1-22-5248/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-5248 Kohtukoosseis Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus Rommerd Mandrik süüdistuses KarS § 1411 lg 3 p 1, 2, 3 järgi Harju Maakohtu
3. mai 2023.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Rommerd Mandrik Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Rommerd Mandrik, isikukood 38407280242, elukoht XXX, viibib Tallinna Vanglas, kodakondsus Eesti, emakeel eesti keel, XXX, XXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid karistusi 1: 14.04.2016 Pärnu Maakohtu otsusega karistati KarS § 120 lg 1, 141 lg 2 p 6 järgi vangistusega 5 aastat 4 kuud 6 päeva. Tõkend – kahtlustatavana kinnipeetud 18.05.22 kell 23:55, 20.05.22 vahistati. Kaitsja Argo Küünemäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kriminaalasi RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. mai 2023.a otsus kriminaalasjas nr 1-22-5248 muutmata. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
5. Rommerd Mandrikut süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud vägivalda kasutades I astme kuriteod, sealhulgas 16.02.2010 ja 14.04.2016 karistatud Pärnu maakohtu poolt KarS § 141 lg 2 p 6 järgi ja 16.02.2010 karistatud 200 lg 2 p 4, 8 järgi, uuesti korduvalt 18.05.2022 kella 22:10 paiku Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keila linna ja Tuula küla vahelisel terviserajal tungis kallale 14-aastasele X´ile (sünd. XX.XX.XXXX), pani käe kannatanu suule, et ta karjuda ei saaks, lükkas ta kõhuli maha ja nõudis noaga ähvardades endaga kaasaminemist ning suguühtesse astumist, et vastasel korral lõikab tal noaga kõri läbi. Peale kannatanu pikali lükkamist, kui kannatanu oli põlvili maas, pani Rommerd Mandrik oma parema käe kannatanu aluspükstesse ja masseeris ringjaid liigutusi tehes kannatanu suguelundit/kliitorit ning samal ajal katsus teise käega kannatanu rindu läbi riiete. Kuna kannatanu valetas, et eemalt tulevad inimesed, siis vabastas Rommerd Mandrik kannatanu ning viimasel õnnestus ära minna. Rommerd Mandriku tegevus põhjustas kannatanule hirmu ja füüsilist valu, kannatanu sai kerge tervisekahjustuse - kriimustuse õlale ning moraalse kahju. Seega pani Rommerd Mandrik, olles varem karistatud kolme esimese astme kuriteo eest, mille koosseisus on vägivalla kasutamine - kahel korral karistatud KarS
6. jaos sätestatud seksuaalse enesemääramise vastase süüteo eest KarS § 141 lg 2 p 6 järgi ja ühel korral karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi, uuesti korduvalt toime vägivalda kasutades teise inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo ja see tegu oli toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 1411 lg 3 p 1, 2, 3 järgi. MAAKOHTU OTSUS:
7. Harju Maakohtu
8. mai 2023 otsusega üldmenetluses tunnistati Rommerd Mandrik süüdi KarS § 1411 lg 3 p 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 10 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 18.05.
9. Tõkend - vahistamine jäeti muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 2.2 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Rommerd Mandrik. Süüdistatav taotleb tühistada Harju Maakohtu
11. mai
12. a otsus karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista kergem karistus. 3.1 Süüdistatav ei eita tegu ega õigusta ennast, kuid palub vaadata üle karistusaja pikkus. KANNATANU JA TEMA ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
13. Kannatanu ja tema esindaja paluvad jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ning karistust mitte vähendada. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 2
14. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ning kannatanu ja tema seadusliku esindaja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 5.1 Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. KarS § 1411 lg 3 p 1, 2, 3 näeb ette karistusena kolme kuni viieteistaastase või eluaegse vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on Rommerd Mandrikule mõistnud karistuse KarS § 1411 lg 3 p 1, 2, 3 järgi vangistuse 10 aasta, seega jääb mõistetud karistus sisuliselt sanktsiooni keskmise määra lähedale ega ületa seda oluliselt. 5.2 Maakohus on karistuse mõistmisel võtnud lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra. Seejärel on maakohus sanktsiooni määra vastavalt süüdistatava süüle suurendanud, sh tuvastanud süüd kergendavad asjaolud ning raskendavate asjaolude puudumise ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse määra on maakohus korrigeerinud preventsioone silmas pidades. Lisaks on maakohus arvestanud süüdlase iseloomustavaid andmeid, sh positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (tl 226 pöördel-227). Arvesse tuleb võtta ka seda, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 1411 lg 3 kolm kvalifitseerivad tunnused, mis annab alust jaatata suurt süüd. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Rommerd Mandrikule karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 5.3 Nõustuda tuleb maakohtuga, et karistuse mõistmisel Rommerd Mandrikule ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Rommerd Mandriku käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning kolleegium saab asuda üheselt seisukohale, et Rommerd Mandrik ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnevad karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtupraktika kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. 5.4 Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks alused puuduvad. Maakohus on karistust kohaldades arvestanud ka kaitsja poolt märgitud Rommerd Mandriku isikut ning tema hälbelise käitumise tekkepõhjusi, sh arvestanud varasema kriminaalasja raames tehtud eksperdiarvamust.
15. Maakohus ei viita otseselt KarS §-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse alustele, kuid kolleegium märgib, et antud juhul ei anna varasemalt tuvastatud isiksus- ja käitumishäired alust isiku karistuse kergendamiseks KarS § 35 alusel. Maakohus on esitanud selged põhjendused, miks kujunes kohtul veendumus, et Rommerd Mandrikul varasemalt tuvastatud isiksus- ja käitumishäired (düssotsiaalne isiksushäire, 3 vaimne alaareng) ei takistanud tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida (vt tl 226 pöördel). Kuigi Rommerd Mandrikul on varasemalt tuvastatud isiksus- ja käitumishäired, on ta ise kinnitanud, et kui tuleb sugutung saab ta aru, et nii teha ei tohi ja sel on tagajärjed. Samas ei ta pidanud vajalikus vabaduses mingeid ravimeid seksuaaltungi vastu kasutada, kuigi vanglas olles ravimid aitasid (tl 195 pöördel-196). Väärib märkimist ka see, et tegelikkuses puuduvad tõendid, et Rommerd Mandrikul oleks seksuoloogi/psühhiaatri poolt diagnoositud kõrgenenud sugutung, mistõttu oleks tal nõrgenenud võime oma seksuaaltungi ohjeldada. Tegemist on vaid süüdistatava enda väitega, et tal esineb selline seisund, kuid see ei kinnita, et nõrgenenud oleks isiku võime oma seksuaaltungi ohjeldada. 6.1 Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Rommerd Mandrikul vaimse seisundi osas, sh ei ole maakohtus ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes. Kogutud tõendid, sh süüdistatava ristküsitlemisel antud ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud teo toimepanemise ajal. Kolleegium asub seisukohale, et Rommerd Mandrikul varasemalt tuvastatud isiksus- ja käitumishäired ei mõjutanud oluliselt tema arusaamis- ja otsustamisvõimet teo toimepanemise ajal ning tema võime käituda normipäraselt ei olnud oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes, mistõttu ei ole alust karistust kergendada ka KarS §-de 35 ning 60 alusel. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid.
16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
17. mai 2023.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4