jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Eesmärk on menetluse kaudu vabaneda osaliselt võlgadest. Võlgnik leidis samuti, et kohustused on suuremad, kui ajutine haldur kindlaks tegi. Ajutine pankrotihaldur avaldas, et võlgade summa ei ole sedavõrd suur, et peaks välja kuulutama pankroti, makseraskused on ajutised vanglas viibimise tõttu. Võlgnik esitas kohtule 30.08.
8. a oma seisukoha aruande osas. Võlgnik leidis, et ajutine pankrotihaldur on näidanud kohustusi väiksemana ning vähendanud täitemenetluse kulusid. Samuti avaldas võlgnik, et ajutise halduri tasu ja kulude suurus on valed. KOHTU SEISUKOHT Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja võlgniku enda suuline seletus ärakuulamisel ning ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuivõrd võlgniku varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetus on ilmne, kuid tegemist ei ole püsiva maksejõuetusega. Võlgniku selline seisund on ajutine, piirdudes perioodiga, millal võlgnik viibib vanglas. Võlgnik on avaldanud, et vabaneb 2019. a, tal on olemas töökoht. Kohus leiab, et arvestades võlgniku isikut, haridustaset, tööturul konkurenstivõimelisust, samuti olemasolevate kohustuste suurust, on ilmne, et tegutsedes heas usus on võlgnik suuteline leidma endale riigi keskmisele lähedase sissetuleku, mille arvelt on võimalik oma kohustused täita. Võlgnik vabaneb vanglast ca 1,5 aasta pärast, mis on oluliselt vähem, kui nt võlgadest vabastamise kestvus. Kohus leiab, et tegemist saab olla üksnes võlgniku ajutiste makseraskustega, mis on kergelt ületatavad võlgniku majanduslikult mõistliku käitumisega. Kohus märgib, et võlgniku kohustuste täpne kindlakstegemine ei ole ajutise halduri poolt võimalik, kuna andmed kogutakse avalikest registritest kolmandate isikute poolt esitatud info põhjal. Võlgniku kohustuste suurus tehakse vajadusel kindlaks alles peale pankroti väljakuulutamist nõuete kaitsmise järel. Menetluse käesolevas etapis piisab üksnes kohustuste ligikaudse suuruse teadasaamisest, et hinnata võlgniku maksevõimet. Kuna võlgnikul vara ei ole ning sissetulek hetkel sisuliselt puudub, on ta maksejõuetu ka nende andmete kohaselt, millised on kindlat teinud ajutine pankrotihaldur. Võlgniku maksejõuetuse püsiva või ajutise iseloomu kindlakstegemine ei sõltu ajutise halduri aruandest, vaid võlgnikule määratud karistuse pikkusest ja võlgniku enda majanduslikut suutlikusest tulevikus. Kohtu hinnangul on tegemist üksnes ajutise makseraskusega, mille on põhjustanud ajutine vanglas viibimine. Kuna kohus ei kuuluta pankrotti välja ega menetlus ei lõppe raugemisega, ei ole tähendust deposiidi suurusel, mille osas on võlgnik esitanud vastuväiteid.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele 2 kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 432 eurot ja kulude suuruseks 44,40 eurot, koos maksudega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses halduri tööga ning kogemusega. Kuna võlgnikul vara ei ole, tuleb määrata, et tasu hüvitatakse riigivahenditest ning võlgnikult mõistetakse sama summa välja riigituludesse. Käesolev menetlus toimub avaldaja huvides ja tema avalduse alusel, seetõttu tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 3