← Eesti

1-23-6677/2

1-23-6677 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-6677

(23700000032)Kohtunik Elina Elkind Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
  1. oktoobri
  2. a määruse peale kaebuse esitamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kannatanu saab määrust vaidlustada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Riigiprokuratuuris registreeriti
  4. septembril 2023 X kuriteokaebus ja
  5. septembril 2023 kuriteokaebust täiendav pöördumine, milles kaebaja palus alustada kriminaalmenetlus Riigikohtu kohtuniku Y ja Viru Maakohtu kohtuniku Q suhtes seoses kuritegudega, mida nimetatud isikud on väidetavalt toime pannud kohtuasja nr X-XX-XXXXX menetluse raames.
  6. Kuriteokaebuse kohaselt on kohtunik Y toime pannud KarS §-s 316 sätestatud koosseisule vastava kuriteo. Lisaks rikuvad kohtunik Y poolt tehtud määrused, mis puudutavad kaebetähtaegade möödalaskmist, süstemaatiliselt kaebaja inimõiguseid. Kohtunik Q on samas kohtuasjas pannud toime KarS §-des 311 ja 316 sätestatud koosseisudele vastavad kuriteod. X 1 1-23-6677 hinnangul on kohtunik Q rikkunud ka erinevaid EIÕK artikleid ning seeläbi pannud toime KArS §-s 89 sätestatud koosseisule vastava kuriteo ehk inimsusevastase kuriteo.
  7. Riigiprokuratuuri abiprokurör Janar Pilve koostas
  8. septembril 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 23700000032 kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu.
  10. oktoobril 2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus
  11. septembril 2023 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  12. Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar jättis
  13. oktoobril 2023 kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Riigiprokurör asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele.
  14. X kuriteokaebus ei ole esmakordne. Kaebajale on eelnevalt korduvalt Riigiprokuratuuri poolt (
  15. juulil 2022, 24.mail 2022 ja
  16. augustil 2022) selgitatud, et Q ja Y tegevuses seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXXX ei esine kuritegude toimepanemisele viitavaid tunnuseid. Ka käesolevalt ei ole X poolt välja toodud asjaolusid, mis viitaksid kohtunike kuritegelikule tegevusele. Süüdi tunnistamisel tõenditele antud hinnangut ei ole alust pidada ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseks. See, et X ei nõustu süüdimõistva kohtuotsusega, ei tähenda, et kohtunikud on toime pannud KarS §-s 311 sätestatud süüteo. Kaebaja väited, et kohtunik Q tegevus vastab KarS § 316 tunnustele, sest kohtunik on kõrvaldanud ekspertiisiaktist väited kannatanule tekitatud vigastuste ja nende tekkemehhanismi kohta, ei leidnud tõendamist. Samuti ilmne asjast, et Q ja Y tegevuses esineks KarS §-s 89 sätestatud süüteo tunnused. Väited sellise süüteo toimepanemise kohta on oletuslikku laadi ega ühti antud paragrahvi mõtte ja olemusega. Kaebajalt ei ole ka vabadust võetud alusetult. X kuriteokaebuse näol on tegemist järjekordse katsega vaidlustada oma süüdimõistvat kohtuotsust menetlusega puutumust omanud isikute tegevuse vaidlustamise kaudu. Kaebaja ei ole varem ega ka praegu esitanud ühtki asjakohast argumenteeritud väidet, mis isegi teoorias võiks viidata prokuröri või kohtuniku kuriteole. Kaebaja tsiteerib vaid erinevaid KarS-i sätteid, mõistmata nende sisu ja rakendusala. TAOTLUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS
  18. novembril 2023 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri
  19. oktoobri
  20. a määrust.
  21. Taotluse kohaselt soovib ta riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, millega keelduti kriminaalmenetluse alustamisest. Koos riigi õigusabi taotlusega esitas X majandusliku seisundi teatise, mille kohaselt puudub tal sissetulek ja kinnisvara. Samuti on taotleja võlgnevus kohtutäituri ees tema enda sõnul 18 000 eurot. Taotlusele lisas X Riigikohtu
  22. mai
  23. a otsuse kriminaalasjas 3-1-1-41-
  24. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 1-23-6677
  25. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus Xle riigi õigusabi andmiseks.
  26. KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. KrMS § 41 lg 3 lause 1 järgi antakse kriminaalmenetluses kannatanule riigi õigusabi RÕS ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
  27. Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. Majandusliku seisundi teatises on X deklareerinud, et tal puudub vara, sissetulek, kuid esinevad arvestatavad võlgnevused summas 18 000 eurot. X kannab hetkel vanglakaristust ning sissetulek tal puudub. Seega saab asuda seisukohale, et X on maksejõuetu RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
  28. Küll aga ei garanteeri õigusabi taotleja maksejõuetus veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).
  29. Lähtudes X kaebuse sisust, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest ja Riigiprokuratuuri määrusest, leiab ringkonnakohus, et õigusabi taotleja esitatav kaebus oleks igal juhul perspektiivitu. X on kriminaalasjas nr 23700000032 esitanud riigi õigusabi taotlusi ka 6., 9., ja
  30. novembril
  31. Tallinna Ringkonnakohtu
  32. novembri
  33. a määrusega nr 1-23-6499 jäeti riigi õigusabi andmata põhjendusel, et esitataval kaebusel puuduks edulootus Riigiprokuratuuri
  34. oktoobri
  35. a määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka pärast seda esitatud taotluse pinnalt alust Xle riigi õigusabi andmiseks. Taotlusest nähtuvalt soovib X jätkuvalt vaidlustada Riigiprokuratuuri
  36. oktoobri
  37. a määrust, kuid lisaks juba varem käsitlust leidnud argumentidele toob uue põhjendusena välja, et D. NahkurTammiksaarel, kes koostas Riigiprokuratuuri
  38. oktoobri
  39. a määruse, on X kaebuse lahendamisel huvide konflikt, kuna ka tema suhtes on isik varem esitanud kuriteokaebusi (KarS § 89 järgi). Samuti analüüsib isik tema asjas tehtud Riigikohtu lahendi sisu ja leiab, et sellega mõisteti teda õigeks. Eeltoodust nähtub, et X soovib, nagu ka varasematest õigusabi taotluste sisust nähtub, vaidlustada tema osas tehtud jõustunud kohtulahendit ja seda ükskõik mil viisil. Kuivõrd lahend on jõustunud ning Riigikohus keeldus riigi õigusabi andmisest teistmisavalduse esitamiseks, esitab X süüdistusi kriminaalmenetluse alustamiseks kohtunike ja prokuröride vastu, kes olid seotud tema suhtes läbiviidud kriminaalasja menetlemisega. Prokuratuur on jõudnud X väiteid analüüsides põhistatud järeldusele, et kaebustes kirjeldatu ei täida X poolt loetletud kuriteokoosseise. Teisisõnu tähendab see, et riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks on perspektiivitu.
  40. Seega tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks 3 1-23-6677 ilmselt vähene. Riigi õigusabi ei anta, kui taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et see ei saa olla tulemuslik.
  41. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et X võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, s.t sisuliselt olematu. Riigiprokuratuur on
  42. oktoobri
  43. a määruses X esitatud argumentidele põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtule ei ole esitatud väiteid, mis Riigiprokuratuuri seisukohti vääraksid või annaksid muul viisil põhjendatud aluse riigi õigusabi määramiseks. Seega ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri
  44. oktoobri
  45. a määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
  46. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-st 5 lähtudes rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.