← Eesti

2-23-115326/13

Obsah (4)§ 101§ 96§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-115326 Tsiviilasi A. S. hagi A. Š. vastu

§ 101alusel arvutatud määras, alates hagiavalduse esitamisest kuni A.

S. täisealiseks saamiseni. 6. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Alates hagi esitamisest on lapse kulud muutunud, moodustades täna 553 eurot järgmiselt: a. Elusasemekulud: keskmiselt kuus kokku 500 eurot, millest hageja osa on 166 eurot (500/3); b. Kulutused toidule: hageja on füüsiliselt aktiivne laps. Toit peab olema vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevad fütotoitaineid, mistõttu peab lapse menüü hõlmama erinevaid värskeid puuvilju, salateid, köögivilju, liha ja kala, mille hind ei ole odav. Hageja igakuine toidukulu on 150 eurot; c. Lasteaed 95 eurot; d. Kunstiring 24 eurot; e. Tantsud 24 eurot; f. Telefon ja internet 10 eurot; 2

(7)g. Kulutused tervishoiule: aeg-ajalt on hageja vajanud käsimüügiravimeid ja sügistalveperioodil ka vitamiine organismi tugevdamiseks, hageja igakuine vajadus tervishoiule on 10 eurot; h. Kulutused hügieenitarvetele: juuksur, hambapasta, dušigeelid jms, hageja igakuine vajadus on 10 eurot; i. Kulutused riietele ja jalanõudele: 30 eurot; j. Kulutused vabale ajale: raamatud, sünnipäevakingid, oma sünnipäeva tähistamine, kinopiletid jms, 30 eurot; k. Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale: 7 eurot; l. Kulutused kodutehnikale: lapsega seoses kasutatakse suurema koormusega ka muid kodutehnika seadmeid: pesumasin, pliit-ahi, tolmuimeja, triikraud, veekeetja jne. Hageja vajadus kodutehnikale on 7 eurot.
  1. Kostja kohtub lapsega nädalas kolm korda, iga kord kolm tundi. Kostja ei tõendanud ka seda, et ta oleks hagejale elatist maksnud või muul moel ülalpidamiskohustust täitnud. Hagejale ei ole arusaadav kostja elatise arvutus ja samuti ei ole hagejale selge, miks kostja arvab, et eestkostja tasu tuleb jagada. Eestkostja tasu makstakse hooldajale, kes kasvatab last kohtu otsusega, kuna kostja on kohtu poolt piiratud lapse hooldusõigusega. KOSTJA VASTUS
  2. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja võtab last nädalavahetustel enda juurde, maksab meelelahutuse eest, ostab vajadusel riideid, mänguasju ja muud vajalikku kui laps on viibinud emaga ja sealhulgas muidugi ka toitu ning samuti on teinud ülekandeid lapse seaduslikule esindajale.
  3. Kostja on seisukohal, et hageja kulutused on ülepaisutatud: Arvuti ja telefon: 25 eurot kuus. Kostja vaidleb antud kulutustele vastu. Harju Maakohtu menetluses on samuti kostja hooldusõiguse taastamise avaldus. Hooldusõiguse taastamise kohtuistungil väitis hageja eestkostja, et lapsel pole mobiiltelefoni. Kostja palub antud kulu tõendada. - Kulutused hügieenitarvetele: 20 eurot. Kostja vaidleb antud kulutustele vastu. Kostja palub antud kulutusi selgitada, kuna hambapasta ja pesemistarbed lapsele maksavad kokku maksimaalset 8 eurot. Tegelikult piisab ühest tuubist hambapastast ja pesemisvahenditest mitmeks kuuks. Võrdluseks võttis kostja 3 poodi ja hinnad. Vastavalt internetis nähtavatele hindadele ja kolmele erinevale poele ei tohiks kulud hügieenitarvetele olla suuremad kui 8,55 eurot. Arvestades seda, et nendest vahenditest piisab mitmeks kuuks. Hambapasta hind keskmiselt 4,66 eurot, šampooni keskmine hind 3,89 eurot. Kulutused riietele ja jalanõudele: 150 eurot. Kostja vaidleb antud kulutustele vastu. Ei ole eluliselt usutav, et igakuiselt hageja kulutab riietele ja jalanõudele 150 eurot. Hageja ei kasva enam sellise kiirusega nagu beebi eas. Maksimaalne kulu riietele ja jalanõudele on 50 eurot. Hageja ei kanna mingid brändi riideid ja jalanõusid. Lapse riided ostetakse poest Takko1 ja Pepco
  4. Nendes poodides varieerub laste riiete hind: pika varrukaga pluusid 8 eurot, teksad 20 eurot, mütsid 9 eurot, maikad 4 eurot, sukapüksid 3 eurot, sokid 2 eurot, aluspüksid 5 eurot, aksessuaarid 2 eurot, joped 25 eurot, pidžaama 13 eurot, kleit 7 eurot, sviiter 15 eurot. Sama ka laste jalanõude osas. Laps ei kanna ortopeedilisi jalanõusid või mingisuguseid spetsiaalseid jalanõusid. Tavalised jalanõud, mitte brändi jalanõud. Selliste jalanõude hind: sandaalid 25 eurot, plätud 15 eurot, sügis jalanõud 40 eurot, talve jalanõud 60 eurot. On raske ette kujutada, et lapsele ostetakse iga kuu täis komplekt kõiki riideid (alustades aluspesust ja sokkidest ja lõpetades üleriietega). Või 5 paari erinevaid jalanõusid. 3
(7)Kokku: 311 eurot on põhjendatud ja esmavajalikud kulud. Hageja eestkostja saab peretoetust summas 80 ja eestkostetava toetust summas 240 eurot. Seega kokku saab eestkostja 320 eurot. Hageja kulud on täidetud täiel määral.
  1. Kui arvestada kõike ülalpool väljatoodut siis 448-240-80 võrdub 128 eurot. Kui jagada see lapsevanemate vahel pooleks, siis kostja summaks kujuneb 64 eurot.
  2. Harju Maakohtu menetluses on kostja avaldus hooldusõiguse taastamiseks (tsiviilasja nr 2-18-4345). Antud menetlus oleneb otseselt tsiviilasja 2-18-4345 kohtumäärusest. Taastades oma õigused hakkab laps elama koos emaga ja kostjal ei ole vajalik maksta elatist, kostja kannab lapsega seotud kulusid vabatahtlikult. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 13. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hagejal on kaks vanemat, kelle hooldusõigus on kohtumäärusega (dtl 37-51 kohtumäärus) peatatud; • hageja seaduslikuks esindajaks on hageja eestkostja (dtl 37-51 - kohtumäärus), kes on ühtlasi hageja vanaema; • kostja on alaealise hageja ema; • hageja elab koos seaduslikuks esindajaga, s.o eestkostjaga; • lapse vanaemale kui eestkostjale tasutakse igakuiselt hageja eest lapsetoetust summas 80 eurot; • lapse vanaemale kui eestkostjale tasutakse igakuiselt eestkostetava lapse toetust summas 240 eurot. 4

(7)14. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 23.05.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud muutuvas summas.

15. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja täidab ülalpidamiskohustust; (
  2. ii)hageja kulud on ülemäärased; (iii) arvesse tuleb võtta ka eestkostetava lapse toetust; (
  3. iv)ka lapse isal on lapse ülalpidamiskohustus; (
  4. v)kostja hooldusõigus taastatakse peagi ning sellest tulenevalt puudub tal elatise tasumise kohustus. 16. Kostja viitab, et Harju Maakohtu menetluses on kostja avaldus hooldusõiguse taastamiseks (tsiviilasja nr 2-18-4345) ning selle tulemusel hakkab laps elama koos emaga ja kostjal ei ole vajalik maksta elatist, kostja kannab lapsega seotud kulusid vabatahtlikult. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et tema hooldusõigus oleks taastatud. Liiati ei mõjuta muutused hooldusõiguses kostja kohustust last ülal pidada (

§ 96lg 1 ls 2).

Kostja ei ole tõendanud, et laps elaks koos temaga. Seniks kuni kehtib praegune elukorraldus, on kostjal lapse suhtes ülalpidamiskohustus. 17. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 553 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse. Kohus leiab, et hageja kulud on põhjendatud 546 euro ulatuses, mis kujunevad alljärgmiselt: • • • • • • • • • Elusasemekulud: 166 eurot – kostja ei vaidlusta; Kulutused toidule: 150 eurot – kostja ei vaidlusta; Lasteaed: 95 eurot – kostja ei vaidlusta; Kunstiring: 24 eurot – kostja ei vaidlusta; Tantsutrenn: 24 eurot – kostja ei vaidlusta; Telefon ja internet 10 eurot – kostja vaidlustas hagis välja toodud 25 eurost kulu põhjendusega, et lapsel pole telefoni. Hageja on kulu suurust täpsustanud, kuid ei ole tegelikkuses tõendanud ega põhistanud, et 6-aastasel lapsel tingimata on telefon. Seega loeb kohus kulu põhjendamatuks; Kulutused tervishoiule: 10 eurot – kostja ei vaidlusta; Kulutused hügieenitarvetele: 10 eurot – kostja vaidlustas hagis välja toodud 20 eurost kulu, kuid hageja on kulu suurust täpsustanud ning see jääb samasse suurusjärku kostja poolt aktsepteeritud suurusega; Kulutused riietele ja jalanõudele: 30 eurot – kostja vaidlustas hagis välja toodud 150 eurost kulu, kuid hageja on kulu suurust täpsustanud ning see jääb samasse suurusjärku kostja poolt aktsepteeritud suurusega; 5

(7)• • • Kulutused vabale ajale (raamatud, sünnipäevakingid, oma sünnipäeva tähistamine, kinopiletid jms): 30 eurot – kostja ei vaidlusta; Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale: 7 eurot – kostja ei vaidlusta; Kulutused kodutehnikale (lapsega seoses kasutatakse suurema koormusega kodutehnika seadmeid: pesumasin, pliit-ahi, tolmuimeja, triikraud, veekeetja jne) 7 eurot – kostja ei vaidlusta.
  1. Kostja ei ole märkinud, et tema sissetulek ei võimaldaks hagi esemeks olevat elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  2. Kostja märgib, et võtab last nädalavahetustel enda juurde. Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud, et laps viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Seega tuleb väide jätta tähelepanuta. 20. Kostja märgib, et on hagejale ülalpidamist andnud – kostja maksab meelelahutuse eest, ostab vajadusel riideid, mänguasju ja muud vajalikku kui laps on viibinud emaga ja sealhulgas muidugi ka toitu ning samuti on teinud ülekandeid lapse seaduslikule esindajale. Kohus märgib, et väited on tõendamata. Kostja pole tõendanud, et ta on hagejale tasunud ülalpidamist vähemalt

§ 101sätestatud miinimummääras.

Samuti pole kostja tõendanud, et kostja ja hageja eestkostja vahel on kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus lapsele ülalpidamist anda muul viisil, kui on sätestatud

§ 100

lg-tes 1 ja 2 – st ülalpidamiskohustus loetakse üldjuhul täidetuks, kui kostja on elatise kandnud rahas last kasvatava vanaema kontole. Seega tuleb väide jätta tähelepanuta. 21. Kostja märgib, et hageja eestkostja saab peretoetust summas 80 ja eestkostetava toetust summas 240 eurot, mille arvelt tuleb lapse kulud kaetuks lugeda.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega puudub vaidlus, et peretoetust summas 80 eurot tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Pooled vaidlevad, kas tuleb arvesse võtta ka eestkostetava lapse toetust summas 240 eurot. PHS § 20 lg 1 sätestab, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. PHS § 20 lg 2 sätestab, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. PHS § 20 lg 4 sätestab, et eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta. Kohus leiab, et eestkostetava lapse toetust summas 240 eurot tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtma, kuivõrd tegemist on riikliku toetusega, mida on õigus saada lapsel, keda kasvatab vanemate asemel eestkostja. Kohus saab sättest ja selle mõttest aru selliselt, et riik tagab hooletusse jäetud lapsele rahalised vahendid esmavajaduste täitmiseks, kuivõrd olukorras, kus vanemad ei ole suutnud vanemakohustusi kohaselt täita, eelduslikult ei täida nad kohaselt ka lapse ülalpidamiskohustust. Riik kergendab 6

(7)nimetatud toetusega eestkostja majanduslikku koormust, andes sellega eestkostjale võimaluse keskendada eestkoste teostamisele. Eeltoodust tulenevalt, arvestades hageja põhjendatud ja vajalike igakuiste keskmiste kulude suurust summas 546 eurot ning sellest maha arvestatavaid riiklikke toetusi kogusummas 320 eurot, kujuneb ülalpidamisvajaduse suuruseks 226 eurot kuus. Kuivõrd hagejal on kaks vanemat, kellel on lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, kujuneb kostjalt ehk lapse emalt väljamõistetava elatise suuruseks 113 eurot kuus (226 / 2).
  1. Hageja esitas hagiavalduse 23.05.2023 ning soovib elatise väljamõistmist kuni täisealiseks saamiseni. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 113 eurot alates 23.05.2023 kuni täisealiseks saamiseni.
  2. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.