Obsah (4)

§ 15§ 18§ 56§ 57

Väärteoasi 4-23-1912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevi

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 18kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul on E. V.le etteheidetav teokoosseis toime pandud ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Kohusetundliku suhtumise korral saanuks kaebaja oma sõidukiiruse kohandada selliseks, et liiklusõnnetust ei oleks juhtunud või vähemasti, et sedavõrd rasked tagajärjed jäänuks saabumata. 29. Kohus ei tuvastanud E. V. teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E. V. on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 30. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Järelikult on LS § 223 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võimalik määrata karistusena rahatrahv vahemikus 12-1200 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse.
2. Menetleja karistas E. V.t LS§ 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.
3. Kaebaja esindaja leidis, et juhul, kui kohus asja lahendamisel siiski leiab, et kaebaja on talle ette heidetud väärteo toime pannud, siis paluvad nad kohtul kergendava asjaoluna

§ 57

lg 2 mõttes arvestada, et menetlusalune isik on juba oma karistuse saanud hulgitraumade näol. Seetõttu palutakse trahv asendada hoiatusega või teha trahv marginaalses määras. 7 34. Ka selle taotlusega kohus nõustuda ei saa.

§ 57

lg 1 ja lg 2 reguleerib ikkagi kairistust kergendavaid asjaolusid ning esindaja viited asjaolule, et kergendavaks asjaoluks on kehavigastuste tekitamine iseendale olukorras, kus kaebaja nende tekkimises oli ise süüdi, ei ole kuidagi kohane. Liiatigi, arvestades määratud karistuse suurust ongi kohtuväline menetleja kaebaja kannatusi otsuse tegemisel arvesse võtnud ja määranud talle karistuse sanktsiooni keskmist arvestades alumises kolmandikus. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et E. V.t on LS rikkumiste eest karistatud korduvalt ning otsuse tegemise hetkel on E. V.l kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest. Seega kaitsja poolt taotletud hoiatus kui leebema karistusliigi kohaldamine etteheidetava väärteo toimepanemise eest E. V.le ei ole kuidagi põhjendatud. E. V. süü suurust mõjutavad eelkõige liiklusõnnetuse toimumise ajaolud ning kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja E. V. süü õigesti hinnanud keskmisest väikesemaks ning karistusmäär on sellele vastavalt valitud. Kohtu hinnangul on karistus määratud ka eripreventiivseid eesmärke arvestades ning eeldatavasti suudab määratud rahatrahv suunata E. V. edaspidi hoiduma liiklussüütegude toimepanemistest. Eeltoodut kogumina arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus oluliselt alla keskmise määra on süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteo kui ka preventiivsete eesmärkidega ning selle kergendamiseks alust ei ole.

1. Mis puudutab E. V. esindaja väidet, et karistust kergendava asjaoluna on menetleja märkinud süü tunnistamise, kuigi E. V. ei ole kunagi oma süüd tunnistanud ja seda kahetsenud, märgib kohus, et see asjaolu ei oma käesoleval hetkel tähtsust, kuivõrd määratud karistus on määratud vastavalt süü suurusele. Küll aga märgib kohus, et kohtueelses menetluses antud ütlustes on E. V. kirjeldanud juhtumit selliselt, et need riimuvad kõigi väärteoasja materjalidega ning nagu kohus järeldas, on E. V. tegu õigesti kvalifitseeritud.
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud VTMS sätteid rikkumise tõendamisel ja tõendite kogumisel. Kohtu hinnangul on PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 01.06.2023 otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 lg-st 1 jätab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 01.06.2023 otsuse E. V. karistamises LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut s.o 320 eurot muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaitsja menetluskulud summas 1260 eurot – kaebaja enda kanda. Määratud rahatrahv 320 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-
4. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8